Oleme kiiresti muutuvas ühiskonnas, kus on äärmiselt tähtis teha väärt otsuseid, et säilitada inimharu areng ning elamisväärne keskkond järgmistele põlvedele. Tihtipeale mõtleme, mis võib olla maailmas teisti 50, 100 või 200 aasta pärast. Vaadates inimese, tehnoloogia ja teaduse arengut viimase 50 aasta jooksul ja spekuleerides, et see jätkub sama tempoga, siis tulevik tundub üsna ulmeline. Noorukitena soovime, et tulevik oleks helge. Lapsevanematena soovime, et järeltulevatel põlvedel oleks elamisväärne keskkond. Soovid ja mõtted jäävad nendeks, kuid kas keegi on mõelnud, kuidas tegutseda nii, et aastate pärast oleks inimestel stabiilne töökoht, majandus tõusuteel ning elukeskkond elamisväärne? Tihti mõeldakse vaid hetke olukorrale, suutmata tegutseda tuleviku huvides. Iga inimene peaks oma tänaste tegemistega panustama tulevikku, mitte elama kunagise Prantsusmaa kuninga Louis XV sõnade järgi “Peale meid tulgu või
Kirjuta vähemalt 400-sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid, kuidas peaksid inimesed toimima tänapäeval, et tagada majanduse areng ja säilitada elamisväärne keskkond järeltulevatele põlvedele. Tihtipeale leiame end mõtlemast, missugune on elu 20, 50 või 150 aasta pärast. Noorukitena soovime me, et tulevik oleks helge. Lapsevanematena soovime, et järeltulevatel põlvedel oleks elamisväärne keskkond. Soovid ja mõtted jäävad nendeks, kuid kas keegi ka on mõelnud, kuidas tegutseda nii, et aastate pärast oleks inimestel stabiilne töökoht, majandus tõusuteel ning elukeskkond elamisväärne? Minu arvates peaks igaüks meist panustama oma tänaste tegemistega tulevikku. Nagu on öelnud ka Inimesed peaksid suutma elada rahus ning sallivamas maailmas. Säilitades riigikorrana
Ta õpib lugema ja kirjutama üksikuid igapäevaseid sõnu ning kasutama kirjutusvahendeid. Matemaatiliste võimete areng Laps õpib matemaatikat tundma kõigepealt juttude, laulude ja mängude kaudu. Ta hakkab aru saama numbritest ja oskab võrrelda, mis on raskem või mis on suurem .Ta pöörab tähelepanu ruumisuhetele ning esemete kujule. Teadmised maailmast Laps õpib maailma tundma, küsides selle kohta palju küsimusi .Lapsevanematena peaksime alati püüdma neile vastata, mingil juhul ei tohiks last tõrjuda, kuigi küsimused võivad olla väga ootamatutest valdkondadest. Need võivad puudutada perekonda, soolisi erinevusi, erinevaid materjale, ilmastiku- ja sotsiaalseid nähtusi, tehnoloogiaseadmeid ning nende kasutamist jpm. Füüsiline areng Laps õpib liikuma kindlalt ja erinevate vahenditega (jalgrattad, kiiged jm), kontrollides oma keha ning koordinatsiooni. Loovuse areng
Kas noorus on hukas? See kliseelikult kõlav väide on peaaegu sama vana kui inimkond ise. Sellel teemal on kirjutatud lugematult artikleid, kirjandeid ja muid arvamusavaldusi. Juba Sokrates avaldas arvamust, et noored on hukas, rääkimata hilisematest arvajatest. Midagi uut sellel teemal on raske kirjutada ja kui veel arvestada autori noort vanust, ei ole siit midagi oodata. Eesmärk ei ole mitte niivõrd pealkirjas esitatud küsimusele vastuse leidmine kui sellist arvamust mõjutavatele teguritele viitamine. Vastata küsimusele, kas noored on hukas või mitte, oleks äärmiselt subjektiivne ega aitaks mingilgi moel süüvida põhjustesse, miks sellist loosungit hüütakse. Ülalmainitut teatavad pigem noorest east väljunud inimesed ja see süveneb vanusega. Eriti tihti kuuleb sellist väljendit üle keskea ja pensionil olevate prouade-härrade suust. Seda ei saa neile pahaks panna, see on paratamatus, selle sõnumikandja rolli võtavad ühel päeval ka ...
Julia oli väga kaval ning hakkas oma vanematele vastu. Ta armus Romeosse vastu oma isa luba, keeldus abiellumast Parisega ning tegi kõike, mida vaid ise tahtis. Julia käitub impulsiivide ajel ning teeb kõike oma armastuse nimel, Ophelia kaalub igat sammu, on oma isa käpa all ja ei tee midagi, et Hamletit endaga siduda. Sarnasuseks on kindlasti see, et mõlemad naised olid noored, armunud ja hukkusid loo käigus. 8. Julia isa ja Polonius lapsevanematena Julia isa arvab, et kõik mis tema ütleb või otsustab on Julia jaoks õige. Ta tahab ise määrata kellega Julia abiellub ning ähvardab Juliat, kui too tahab isa käsule vastupidiselt talitada.ähvardab. Ilmselt arvab ta nii, sest tema tütar on veel väga noor. Polonius arvab sarnaselt Julia isaga, et ta teab mis ta lastele parim on ning isegi nuhib nende järele. Ta tahab teada igast nende sammust. Ta lapsed armastavad teda väga ning Laertes tahab isegi oma isa
Ta peab teadma ja eeldama, mis toimuma hakkab. Laps on harjumuse ori. Ta tunneb end mõnusasti, kui teab, kas minnakse kooli või lapsehoidja juurde. Püüdke siis tema elu mitte liiga palju killustada ja muuta, sest see mõjub talle häirivalt. 6 Eeskuju Laps õpib rohkem oma vanemate vaatamisest ja kuulamisest kui sellest, mida tal teha kästakse. Lapsevanematena oleme oma lastele eeskujuks, seega peame kindlustama, et meie eeskuju oleks positiivne ja meie enda käitumine selline, et kui näeme seda kopeerivat, jääme tulemusega rahule. Laps õpib vanemate väärtushinnanguid, seisukohti, reaktsioone ja käitumist jälgides rohkem kui ühelgi muul moel. Olete tema jaoks rollimudelid, andes nii head kui halba eeskuju. Üks õpetaja ütles mulle kord: "Mõnikord saad mõne lapse probleemidest aru, kui kohtud tema vanematega"
seostama tähestikuga. Ta õpib lugema ja kirjutama üksikuid igapäevaseid sõnu ning kasutama kirjutusvahendeid. 3. Matemaatiliste võimete areng. Laps õpib matemaatikat tundma kõigepealt juttude, laulude ja mängude kaudu. Ta hakkab aru saama numbritest ja oskab võrrelda, mis on raskem või mis on suurem. Ta pöörab tähelepanu ruumisuhetele ning esemete kujule. 4. Teadmised maailmast. Laps õpib maailma tundma, küsides selle kohta palju küsimusi. Lapsevanematena peaksime alati püüdma neile vastata, mingil juhul ei tohiks last tõrjuda kuigi küsimused võivad olla väga ootamatutest valdkondadest. Need võivad puudutada perekonda, soolisi erinevusi, erinevaid materjale, ilmastiku- ja sotsiaalseid nähtusi, tehnoloogiaseadmeid ning nende kasutamist jpm. 5. Füüsiline areng. Laps õpib liikuma kindlalt ja erinevate vahenditega (jalgrattad, kiiged jm), kontrollides oma keha ning koordinatsiooni. 6. Loovuse areng
vähenemisega kindlasti nõus ei ole. Usun pigem, et kindlasti on äärmuslikke näiteid, kus arvutimaailm on väikesele inimesele liiga teinud, sest tema lähenemine arvutile on olnud äärmuslik ja vanemad pole lapse käitumisele piisavalt tähelepanu pööranud tema mõjutamiseks soovitud suunas. Samas leian, et suures osas ongi meile tuttav nõukogudeaegne „mäng“ asendunud täna kaasaegsema vormiga, mida ülemäära peljata ei tohiks. Pigem tuleks teadvustada võimalikke ohte ning lapsevanematena anda oma võsukestele need soovitused, tähelepanu ja märkamine, et nad on õigel teel EESTI HARIDUSTEADUSTE AJAKIRI EESTI KOOLIDE ESMAKURSUSLASTE ÕPI JA TEADMUSKÄSITLUS E.Pilli P.Port M.Sammul Ü.Aasjõe K.Kruusamäe Olen autoritega absoluutselt nõus artikli alguses toodud hüpoteesiga. Olles ise värske esmakursuslane ootan ma samuti õppejõult maksimaalset infot. Jah, kaaslastel on motiveeriv roll ja minu eneseuhkus ei luba mingit abi ja koostööd paluda
enesetunnetust, -teadvust: arendades oma keha tunnetust, tugevdades lihaskonda ja toitudes tervislikult ning piisavalt puhates on tehtud oluline eeltöö, hoidmaks ära halvimat! Howse ja McCormick´i teoses väljendub väidetav tõde, et "vigastuses on alati süüdi vale tehnika" (Howse, McCormick 2009). Kuid on see siiski alati nii? Ka tunnivälised tegurid on suure tähtsusega, kui tantsumaastikku väisav inimene tahab püsida tegev oma karjääri maksimaalses ulatuses. Ka lapsevanematena on inimestel arenguruumi suunamaks järeltulijaid juba noorest peast, kuidas õigesti istuda, astuda ning oma kehast mõelda. Enne vigastuse reaalselt juhtumist võib sellele eelneda rida nägematuid põhjusi. Üheks paljudest võib pidada ka ebasõbralike treeningmeetodite traditsioonilist jätkamist. Usutavasti on maailmas veel koolkondi, mis läbi ilu ja valu tegelevad treeningmeetoditega, mis ei soodusta eluterve keha, kui töövahendi levikut
annaabi.ee 
