Faust ja Margareta kohtuvad juhuslikult üksteisest mööda kõndides ning Faust palub tal end koju saata, kuid tagasihoidlik Margareta ütleb pakkumisest näiliselt ükskõikselt ära. „Ma pole preili, ka ilus mitte, võin koju minna saatjata.“ Järgnevatel kohtumistel on Margareta pisut avatum nin suhtleb hea meelega Faustiga. Siiski on Margaretal tunne, et ta on lihtsalt üks suvaline tüdruk, kes ei vääri sellise tähtsa mehega rääkimist. Fausti meelest aga on Margareta lapsemeelsus ja alandlikkus suurim maailma tarkusest. „Su süütu pilk, paar lihtsat sõnakest on kallim terve ilma tarkusest.“ Margareta on küll Faustist samamoodi sisse võetud, kuid talle teeb muret Fausti siira usu puudumine ning Mefistofeles, kes temaga alati kaasas käib. Faustiga olles on Margaretal hea ning kerge olla, kuid selle positiivsuse Mefistofeles justkui nullib ära. „Su hõlmas on mul hea ja soe, suur rahu täidab iga koe, kuid tema hõlmas on mul kui koorem hingel.“
Toome helbed Lühikokkuvõte. On hiliskevad, toomingaõied pudenevad, Leeni mängib nukkudega ja unistab. Ta näeb vanas õunaaias suudlevat paari ja temas tärkab arusaamine täiskasvanute maailma suurest saladusest armastusest. Oja kaldal kohtab Leeni karjapoiss Vidrikut, kes püüab kala. Temas tärkab naiselik õrnus, ta tahab poisile kuidagi hea olla, toob talle kodust võileivagi, tahaks pea tema õlale toetada ja armunud olla aga Vidrik on tähelepanematu ja jäme, teda huvitab ainult kala kinni püüdmine. Leeni tunneb valu ja pettumust, toomingatest pudenevad viimased õied, maa on muutunud valgeks nagu vaiksel talveõhtul. Peategelaste iseloomustus. Leeni lapsemeelne, unistav, õrnuke. Vidrik jäme, tähelepanematu, ükskõikne, rahulik, kohmakas, tal oli iga asja kohta oma arvamus. Puänt. Leeni tõi Vidrikule võileiva. Vidrik hakkas seda suure isuga sööma. Leeni istus Vidriku kõrval ja vahtis üksisilmi ta suule. ...
seda näha. Kui mulle tundub, et inimene on liiga tõsine, ei huvitu ma temaga suhtlemisest. Seega usun, et see on igati hea, kui lapselikkuse positiivne pool säilib inimeses terve tema elu jooksul. Pidevalt kuuleme vanu inimesi rääkimas sellest, kui kangesti nad oma lapsepõlve taga igatsevad ja et nad ei saa aru neist noortest, kes võimalikult kiiresti täisealisteks tahavad saada. Järelikult võib öelda, et lapsemeelsus on peaaegu kõigi jaoks tähtis ning on vaja, et seda oleks natuke meis kõigis.
kinkis talle karbis oleva lamba. Kohtas rebast kelle ta taltsutas ja tänu kellele ta mõistis kui eriline oli see üksainus roos tema planeedil. Rebane seletas talle, et ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Väike prints leiab oma lõpu läbi boa hammustuse, sest ta ütles lendurile, et neil ei jätku mürki teiseks hammustuseks. Tõenäoliselt on ta nüüd taevas kellegi jaoks üks väike täht. Väikest printsi iseloomustab lapsemeelsus. Ta küsis niikaua kuni sai vastuse, hoolimata sellest kas see vastus oli vajalik. Ta oli avatud, uudishimulik ja alati oli tal helisev naer. See on lugu hoolimisest, armastusest, sõprusest, ja surmast. Väikese printsi isiksus tahab meile näidata mis on elus oluline ja see raamat paneb mõtlema. Olenemata roosi iseloomust igatses prints teda ikkagi ja temaga veedetud aeg oli asendamatu. Oma laustes viitab alati sellele, et tuleb otsida südamega, sest silmad on pimedad
,,BROADWAY BOOGIE WOOGIE", ,,TRAFALGAR SQUARE", ,,KOMPOSITSIOON PUNASE, KOLLASE JA SINISEGA". KAZIMIR MALEVITS POOLA JA VENE KUNSTNIK; SUPREMATISM, GEOMEETRILISE ABSTRAKTSIONISMI ESINDAJA. ,,MUST RUUT VALGEL TAUSTAL", ,,SUPREMATISM", ,,INGLANE MOSKVAS", ,,NIITJA". NAIVISM: PÜHAPÄEVAMAALIJAD, KUJUTASID ISIKLIKKU ELU, PRIMITIIVSUS, MAALISID ENDA LÕBUKS, EI TUNNETATUD VÕIMETE PIIRE, LAPSEMEELSUS, MAALIMINE ALGAS PENSIONIEAS. NINO PIROSMANISVILI GRUUSIA MAALIKUNSTNIK; VAHARIIDELE MAALIMINE, MAALIS AADLIKKE, KAUPMEHI, POEPIDAJAID, TÖÖLISI, LOOMI, MONOKROONSED MAALID, KASUTAS ÜHTE VÄRVITOONI, ARMASTAS LOOMI JA MAAELU. ,,TÜDRUK ÕHUPALLIGA", ,,RAVITSEJA EESLIL", ,,5 VÜRSTI PUMMELDAMAS". PAUL KONDAS EESTI MAALIKUNSTNIK; KUJUTAB MAALE LIHTSAMEELSENA, MÜÜTILINE AEG, SUUREMA OSA MAALIDEST TEGI PENSIONIEAS, ELUAJAL NÄITUSI EI OLNUD, VIHKAS NSV KORDA
põhiväärtuseks on soodsa tehingu tegemise võimalus. Turuhoiaku inimesed on vahendajad, vahetajad, edasimüüjad, soodsaid ostukohti jahtivad, spekulandid, hangeldajad. Armastus, ametialane edu, tervis, kuulsus ja muu on mingil kujuteldaval viisil omavahel väljavahetatud. Turuhoiaku tüübid on sihikindlad, muutustele altid, tulevikule suunduvad, seltsivad, vabameelsete vaadetega, tegusad, taibukad, noorusliku välimusega. Nende iseloomu pahupooleks on juhusele lootmajäämine, lapsemeelsus, põhimõttelagedus, kerglus, hüperaktiivsus ja kalduvus targutada. Destruktiivne (lõhkuv) orientatsiooniga isikud on vägivaldsed, sõjakad, neid juhib hävitamis- ja lõhkumistarve, soov teistele halba teha. Selle rühma ehedaimad esindajad on vandaalid, sõjardid ja terroristid. Nad on pühendunud vaid saamisele, valdamisele, endale ahnitsemisele ja kitsile alalhoidlikkusele. Loov orientatsioon. Fromm samastas selle tüübi psüühilise harmoonia, küpsuse ja
palju oli rahvast, arvatavasti u. 18 000. Kaasaelamine oli tohutu. Algas tihe loominguline koostöö poeet Ott Arderiga. Muusika ja teksti valik tookord saavutas mingi ühise nimetaja, mis kõiki eagruppe ühendas. Õnnelikul kombel kujunes nii, et ilmselt mitte kuskilt ega mitte kellegi jaoks ei läinud nende repertuaar ega esinemismaneer liiga keerukaks, liiga agessiivseks ega ka liiga labaseks (nn süldiansamblid). Teatud naiivsus, lapsemeelsus, süüdimatus, pealetükkimatu erootilisus; vihjeline "läbi lillede riiki kukutav" hoiak (näiteks loo "Tule metsa" tagamaaks on metsavendlus), kõik need olid selle ajastu jaoks väga sobivad, kui mitte ainumõeldavad. Ruja uusrahvuslikkus tekitas vastukaja, eriti noorsoo seas. Sündis "Ruja" uus stiil. Repertuaaris on nagu ennegi ka tõsisemaid lüürilisi-filosoofilisi laule, nagu "Rahu", "Kel on laulud laulda", "To Mr Lennon" (Nõgisto heakskiitu ei pälvinud
Idee loovast piire ületavast kaosest kokkupuude mustanahalise kultuuriga. 1957 ilmus N.Mailer essee ,,White Nergro" põhiaspekt tuleb lahutada end tsiv.ühikonnast see tuleb musta kultuuri, primitiivne tsiv. väärtus, mille valged on kaotanud. Lefebvre toob sisse sõna ,,OLME" teatavat eesõigust/privileegi/luksust. Mustanahalist kulturi vaadatakse kui OLME väljaspool asuvat. Primitiivsuse mõiste 3 tasandit: Inimlik üksik in tasand lapsemeelsus, noorus, veel mitte arenenud, süütu, puhas ja rikkumatu, ,,noble savage" õilis metslane Sotsiaalne tasand ,,Hegel" Muusikaline tasand mida vähem füüsiline seda küpsem. Iha rahuldamine. rütm = seksuaalsus, rütmikesksus Mäss mees arhetüüp, olemus on sümboolne lahkulöömine ,,emast". Sünniakt lahkutakse paradiisist ja sa saad kellekski, tekib identiteet. Ameerika feminist Paglia ,,A woman simpli is, but a man must become" , selleks et ehitada uut kindlust
teisest nurgast, oli palju äratundmist, aga ka avastamisrõõmu. Eriti üllatas Niidu täiskasvanute luule, millega varem üldse kokkupuudet ei ole olnud. Tema luule tekitab sellise hea tunde, selles peitub igavikuline mõõde, armastus selle kõige erinevates tähendustes ning optimism, mis justkui nakatab ning paneb endalgi suunurgad kerkima. Lasteluules on hämmastav luules peituv sõnamäng nii otseses kui ka temaatilises mõttes, samas kiirgab sellest lihtsus ja lapsemeelsus, mis toovad esile mälestused oma lapsepõlvest. Niidu lasteluulel oli osa juba minu ema-isa lapsepõlves, samuti minu ning arvan, et see põlvkondi ühendav traditsioon jätkub ka edaspidi, sest Ellen Niidu luules peituvad teemad, probleemid ning küsimused on aegumatud. 15 KOKKUVÕTE Ellen Niit on luuletajana väga mitmekesine. Eesti lüürika oleks tunduvalt vaesem ilma Ellen
kogude luuletustel puudub igasugune õpetlik eesmärk. Raamatud algavad jutustaja, onu Heiki poolt tehtud sissejuhatusega, milles nimetatakse ära kõik raamatu kaante vahel olevad luuletuste tegelased. Onu Heiki väidab, et ta elab ka selles raamatus, aga teda pole seal näha, sest endast liiga palju rääkida pole viisakas. Sellega luuakse illusioon jutustaja ja autori samasusest. Vaatepunkt on luuletustes siiski lapse, mitte autoritaarse täiskasvanu oma. Vilepi ehe lapsemeelsus mõjub didaktilise ja pseudomängulise luule taustal ülimalt kosutavalt. Kriitikas võeti need luulekogud väga hästi vastu. Reet Krusten, kes arvustas neid kaht luulekogu samuti koos, nimetas Vilep luulet sümpaatselt kodu- ja perekeskseks, humoristlikuks ja lapsega suhtlevaks luuleks, mis on klassikaline, aga ometi kaasaegne, südamlik ja soojendav (Krusten 2004: 120). Luulekogu ,,Minu laul" nimetab Ilona Martson üheks 2003. aastal ilmunud mainimisväärseks luulekoguks
annaabi.ee 
