Ø Kaubandusmered Vahemeri ja Läänemeri Ø Idast veeti sisse pipart, kaneeli, vürtsi jms Ø Kasu lõikasid itaalia linnad Hansa Liit Ø Tähtsaim keskus Lüübek Ø Hiigelajastu XIV sajand Ø Transpordivahenditeks olid koged Ø Olulisim kaubandustee oli Novgorod Eesti linnad Ø Linnaõigus Ø Raad Ø Linnakogukond Ø Linnakodanikud Ø Suurgild Hansalinn Tallinn Ø Austatudja tähtis kaubanduslinn Ø Müntimisõigus Ø Laokohaõigus Ø Sisseveosadam Ø Õitsenguaeg oli 15.sajand Aitäh tähelepanu eest!
Muudele oli erialaga tegelemine keelatud Headelt aladelt tõrjuti välja mittesakslased Igal tsunftil oli oma põhikiri skraa Määras ära meistritingimused Määras tsunftiliikmeks saamise korra Määras vastava eriala töötamise ja konkureerimise reeglid Kaubandus Eestil on kaubnduseks soodne asend Hansakaupmehed spetsialiseerusid Ida-Lääne transiitkaubandusele Hansa Liitu kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu Tallinnal, Riial ja Uus-Pärnul oli laokohaõigus enne Novgorodi jõudmist pidi peatuma ühes neist Peamised tooted Läänest Itta: Peamiselt käsitöötooteid; kalev, revlad, metall, heeringas, sool, vein, õlu, vürtsid jms Venemaalt Läände veeti: Peamiselt toorainet; karusnahka, pargitud nahka, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit Liivimaa kaupadest oli olulisimad: Teravili, paekivi, puit, kanepikiud Väliskaubanduse hoogustumine aktiviseeris ka sisekaubandust Talupojad tõid vilja linna, see
· Meistriks saamine eeldas · Kodanikuõigusi ja abielustaatust' · Väga suuri kulutusi (rännakud, joodud) · Meistritöö valmistamine 9. Kaubandus · Eestil on kaubnduseks soodne asend · Hansakaupmehed spetsialiseerusid Ida-Lääne transiitkaubandusele · Hansa Liitu kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu · Tallinnal, Riial ja Uus-Pärnul oli laokohaõigus enne Novgorodi jõudmist pidi peatuma ühes neist · Peamised tooted Läänest Itta: · Peamiselt käsitöötooteid; kalev, revlad, metall, heeringas, sool, vein, õlu, vürtsid jms · Venemaalt Läände veeti: · Peamiselt toorainet; karusnahka, pargitud nahka, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit · Liivimaa kaupadest oli olulisimad:
piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. 10. Hansa liit oli 13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Hansa liitu kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Hansakaubandusel Eestile oli oluline roll : Liit aitas kaasa kaunite kunstide arengule (arhitektuur, maalikunst), käsitööoskuste levikule (samuti ka vastava terminoloogia levikule), mõjutas kirjakeelte arengut 11. Laokohaõigus tähendas, et sadamast ei saanud kaupu läbi vedada kohalike kaupmeeste vahendust kasutamata. Laokohaõiguse said Tallinn, Riia ja Uus-Pärnu 12. Tsunfti ülesanded olid kaitsta turgu, kontrollida toodete hindu ja kvaliteeti. Skraa määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. 13. Keskaegsed põllutööriistad: poolvikat, kuuselatväke, raglid, vannasader, harkader, karuäke 14
töötamise reeglid Ihaldusväärsematel aladel sai meistriks tõusta vaid siis kui sakslasi ei jätkunud Meistriks saamine kulukas protseduur: tööoskuste omandamine, meistritöö tegemine, käsiraha, tsunfti meistritele joodud, abiellumine. Kaubanduseks oli Liivimaa linnadel soodne asend Hansameeste tugipunktideks mitmed eesti linnad Osadel linnadel laokohaõigus, mt, et kaupmees pidi enne sihtpunkti minekut kaubad ümber laadima Tähtsaim eksportkaup Liivimaal teravili, mida vahetati soola vastu Keskaaja kaupmeeskonda iseloomustas ebapüsiv koosseis Hoogustus sisekaubandus Ordud ja kloostrid Ristiusuga jõudsid Liivimaale tsitertlased, osalesid Liivimaa misjoneerimisel Rajasid kloostrid, nende ümber põllud, heina- ja aiamaad, kalatiigid
Gild kaupmeeste ja tsunftide ühendus Suurgild, Mustpeade Vennaskond, Väikegild Käsitöö Tsunft ühe käsitööala meistrite ühendus, korraldasid väljaõpet, kaitsesid turgu, kontrolliti hindu ja kvaliteeti Skraa tsunfti põhikiri, tingimused meistriks ja tsunfti liikmeks saamiseks, eriala töötamise ja konkureerimise reeglid Kaubandus Soodus asend kaubateede võrgus Hansa Liit Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu 1346 Tallina, Riia, Uus-Pärnu Novgorodi-kaubanduse laokohaõigus Väliskaubanduse hoogustumine > sisekaubanduse hoogustumine Alevike teke 14 Bürgermeister rae juhatuse liikme nimetus Linnafoogt maahärra esindaja linna rae juures Vaimuelu Vana-Liivimaa kiriklik korraldus Toomkapiitel iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga Toomkirikute juures toomkool, juhatas toomhärra, skolastik. Piiskopkonnad > kirikkihelkonnad, territoriaalne kogudus, kogudusepreestrid, oma kaitsepühak. Teenistused ladina keeles, rahvakeelne jutlus
tonni. ● Mündrike amet- Tallinna sadam oli madal seega suurematele laevadele juhatas ankrupaiga mündrik, kes toimetas laadungi maale paatides. Nagu ka Visbys, olid mündrikeks siin paarkümmend rootslast, kes elasid Kalamajas. ● Voorimeeste amet- mündrikud ei tohtinud kasutada sadamasilda. Voorimees sõitis paadile vette vastu ühehobuse kaarikul, millel olid kõrgemad rattad.Voorimehed olid kõige rikkamad linnaeestlased. ● Laokohaõigus andis tööd eestlastest kandjatele. Eriti läks kandjaid vaja soola ja vilja kaalumisel ning laadimisel. Keskaaegse linna aluseks on maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse.Tallinnas, Rakveres ja Narvas elati Taani kuningalt saadud ja paljudes Läänemere kaubalinnades kehtinud Lübecki õiguse järgi
Maalt linna tulevad inimesed suurendasid linnarahvastikku. Sest kui taheti kodanikuks saada, tuli kodanikul kodanikumaksu maksta ja mida rohkem inimesi ,seda kasulikum linnale ??? Hansa liit, hansakaubandus, Eesti hansalinnad. Hansa-Liit on Põhja-Euroopa kaubanduslinnade ühendus. Eestil on kaubanduseks soodne asend. Hansakaupmehed spetsialiseerusid Ida-Lääne transiitkaubandusele. Tallinnal, Riial ja Uus-Pärnul oli laokohaõigus - enne Novgorodi jõudmist pidi peatuma ühes neist. Hansakaupmeeste tugipunktidena spetsialiseerusid suuremad Eesti linna juba algusest peale ida-lääne transiitkaubandusele, Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu olid Hansa Liidu liikmed. Hansa Liitu kuulunud Liivimaa linnad olid vahendajaks Ida ja Lääne vahel. Idast läände toimetati nahku, vilja, mett, vaha, lina, vilja jm. Läänest itta riiet, soola, heeringaid, metalle, veini ja õlut
laada mõju. Muutused tõid kaasa olukorra, kus laadad ei olnud enam olulised, et kaupu müüa oleks vaja. Kaupmehed hakkasid ajama tehinguid käskjalgade, kullerite abil, kaupa võidi teha isiklikult kokku saamata, igal ajal ja kohas - seega polnud tarvis isiklikult kahtlemata kindlas kohas kokku saada. Nt saadeti kauba näidis edaspidi jne. Laadad säilisid edasipidi kui spetsiaalsed hooajakauba müügikohad (veinihooajal näiteks). Kaubanduse regulatsioon: laokohaõigus, tollid, võõrastekaubanduse keeld, teesund Keskaegne kaubandus oli rangelt reglementeeritud kahel põhieesmärgil, et 1) valitseja saaks oma maksud ja 2) linnakodanikud saaksid oma elatise. Esimesel juhul meelitab/sunnib selle maa isand võõraid kaupmehi ja nende kaupasid liikuma kindlatel teedel (mööda oma linnasid), et saada erinevaid makse (sh tollimaksu) või et mingi piirkond, kes sellest kaubast sõltus, alistama sundida seda nimetatakse teesundluseks
annaabi.ee 
