Natukese aja pärast lisandus klaver, mis mängis vähe heledamaid noote. Kui algne tempo oli üsna aeglane, siis üsna kohe lisas klaver loole tempot ning tsello järgnes sellele. Oli kena vaadata, kuidas tsello mängija aegajalt jälgis klaverimängijat, sest tegu oli ikka duo ettekandega, kus mõlemad solistid peavad arvestama teineteisega. Samuti jäi silma mulle asjaolu, et klaverimängijal oli taas kord noodikeeraja abiks, kuid tsellomängija ehk Andreas, pidi ise koos poognaga lehti lappama. Meloodia poolest oli see teos väga mitmekesine, st ei olnud liiga palju aeglaseid kohti, kuid samuti ei kiskunud liiga kiireks. Kõik oli paras ning mõnus kõrval kuulata. Teise palana, pärast väikest pausi, esitasid solistid Sergei Rahmaninovi ,,Sonaat klaverile ja tsellole g-moll op. 19". Teos algab klaveri ja tsello kooskõlaga, kuid üsna kohe hakkab klaveri ja tsello domineerivus võistlus, mille käigus jääb kord üks, kord teine taha plaanile. Alguse
Kooli raamatukogu külastasin sel põhjusel, et õpikute I osad said läbi ja oli vaja välja võtta II osa eksemplarid. Eelnevalt teadsin, et raamatukoguhoidja meeleolu on heitlik ja oleneb kuuseisust ja jumal teab millest veel. Töötan väikeklassi õpetajana, kus õpib kaks õpilast. Sügisel laenutasin neli komplekti õpikuid, mis ma tol päeval otsustasingi tagasi viia. Õpikuid tagastades raamatukoguhoidja ärritus, pilkkontakti me ei saavutanud. Ta asus raevukalt lappama paberkataloogi, internetikataloogi ja siis veel suurt märkmikku. Ütlesin teenindajale rahulikut, et kõik õpikud vormistas ta sügisel minu lugejakaardile. See ärritas raamatukoguhoidjat veelgi rohkem. Ta viskas minu lugejakaardi mulle ette ja käratas: ,,Mhh! Vaata ja kontrolli!" Säilitasin rahu ja naeratasin. Vastasin: ,,Tänan! Sügisel õpikuid laenutades Te ütlesite, et kirjutate kõik raamatud minu lugejakaardile!" Seepeale pobises raamatukoguhoidja pahuralt: ,,Üks klass jagatakse
Tavaliselt on seisevnoodad mõrdadest suuremad ja kasutusel nn. masskala püügiks. Meil Läänemeres on peamiseks püügiobjektiks räim ja seda kudeajal. Püütakse ka Peipsil tinti. Põhimõttelisi erinevusi püügiskeemis ja ka püügile asetamises ei ole. Nõudmisel kinnitub suur paat (kakuaam) ühe seisevvnooda kasti otsa vväisküljele. Väiksem paat (lappaja) läheneb kasti teisele otsale ja sela olevad kalurid hakkavad kasti noodalina lappama nii, et kala ei pääseks paadi alla juba läbilapatud kasti ossa. Kui lappaja on lähenenud kakuaamile küllalt lähedale (sõltub saagist), tõstetakse noodapõhi niivõrd üles, et kahe paadi vahele jääb praktiliselt tihe kalamass, mida siis kas suure kahvaga või nn. põllega (kahe lati külge kinnitatud tugevast niidist noodalina) hakatakse tõstma kakuaamile. Suurte saakide korral võidakse lappamisel osa kalast
Tavaliselt on seisevnoodad mõrdadest suuremad ja kasutusel nn. masskala püügiks. Meil Läänemeres on peamiseks püügiobjektiks räim ja seda kudeajal. Püütakse ka Peipsi tinti. Põhimõttelisi erinevusi püügiskeemis ja ka püügile asetamises ei ole. Nõudmisel kinnitub suur paat (kakuaam) ühe seisevnooda ksti otsa välisküljele. Väiksem paat (lappaja) läheneb kasti teisele otsale ja seal olevad kalurid hakkavad kasti noodalina lappama nii, et kala ei pääseks paadi alla juba läbilapatud kasti ossa. Kui lappaja on lähenenud kakuaamile küllalt lähedale (sõltub saagist), tõstetakse noodapõhi niivõrd üles, et kahe paadi vahele jääb praktiliselt tihe kalamass, mida siis kas suure kahvaga või nn. põllega ( kahe lati 11 külge kinnitatud tugevast niidist noodalina ) hakatakse tõstma kakuaamile. Suurte saakide
neid tegusid toime pannud ei oleks. Selle vaidluse juures saab toetuda ka sellele, et kui püüame oma käitumist analüüsida. Kõige leebemate rikkumiste juures, me saame enda sees päris hästi kätte, et osasid neutraliseerimismeetodeid kasutame enne rikkumist. Näiteks kahju eitamist. Arutatakse ja rünnatakse ka sel viisil, et ega me ei näe rikkumiste toimepanemisel sellist etappi, et kurjategija istub raskelt mõttesse ja hakkab lappama manuaali neutraliseerimise kohta, et millist meetodit saaks rakendada, et kuritegu toime panna. Neutraliseerimine ikkagi toimub päris paljudel juhtudel (võimalik, et alateadlikult) kahju eitamisega. Mõttekäik võib olla mõnikord ka ju teadlikult läbitehtud ning mõteldud, et kas kuskil keegi on kahjukannataja või sellist kahjukannatajat ei ole piirkiiruse ületamisel, aga tavasituatsioonis, kui indiviid kiirust ületab, ta ei hakka põhjalikku kaalumist või neutraliseerimist ette võtma
kogu sõnastiku usaldusväärsuse. Sõnastiku sihtrühm ja eesmärk 97 Spetsialist saab aru ka lakoonilisematest, näiteks piirdeselgitustest, samuti võib talle kirjutades julgesti viidata selgitustes muudele sõnas- tiku märksõnadele, eeldades kas nende tundmist või järelevaatamist. Võhikud vajavad põhjalikumaid selgitusi ning kipuvad pahandama selgitustes viitena tähistatud tundmatute sõnade peale – miks ma pean sõnastikku nii palju lappama, kas ei võiks kogu info siinsamas anda? See võib kõlada kurjalt, aga võhikule tohib sõnastikus otseselt valetada, täpsemini teha olulisigi lihtsustusi sisus. Lugeja rõõmustab selgituste arusaadavuse üle ega märka midagi valesti olevat, isegi kui ajada segi täiesti erinevad mõistesüsteemid, näiteks omadused nende kandjatega või tehnoloogiad neil põhinevate toodetega, mida sõnastikes muuseas pidevalt tehakse. 13.2 Eesmärk
annaabi.ee 
