jäetakse ohtliku ristlõike A põikjõud Qy ja Qz arvutusskeemist välja; · ohtliku ristlõike A paindemomendid M z = Fy l (-) ja M y = Fz l (+) ; tulevad (märgid sõltuvad telgede valikust): · paindemomendid My ja Mz põhjustavad My Mz ristlõikes paindepinge laotused vastavalt: My = z ja Mz = y; I I y z Priit Põdra, 2004 123 Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS · kahe samasihilise normaalpinge (tõmbepinge või survepinge) resultant antud
4 16 D D 3 1 - D Joonis 3.21 3.5.3. Mitteümarate varraste nihkepingete laotused väändel Mitteümarad vardad = vardad, mille ristlõige ei ole ring ega rõngas Väänava pöördemomendiga M koormatud mitteümar varras: · koormuse toimel varras väändub (ristlõiked pöörduvad ümber varda telje), · ristlõigetevahelised mahud deformeeruvad (ristlõikepinnad kõverduvad), · NB! Bernoulli hüpotees (et ristlõiked jäävad tasapinnalisteks) ei kehti,
Lisades on välja toodud AutCAD 2007'ga tehtud joonised väljakaeve mahu, vundamendi sügavuse, kaevamis skeem, taldmike- ja vundamendiplokkide paigaldus skeemi, objektil materjalide ladustamise ning objektil transpordimasinate liikumis skeem. 2. HOONE OSADES HARJUTUSTÖÖ LÜHIKIRJELDUS Õppeaines Hoone osad oli ülesandeks joonestada lähteülesande põhjal 11 joonist (konstruktiivne skeem, I korruse plaan, vundamendi lõiked ja plokkide laotused, seinade lõiked, vahelagede lõiked, vahelaepaneelide jaotus skeem, lõige majast ning vaated). Kõik lahendused konstrueeris ja materjalid valis autor oma äranägemise järgi. Mullatööde projekti lähteülesandeks oli sama, mis hoone osades. Objektialuseks mineraalpinnaseks valis autor liivapinnase ning süvendi varisemisnurk sai valitud tabeli järgi - = 30°. Selle põhjal arvutati väljakaeve- ja tagasitäite mahud, materjali kogused ning valiti vajaminevad masinad. 3
· selle kaldpinna normaalpinge väärtuse saab arvutada taskaalutingimusest, kui ristlõikepinna pinged x ja xy ning pikilõike pinged y ja yx on teada: Fn = 0 N - N x cos - N y sin + Q xy sin + Q yx cos = 0 Ft = 0 Q - N x sin - N y cos + Q xy cos + Q yx sin = 0 · lugedes pingete laotused üle kaldlõikega mahuelemendi külgede (pindaladega dA,dAx ja dAy) ühtlasteks saab sisejõud avaldada (mahuaelemendi külgede pindalad on seotud trigonomeetriliste valemitega): N = dA N x = x dAx N y = y dA y dAx = dA cos , ning , milledes ;
t 2 5 3 1 2 m 1 rmin O 6 m2 4 Joon. 54 8.8. Kõverpindade laotused Nagu varem märgitud, laotuvad ainult silindrilised ja koonilised pinnad. Kõik ülejäänud kõverpinnad on mittelaotuvad ja nende juures räägime nn tinglaotusest. Mittelaotuv pind on asendatud mingi lähismudeliga, tavaliselt tahkpinnaga. Silinderpind.- prismalise pinnaga, mille tahkude laiused võrduvad silindri ristlõike kõõludega, koonuspind - püramiidilise pinnaga, mille põhjaservadeks on koonuse servjoone kõõlud ( joon.55)
.......... j a k a l d e n urg a........ d .........14 5.11 Teistj€irkupindadel6ikumise 2.11 Tasandite l6ikumine ja paralleelsus ....14 erijuhtumid .....,..92 2.12 Sirgeja tasandil6ikumine ning 5.12 K6verpindade laotused .....g2 p a r a l l e e l su.............. s ........ 1S 6. Aksonom eetr........ ia ...... ...33 2,13 Tasandinormaal. 6.1 AksonomeetriaUldiseloomustus Sirgeja tasandiristseis..........
annaabi.ee 
