31: Söövad teineteist >> on näiteid, kus ühed söövad teisi austuse näitamiseks 32: Shanidari koobas Iraagis-kõige haruldasem leiupaik; sinna oli maetud 2 naist, üks mees. Mullast võeti rohkelt proove ja avastati, et seal leidub lilleseemneid vms. Järeldus: enne mulla peale panekut nad puistati üle lilledega. Austusavalduse tseremoonia ilmselt mõeldi juba tol ajal hauatagusele elule. Drachenloch'i koobas-hargneb käikudeks; seina orvades on karu pea; uskumused. 33: Louis Lartet avastas 1868 Abri de Cromagnoni koopa>>kromanjoonlane. Tänapäeval on kromanjoonlane võrdsustatud homo sapiensiga ehk siis kromanjoonlane on homo sapiens ja homo sapiens omakorda sapiens sapiens. Luustikud 30 000a vana. Keskmine pikkus 187cm. Püstised, pikad, saledad, pikapealise koljuga. Tüüpilised europiidse rassi esindajad. Sellal kui avastati Cormagnoni koobas, leiti ka Aurignac'i koobas, kust leiti samuti luustikke.
NEAN luid mis viitab üksteisesöömisele. SHANIDARi koobas (Iraak) matmispaik. Oli korralikult maetud Leiti mikroskoopilisel uurimise et on tohutult kevadiste lillede õietolmu mullas lilleliselt kaetud surnud vihjab et ei olnudki nii metsikud NEAND olid EUROOP põhielanikud kuni umbes 40000 a ja siis saabusid siia EUROOP kaasaegsed inimesed HOMO SAPIENSID umbes 40000 aastat tagasi. Esimesed leiud Prsntsusmaalt - Abri de Cro-Magnoni koopast - 1868 LOUIS LARTET avastas kromanjoonlase. Leidis samuti kõrvalasuvast AURINGACi koopast palju tööriistu hakati ka nimetama AURINJAKI KULTUURIKS või midagi taolist.. Küsimus on selles et mis nüüd saab neander.-st ? Kusagil umbes 10000 aastani elasid koos ja siis mingil hetkel neand. kaovad jäljetult. Kuidas kaovad, miks kaovad ei ole leitud neand tapmispaiku või midagi sellist. KUIDAS ? Arvatakse et oma kavalusega ja oma oskustega, mida krom omasid. Kui vaadadat primitiivseid
tagasi. Svante Pääbo - Eesti juurtega Rootsi teadlane. Leidis, et tänapäeva Euroopa eelkäijatel oli kokkupuude neandertallastega. 1985 ekstraheeris Egiptuse muumiast DNA. 2007. aastal valiti Pääbo 100 kõige mõjukama teadlase hulka. Aurignac'i kultuur Kromanjoonlased - peetakse Euroopa varjasteks modernseteks inimesteks (Homo sapiens sapiens, enantropoloogiliselt välja kujunenud tänapäeva inime). 1868. aastal avastas Louis Lartet Cro-Magnoni koopa. Vanimad kromanjoonlaste jäänused on pärit u. 43k a. e.m.a. Kromanjoonlased olid pikad (keskmine pikkus 187cm), muskulaarsed, sirge laubaga ning suure koljumahuga. Kromanjoonlaste saabumisega kadusid Euroopast neandertallased (kromanjoonlased saabusid Euroopasse u. 40k a. tagasi, neandertallased surid välja u. 30k a. tagasi). Kiviaja arheoloogilised põhiperioodid: Paleoliitikum (2,6 milj. - 9500 e.m.a.) Mesoliitikum (10 000 - 5000 e.m.a.)
Samuti on leitud ka teisi neandertallaste matuseid. Nt on kaasa pandud loomasarvi ja luid Neandertallastel palju vigastusi , kaklesid pidevalt omavahel , osa luustikel olevaid vigastusi on olnud tõsised, kuid need on kinni kasvanud , kuid kuna vigastuste tõttu poleks vigased mitu aastat toitu ise suutnud endale muretseda, millest võib järeldada , et neil oli ka teatav sotsiaalne tase omandatud. Homo sapiens jõudis eurooplaste teadusesse 1868 , kui pr teadlane Louis Lartet leidis Abri de CroMagnoni koopast säilmeid . Selle lähedal Aurignaci koopast oli ka palju luustikke, sealt leidis tööristu samuti Luustik oli huvitav. Kromanjoonlaste keskmine pikkus oli 187 cm, nad olid saledad , ideaalselt püstise hoiakuga, kõrge laubaga koljuga, v suur koljumaht, 1600 -1900 cm 3. Nad olid antropoloogiliselt puhtalt europiidid. Kromanjoonlaste luustik võrreldes neandertallastega võrdlemisi erinev. Kromanjoonlased jõudsid Euroopasse u 40 tuh a tagasi
kehad lilledega. See näitab, et nende suhted ei pruukinudki olla väga metsikud. Ometi on nende luud väga katkiselt kokku kasvanud, see näitab, et on hoolitsetud kaaslaste eest, hangiti toitu ka neile, kes ei olnud selleks ise võimelised. Neandertaallaste luid on leitud Euroopast Kesk-Aasiani. Neile oli ääretult oluline tulekasutamine, tõenäoliselt olid neil ka mingid rõivad. Aastal 1868 Prantsuse arheoloog Markee leidis ühe huvitava koopa, Lartet Crog Magnon (krogmanjon), kust ta tõi välja viis luukeret, need olid väga sarnased tänapäeva inimesega, nende juures oli ka üksikuid kiviesemeid ja tegu oli hoopis vanade asjadega. Ta kuulis, et seal samas lähedal on teinegi koobas, kust on ka leitud vanu inimeste säilmeid, see oli Aurignac'i koobas, kuhu ta läks vaatama. Leiti Homo Sapiensi esindajad, kromanjoonlased. Nad olid väga pikad, keskmine pikkus 187 cm, nad olid püstise hoiakuga,
U 40 000 a tagasi oli Homo sapiens sapiensil esimene populatsioon Euroopas kromanjoonlased. Nendega on seotud paleoliitkumi viimane faas Euroopas e hilispaleoliitikum või ülempaleoliitikum. Sel ajal elasid veel ka neandertallased, nende ja kromanjoonlaste kooseksisteerimine kestis umbes 10 000 aastat. Esimesed kromanjoonlaste luujäänused avastati 1868. a töömeeste poolt Cro-Magnoni koopas Dordognes Edela-Prantsusmaal. Esimesena uuris seda koobast geoloog Louis Lartet. Leiukoht on pärit ajast 30 000 aastat tagasi. Tegu matmispaigaga. Leiti viis luustikku (kolm täiskasvanud meest, üks täiskasvanud naine, üks laps). Hauda oli kaasa pandud tööriistu, nikerdustega põhjapõdrasarvi, luuripatseid ja teokarpe. Vaieldakse selle üle, kas need panused olid teadlikult hauda pandud. Kui need olid, siis tundsid kromanjoonlased rituaale. Kromanjoonlased elasid Euroopas 40 000/35 00010 000 a tagasi, nad elasid ka
annaabi.ee 
