Limused on ka sellepärast huvitav hõimkond, et nende põlvnemises on veel palju ebaselget ja see nõuab veel palju täpsustamist. Mina võtsin töös aluseks põhiliselt klassikaliste vana süsteemi. 1 ÜLDISELOOMUSTUS Limused ehk molluskid moodustavad selgesti piiritletud loomarühma. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: teod ehk kõhtjalgsed, soomuslimused, vagellimused, torbiklimused, karbid ehk liistaklõusesed, lasnjalgsed ja peajalgsed. Limustel on hulk ainult neile iseloomulikke tunnuseid. Nende keha koosneb peast, kotikujulisest segmenteerumata kerest ja jalast. Jalg kujutab endast kere paksenenud ja laienenud kõhtmist seina. Limustele on väga iseloomulik tugev mineraalainetest koda, mis katab sageli kogu looma keha. Seestpoolt naaldub kojale mantel nahakurd, mis ripub keha seljapoolelt külgedele vabalt alla. Kere seinte ja mantli vahele jäävat ruumi nimetatakse mantliõõneks
raising of crocodilians in order to produce meat, leather, and other goods. KREVETI- JA VÄHIKASVATUS LIMUSTE KASVATAMINE Limused • Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid. • Limuste hõimkonda kuulub kaheksa klassi: • Karbid (Bivalvia) • Kõhtjalgsed ehk teod (Gastropoda) • Peajalgsed (Cephalopoda) • Lasnjalgsed (Scaphopoda) • Vagellimused (Aplacophora) • Torbiklimused (Monoplacophora Rannakarpide kasvatamine VETIKAKASVATUS Multitroofne vesiviljelus KALAKASVATUS Vee läbivoolul põhinev vesiviljelus Vee korduvkasutusel põhinev vesiviljelus KAAVIAR • Musta kalamarja saadakse peamiselt tuuralt, sterletilt, sevrjuugalt ja beluugalt. Hinnatuim on sterleti mari, mida nimetatakse ka kuldmarjaks; kõige suureteralisem on beluuga mari.
PH lõugsuud gnathostomulida PH keriloomad rotifera PH pisilõugloomad micrognathozoa PH rattakandjad cycliophora PH kummarloomad entroprocta PH sammalloomad ectoprocta PH käsijalgsed brachiopoda PH pärgussid phoronida PH kärssussid nemertea PH limused mollusca CL karbid bivalvia CL peajalgsed cephalopoda CL teod gastropoda CL lasnjalgsed scaphopoda CL soomuslimused polyplacophora PH rõngussid annellida CL hulkharjasussid CL väheharjasussid CL kaanid CL kidavaglad CL konuvaglad 9 PH lameussid platyhelminthes CL ripsussid turbellaria O umbeliselaadsed acoelomorpha CL imiussid trematoda
4.1. Klass: Ripsussid e. turbellaarid (Turbellaria) 4.2. Klass: Imiussid ehk trematoodid (Trematoda) 4.3. Klass: Paelussid (Cestodes) 5. Hõimkond: Keriloomad ehk rotifeerid (Rotifera) 6. Hõimkond: Kärssussid ehk nemertiinid (Nemertea) 7. Hõimkond: Limused ehk molluskid (Mollusca) 7.1. Klass: Vagellimused ehk kõhurennised (Solenogastres) 7.2. Klass: Soomuslimused (Polyplacophora) 7.3. Klass: Karbid ehk liistaklõpusesed (Bivalvia) 7.4. Klass: Lasnjalgsed (Scaphopoda) 7.5. Klass: Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) 7.6. Klass: Peajalgsed (Cephalopoda) 7.6.1. Alamklass: Laevukeselised (Nautiloidea) 7.6.1.1. Selts: Laevukeselised (Nautilida) 7.6.2. Alamklass: (Coleoidea) 7.6.2.1. Ülemselts: Kümnehaarmelised (Decapodiformes) 7.6.2.2. Ülemselts: Kaheksahaarmelised (Octopodiformes) 8. Hõimkond: Rõngussid ehk anneliidid (Annelida)
maal.Limane kehapind, paaritu lihaseline jalg. Lubjast ja sarcainest koda, mida vooderdab ja eritab mantel. Mantliõõnes lõpused. Lülistumata, lahtine vereringe, süda, närvirõngas 4 närvitüve, võivad olla kombitsad, silmd. Ühe või mõlemasoolised, sugurakke väljastavad neerud, vastne algul trohhofoor, hiljem purjukvastne e. veeliger. Mage ja maismaavormidel enamasti paaritumine, kudu ja otsene areng. Kl:torbiklimused, soomuslimused, vagellimused, teod e.kõhtjalgsed, karbid, lasnjalgsed, peajalgsed.Torbiklimused väikesed mereloomad, paaritu sümmeetriline koda nagu terava tipuga mütsike, kettakujuline jalg, lõpused, lihased.N: Noepilina, Soomuslimused mereloomad, lamedat ovaalset keha katab 8 järjestikusest plaadist koda.Jalg ja mantel koos moodustavad kividele liibuva iminapa.Pea mandunud, südamepaun kahe suure haruna, toiuubad hõõrlaga kividelt pealkasvu kraapides. Lahksoolise, mõned hauvad mune, trohhofoor vastne N: mardiklimune
Harilikult kiilukujuline jalg. Eristunud pea puudub. Puuduvad ka lõuad ja hõõrel. Esineb magu seedenäärme - maksaga. Süda koosneb vatsakesest ja kahest kojast. Üldjuhul on lahksugulised. Esineb vastne või on otsene areng. Mage- või merevees. Mageveekarbid: järve- ja jõekarp, keras- ja herneskarp (mitme liigiga) ja ebapärlikarp. Riimveelised: südakarp, rannakarp, liiva-uurikkarp, balti lamekarp, rändkarp. Kammkarbid, austrid, laevaoherdi, pärlikarbid. KLASS LASNJALGSED: Torujad. Mantel kasvab täiesti toruks kokku. Ringeelundkond Mereloomad. KLASS: TEOD e kõhtjalgsed : Assümmetriline keha. Tavaliselt spiraalse kojaga. Mõnedel liikidel koda puudub. Jala eesosa kannab suuava ja meeleelundeid. Raadula. Mere-, magevee ja maismaaloomad. Viimastel esineb lõpuste asemel n.n. kops.Lahksugulised või hermafrodiidid. Maismaateod: Viinamäetigu, põõsatigu, nabatigu ning vöötteod
annaabi.ee 
