võib-olla isegi õde ja vend. Eelnimetatud on lastekodus elavate jaoks kõik, millest nad vaid unistada saavad. Seetõttu on neil südames tihtipeale tühimik ning proovivad seda asendanda kõik võimalike vahenditega. Televisioonis on palju näidatud, kuidas lastekodu kasvataja on neile nagu ema. Annab neile nõu, ulatab abistava käe ning panevad uskuma imedesse. See näitab, et südamega asja kallal inimesi leidub ja mitte vähe. Ilmselgelt on võimalik võrrelda ka lastekodulapsi kodututega, kellel puudub igasugune peavari nii vihmastel kui ka külmadel ilmadel. Viimased peavad ise otsima endale toitu ja on õnnelikud isegi hallitanud saia leidmisel. Peaasi, et mõne suutäie päeva jooksul saaks. Nad peavad päeval leppima kohaga, kus neid ära ei aeta ning vähem segatakse. Õnneks on Eestis olemas kohad, kust saab asotsiaal öösiti viibida ja enamasti kord päevas sooja toitu süüa. Paljudele neist pakub see südames rõõmu, et nad täitsa tahaplaanile pole
publiku vaimustust ning album nimega "Ballaadid 2" tõi Hannahile ,,Aasta Naisartist 2005" ning ,,Aasta Album 2005" tiitli. Kontserdi salvestus tuli esitusele Kanal 2 programmis 1. ja 2 jõulupühal. 2005. aasta novembris ilmus Hannah`i viies kauamängiv "Hannah Live", duubelkogumikplaat lauljatari parimatest lugudest. Kõikide nende aastate jooksul on Hannah tegelenud heategevusega, ta on kaasa löönud mitmetes projektides, aidates lastekodulapsi, kuulmispuuetega lapsi ning kaasa aidanud vastsündinuile vajavate aparaatidide soetamisele. Hannah on osalenud EMT jõulukampaania raames, andes panuse kontserdi näol, mille piletitulu jagati kampaanias osalenud valdkondade vahel. Hannah'i südames on erilisel kohal kodutud loomad, kelle abistmisega on artist tegelenud kaheksa aastat, olles üheks algatajaks loomade hoiukodude projektile. Lauljataril on neli tänavalt korjatud kassi ning kaks koera. Hannah on ka rahvusvahelise
Ülim näide sellest kuidas teles nähtu meid mõjutab on kuu aega tagasi juhtunud tragöödia. Tühermaale jäeti sülelaps, lootes, et keegi ta leiab. Kurba uudist näidati teleris mitmeid päevi ja kordi. Inimesed sattusid ahastusse ning tundsid, et peavad midagi tegema. Nii pakuti üksteise võidu materjaalset abi ning mitmed avaldasid soovi pisike enda perre võtta. Harilikult pole inimesed nii abivalmid, sest Eestis on tuhandeid hulkureid ning lastekodulapsi kellele ei joosta tormijooksu abistamiseks. Positiivne on see, et tänu televisioonile näeme mis ilmas toimub, kuid varjukülg on ülevõimendamine. Tirtsu ebatavaline hülgamisviis toob endaga kaasa mõtlemisainet. Miks jäeti ta tühermaale, mitte ei pöörtutud sotsiaalabi võimaluste poole? Lapsukese kasuvanemad olid venelased, võib uskuda, et nad lihtsalt ei olnud kursis riigis toimuvaga. Nad küll elavad meie
kodutute eluasemed? Seda kasutati juba möödunud sajandi algul Euroopas (näit.Ungaris) ja seda teed minnakse praegu ka Eestis(näit.Pärnus ja Tallinnas Paljassaarel ,,sotsiaalhotelli" ehitus). - Kas tuleks anda kodututele samu hüvitisi, mida saavad teised puudust kannatavad inimesed? Olulisem oleks õpetada neid ise toime tulema ka selle vähesega, mis olemas on (nagu õpetatakse noortekodudes lastekodulapsi). - Kas tuleks meelitada kodutuid julgemalt tööd tegema? Kindlasti oleks vaja tuua kodutu töö juurde tagasi; aidata leida tööd, õpetada uusi ameteid. Selleks peaksid leidma võimalusi nii omavalitsused kui eraettevõtted. - Kas aidata leida elamispind kodutule? Siin tuleks kasutada toimetulekutoetust, selele paindlikumalt lähenedes (näit.rahalise abi suurendamist üüripinnal). - Kas aitaks endiste kodutute kasutamine hädasolijate abistamisel?
Lastekodulapse psüühilist arengut piirab ka lastekodu, kui elutegevuse sfäär. Laps ei saa teada ega näha midagi peale selle, mida näevad tema eakaaslased. Nende kognitiivne ressurss vormub sarnaseks. Kui kasvataja seletabki, et kuidas tuul puhub ja purjeid paisutab, siis kuulevad seda terve rühma lapsed korraga. Kõik selgitused täiskasvanumaailmast tulevad ühe ja sama sõnavara, mõttekujundite ja maailmanägemuse kaudu. See ühesugusteks vormumine tabab kõige enam eelkooliealisi lastekodulapsi, sest nemad tavaliselt kuskil lasteaias ei käi. Teiselt poolt ahendab lastekodulapse teadmisi lastekodu ja mänguväljaku inventar. Laps ei saa näha ega teada midagi näiteks ribikardinast, flopikettast, köögikombainist, õmblusmasinast, tööriistakomplektist, noa teritamisest jne. 1.2 Esimene eluaasta Erinevused lastekodu ja kodus kasvava lapse vahel ilmnevad juba esimesel eluaastal loiduse, apaatsuse, vähese elurõõmu, alanenud tunnetusaktiivsuse ja emotsionaalsete väljendustega.
kodule. Peamine lapse üldist psüühilist arengut liikumapanev jõud on suhtlemine täiskasvanutega. Laps vajab normaalseks sotsialiseerumiseks püsivat isiklikku kontakti ühe kindla isikuga. Kontaktide arvukus (nt. kasvatajate tihe vahetus lastekodus) esimesel kolmel eluaastal võib viia närvisokini, saada neurooside põhjustajaks. Laps ei suuda omaks võtta kõiki kontakte,ta tunneb end üksikuna ja hirmununa, millest tekivadki eelnimetatud reaktsioonid. Lastekodulapsi ümbritseb suur hulk inimesi, kuid ühegagi neist ei teki lähedast emotsionaalset kontakti. Lastekodulastel puudub praktiliselt veel ühe olulise vajaduse üksioleku, eraldatuse, omaette mõtisklemise rahuldamise võimalus. Pidev teiste keskel viibimine ja suhtlemisvalmis olek põhjustab suhtlemismürgitust ja toob kaasa psüühilise pinge. Et sellest puhata,tuleks soovi korral eralduda (eriti oluline on selline isoleerumine murdeealistele)
asutustes on ventilatsioon tänapäeval vältimatu ning isegi seadusega kohustuslik (Laving 2006). Viimastel aastatel on suuremat tähelepanu pööratud sponsorlusele, muidugi on AS Even logoga plakatid ja lipud erinevatel üritustel ka reklaami eesmärgil aga see pole põhiline. AS Even toetab Eesti Suusaliitu ja Tartu Ülikooli Akadeemilist Spordiklubi, samuti on ettevõte osalenud ajalehe Postimees poolt korraldatud heategevusaktsioonis "Toetame lastekodulapsi". 2.2. ASi Even maksevõime analüüs Antud uurimustöös tuginetakse ettevõtte kolme aasta (2003 2005) finantsaruannetele ning võrdluseks on toodud tegevusharu keskmised näitajad 2003 2004. Töö kirjutamise ajal on ASi Even 2005. aasta majandusaastaaruanne veel auditeerimata. 2.2.1. ASi Even horisontaal- ja vertikaalanalüüs Ettevõtte hetke finantsseisundist ja tulevikuväljavaadetest arusaamiseks on tähtis jälgida muutusi aastast aastasse
Finantsaruanne JRK LASTEKODU ERALDATUD TUUSIKUTE ARV 12. Koeru Lastekodu 2 13. SOS Lasteküla 12 14. Taheva Lastekodu 8 KOKKU: 421 3. Soodustuusikute jaotus tegevusloaga noortelaagrite lõikes: JRK NOORTELAAGER SOODUSTUUSIKUGA LAPSI LASTEKODULAPSI KOKKU Plaan / Fakt Plaan / Fakt Lapsi / Summa 1. Luunja Noortelaager 544 / 544 9/9 553 / 666 288.- 2. Urumarja Noortelaager 404 / 404 35 / 35 439 / 524 880.- 3. Lastekaitse Liidu Laste- 443 / 443 90 / 90 533 / 556 704.- laagrite OÜ Remniku Laste- ja Noortelaager 4
annaabi.ee 
