hinded. Heaks hinnati tema teadmisi vaid ehitusmaterjalide tundmises ja riigikaitse õpetuses. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Mr. Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Tema loomingul läks tol ajal suhteliselt hästi - laule mängiti tihti raadios, esitati restoranides ja tantsupidudel. Olukord muutus, kui algas kampaania kõige lääneliku vastu nõukogude muusikas. Keelati saksofon, tango, fokstrott... Põlu alla sattusid ka Valgre foksi- ja tangorütmis laulud. Viimane töökoht viis Valgre taas Pärnusse. Näib, et tollal oli ta juba andmas loobumisvõitu kunagi nii palju tõotanud saatusele. Raimond Valgre suri 31.detsembril 1949. aastal ja
Rannasalongis mängimas orkestriga "Merry Singers", kuid mängiti vaid kaks nädalat. Vahepeal, talvel, töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria" ning 1941.aastal tuli taas Pärnusse, seekord orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid. Raimond Valgre mobiliseeriti 28.juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle muusikaga tegeleda - mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Heledaks laiguks Raimond Valgre sõjateel sai tutvus leningradlanna Niina Vassiljeviga. Suur hulk neiule saadetud kirju moodustab usaldusliku päeviku Valgre viimastest eluaastatest. 1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist. Orkestri repertuaaris oli Glenn Milleri, Raymond Scotti, Priit Veebeli ja teiste helitööde kõrval ka Valgre laule. Raimond Valgre demobiliseeriti 9.mail 1945
· Kuni 1937.aastani kandis nime Raimond Tiisel · 1939. aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga · Järgmisel suvel oli Raimond Valgre Rannasalongis mängimas orkestriga "Merry Singers" · Vahepeal, talvel, töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria" · 1941.aastal tuli taas Pärnusse, seekord orkestrijuhina (sai vaid ühe nädala esineda) · Mobiliseeriti 28.juunil 1941.aastal · 1942. aasta märtsis jõudis Eesti korpusesse, kus mängis 917. laskurpolgu ansamblis. · 1944. aastal Väino Saviaugu korraldatud jazzorkestri üks viiest akordionistist · Demobiliseeriti 1945. aasta 9.mail. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse · 1944. aasta 13.oktoobril oli andnud avalduse astumiseks Tallinna Riiklikku Konservatooriumi klaveri erialale · 1945. aasta 1. jaanuaril kustutati Valgre üliõpilaste nimistust · 18. detsembril andis ta uue avalduse, seekord sooviga õppida kompositsiooni · 1946
story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes").1941. aasta suvel suundus Raimond Valgre jälle Pärnusse, seekord juba orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid. Ja maha jäi taas üks "roos rannaliival" - Liivi Loosme.Raimond Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis.1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist. Raimond Valgre demobiliseeriti 9. mail 1945.aastal. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse. Tema loomingul läks tol ajal suhteliselt hästi - laule mängiti tihti raadios, esitati restoranides ja tantsupidudel. Olukord muutus, kui algas kampaania kõige lääneliku vastu nõukogude muusikas. Keelati saksofon, tango, fokstrott..
1939. aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga. Alice kirjutas inglise keelsed sõnad laulule ,,Muinaslugu muusikas" ehk ,,I hear a little story in the music" ja ka ,,Õige Valik" ehk ,,Snowflakes". Alice ja Raimond ei jäänud kokku, sest Alice lahkus koos perekonnaga Saksamaale, kurb saatus mõlema jaoks. Raimond Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941. aastal. 1942 aastal jõudis ta eesti korpusesse, seal ta sai taaskord tegeleda muusikaga, mängis 917. laskurpolgu ansamblis. 1944 aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester, Raimondil oli au olla üheks dirigendist viiest. Orkester mängis ka tema enda lugusi. 13. oktoobril 1944 astus ta Tallinna Riiklikku Konservatooriumi klaveri erialal. Kuna ta päeval õppis ja öösel teenis raha, siis sellest midagi välja ei tulnud ning ta visati välja. Astus ka teist korda, seekord proovis kompositsiooni, jällegi visati välja, sest ööelu ja sellega kaasnevad joogid
Talvel töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria". 1941. aasta suvel suundus Valgre jälle Pärnusse, seekord juba orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid. Ja maha jäi taas üks "roos rannaliival" - Liivi Loosme. Mr. Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Heledaks valguskiireks Raimond Valgre sõjateel sai tutvus leningradlanna Niina Vassiljeviga. Suur hulk südamedaamile saadetud kirju moodustab usaldusliku päeviku Valgre viimastest eluaastatest. 1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist. Orkestri repertuaari moodustas Glenn Milleri, Raymond Scotti, Priit Veebeli ja ka Raimond Valgre kirjutatud muusika. Raimond Valgre demobiliseeriti 9
Teada on ,et Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes"). Järgmisel suvel mängis Raimond Valgre Rannasalongis koos orkestriga "Merry Singers", kuid mängida saadi vaid kaks nädalat. Hooaeg lõpetati ennetähtaegselt. Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Raimond Valgre demobiliseeriti 9. mail 1945.aastal. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse. 1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist. Orkestri repertuaari moodustas Glenn Milleri, Raymond Scotti, Priit Veebeli ja ka Raimond Valgre kirjutatud muusika. 13. oktoobril 1944. aastal oli ta andnud avalduse astumiseks Tallinna Riiklikku
Talvel töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria". 1941. aasta suvel suundus Valgre jälle Pärnusse, seekord juba orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid. Ja maha jäi taas üks "roos rannaliival" - Liivi Loosme. Mr. Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Heledaks valguskiireks Raimond Valgre sõjateel sai tutvus leningradlanna Niina Vassiljeviga. Suur hulk südamedaamile saadetud kirju moodustab usaldusliku päeviku Valgre viimastest eluaastatest. 1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist. Orkestri repertuaari moodustas Glenn Milleri, Raymond Scotti, Priit Veebeli ja ka Raimond Valgre kirjutatud muusika. Raimond Valgre demobiliseeriti 9
Talvel töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria". 1941. aasta suvel suundus Valgre jälle Pärnusse, seekord juba orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid. Ja maha jäi taas üks "roos rannaliival" - Liivi Loosme. Mr. Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Heledaks valguskiireks Raimond Valgre sõjateel sai tutvus leningradlanna Niina Vassiljeviga. Suur hulk südamedaamile saadetud kirju moodustab usaldusliku päeviku Valgre viimastest eluaastatest. 1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist. Orkestri repertuaari moodustas Glenn Milleri, Raymond Scotti, Priit Veebeli ja ka Raimond Valgre kirjutatud muusika.Raimond Valgre demobiliseeriti 9
saartele tehtava dessandi ülemaks (Larin 1962, 174). 27. septembril 1944 oli 249. laskurdiviis koondunud Virtsu ja 7. laskurdiviis Lihula ümbruses. Dessandi esimesse eseloni määrati 249. laskurdiviis. Esimesena pidi Muhu saarel Kuivastus tugiala looma 925. laskurpolk. Teises eselonis pidi väina ületama 7. laskurdiviis ja korpuseüksused. Korpusele anti 96 amfiibautot ja Balti laevastik eraldas 11 kaatrit. 29. septembril said 925. laskurpolgu I pataljoni allüksused ülesande ületada Suur väin, hõivata Kuivastu sadam ja luua Muhu saarel tugipunkt. Dessandid maandati õhtu jooksul saare kirdenurgast kuni lõunarannani Suurlaiu juures. Suure väina forsseerimisel sai surma pataljoniülem kapten Belov. Öösel kell kolm oli terve polk väina forsseerinud. Korpuse poliitettekande järgi langes Muhus 99 sakslast, 23 võeti vangi. 925. laskurpolgu ajaloopäevik
Heinze enda käest saadud andmetele tugunedes ), et kuni sõjaväeteenistuseni õppis ta kodus; ,,Eesti Vabadusristi kavalerides'' on aga öeldud, et ta lõpetas Narva 4-klassilise linnakooli. 6. oktoobril 1897 astus ta vabatahtlikuna 92. Petseri jalaväepolku Narvas ja saadeti sealt peagi edasi St. Peterburgi sõjakooli. Lõpetas selle 1. septembril 1901 nooremleitnandina ja saadeti teenima 1. Soome laskurpolku, kust sama aasta 5. detsembril viidi üle 2. Soome laskurpolgu õppekomandosse nooremohvitseriks. 1905. aastal lõpetas ta Oraniebaumis ohvitseride laskekooli kursuse ja teenis seejärel 2. Soome laskurbrigaadi kuulipildujaroodus. 1906. aastal viidi ta üle 5. Soome laskurpolku, kuhu jäi teenima tosinaks aastaks. Läks selle polguga I maailmasõtta; osales lahinguis Ida-Preisimaal, Karpaatides ja Leedus; sai 3 korda põrutada ja korra haavata. Alustanud maailmasõda rooduülemana, tõusis
akordioni, kitarri ja trumme. 1931. aastal lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehituseriala, kuid 1933. aastal hakkas ta restoranides mängima ning ka ise laule kirjutama. 30.ndate lõpus mängis ta parimates lokaalides Astoria, Maxim, Draamakelder, Ammende villa. Pärnus kohtus Raimond Valgre Alice Feilletiga, kellega nad koos laule lõid nt. ,,Muinaslugu muusikas". Ta töötas ka orkestrijuhina ning teise maailmasõja ajal kuulus ta 917. laskurpolgu ansamblisse ja Eesti laskurkorpuse dzässorkestrisse. Peale teise maailmasõja lõppu käis tema elu alla, ta oli alati olnud läänemeelne ning okupastsioon mõjus talle laastaval. Raimond Valgre suri 31. detsembril 1949. aastal Seevaldi haiglas. ENSV perioodil Urmas Alenderit, sündinud 22.novembril 1953, tuntakse eelkõige ansambli ,,Ruja" solistina, teda on nimetatud ka ,,Ruja" hingeks. Ta oli nagu Raimond Valgregi võõrvõimu vastu ning
Peale Laidoneri lõpetas selle veel tulevane kindralleitnant Nikolai Reek, tulevased kindralmajorid Jaan Soots ja Juhan Tõrvand ning tulevane kontraadmiral Hermann Alexander Eduard parun von Salza. Lõpetanud sõjaväeakadeemia pöördub Laidoner tagasi oma 13. Jerevani polku, kus talle antakse akadeemia eduka lõpetamises eest kaks kuud puhkust. 1913. aasta jaanuaris ülendatakse Laidoner staabikapteniks ja samal aastal määratakse ta 1. Kaukaasia laskurpolgu rooduülemaks, kust ta vahetult enne I maailmasõja algust määratakse III Kaukaasia korpuse staapi ja saadetakse Edelarindele. Seal võtab ta osa augustiseptembrilahingutest austerlastega. Neid lahinguid tunneb ajalugu Galiitsia lahingutena ja olid vene sõjaväele I maailmasõjas ühed edukamad. 1914. aasta detsembris ülendatakse Laidoner kapteniks (vastab Eesti sõjaväes majorile). 1915. aastal teeb Laidoner kaasa lahingud Edelarindel ja määratakse 21. diviisi vanemadjutandiks
,,Saare garnisoni olukord muutub iga päevaga keerulisemaks'' jätkas ta. ,,Olgugi et meie kaitse organiseerimise ning jõudude ja vahendite paigutamise seisukohalt on olukord saartel juba stabiliseerunud.'' Järsku seisatas ta keset kabinetti ja küsis:,,Poliitosakonna ülem, kas te juba kaua olete poliittööl?'' ,,Olen kaadriparteitöötaja,Aleksei Borissovitš. Alustasin oma kodukülas Novo-Dubrovkas komsomolirakukese sekretärina.Olen olnud tankipataljoni ja seejärel laskurpolgu komsomoliorganisatsiooni sekretär, suurtükipatarei poliitjuht, luuredivisjoni komissar ning lõpuks diviisi poliitosakonna ülema abi komsomolitöö alal. Nii et kogu aeg parteitööl.'' ,,Te olete tõepoolest kaadriparteitöötaja, Lavrenti Jegorovitš!'' lausus Jelissejev rahuldusega. ,,Olete läbi teinud kõik parteitöö astmed tsiviilelus ja sõjaväes. See on väga hea.'' Ta astus uuesti oma laua juurde,
annaabi.ee 
