b. Abielulahutuste kasvu töötuks jäänute perekondades c. Hüviste väärtust, mida töötud oleksid võinud toota d. Uute töökohtade loomiseks tehtud kulutusi e. hõõrdetöötuse tõttu kasvanud töötute abiraha väljamakseid 10. Keskmiselt võetuna pikeneb töötaoleku ajaline kestus a. Kui inimese valmisolek vahetada töökohta on madal b. Kui inimese erialane ettevalmistus on kitsapiiriline c. Majandustsükli langusperioodidel d. Olukorra tõttu, kus töötuse kompensatsioone (töötu abirahasid) suhteliselt lihtne saada e. Kõikidel ülejäänud juhtudel
e. Ettevõtted pankrotistuvad majanduskriisi tõttu Tagasiside Õige vastus on: Uute töötajate väljaõpetamise kulud on suuremad kui nende palkamisest saadav tulu. Küsimus 6 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Keskmiselt võetuna pikeneb töötaoleku ajaline kestus Vali üks: a. Olukorra tõttu, kus töötuse kompensatsioone (töötu abirahasid) suhteliselt lihtne saada b. Majandustsükli langusperioodidel c. Kui inimese valmisolek vahetada töökohta on madal d. Kui inimese erialane ettevalmistus on kitsapiiriline e. Kõikidel ülejäänud juhtudel Tagasiside Õige vastus on: Kõikidel ülejäänud juhtudel. Küsimus 7 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Töötuse sotsiaalsed kulud ei sisalda Vali üks: a. Töötute enesehinnangu langust b. Enesetappudest ja suitsiididest tulenevaid kahjusid c
tsükliliselt töötuks soovimatu töötuse esindajaks Question 10 Keskmiselt võetuna pikeneb töötaoleku ajaline kestus Complete Select one or more: Mark 0.3 out of 1.0 kui inimeste erialane ettevalmistus on kitsapiiriline kui inimeste valmisolek vahetada elukohta on madal majandustsükli langusperioodidel olukorra tõttu, kus töötu abirahasid on suhteliselt lihtne saada Question 11 Majanduspoliitiliste meetmetega püütakse vähendada esmajoones Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one or more: töötuse loomulikku määra tsüklilist töötust struktuurset töötust siirdetöötust
tegevuskava analoogiliselt Euroopa Liidu liikmesriikidele ja teistele kanditaatriikidele ning toetudes Euroopa Liidu poolt välja töötatud juhistele. Töötuse liigid. Erinevate autorite poolt liigitatakse töötust siiski väga erinevalt. Olgu näitena toodud saksa majandusprofessori Manfred Henniese poolt esitatud käsitlus. Tööpuuduse liigid võivad olla: I.Konjunktuurne töötus e keyneslik (Keynesi) töötus, mis on põhjustatud tööjõu nõudluse langusest majandustsükli langusperioodidel. Võime nimetada ka alanõudmise e tsükliliseks tööpuuduseks. II. Tehnoloogiline tööpuudus, mille all mõistetakse eelkõige protsessiinnovatsioonist põhjustatud töökohtade vähenemist, sest elavtöömahukuse vähenemise efekt on suurem kui uute töökohtade loomise efekt. III. Palgakulude suurenemisest põhjustatud töötus, st töötasud koos lisatasudega suurenevad kiiremini kui kasvab tööviljakus. Sellisel juhul tõstavad ettevõtted toote hinda, et
vabatahtlikult töötuks Tagasiside Tööpakkumiste vastuvõtmine või tagasilükkamine on isiku enda vaba valik, sellest tulenevalt ka tööpuuduse liik. Küsimus 10 Keskmiselt võetuna pikeneb töötaoleku ajaline kestus 4 Vali üks või enam: kui inimeste valmisolek vahetada elukohta on madal olukorra tõttu, kus töötu abirahasid on suhteliselt lihtne saada kui inimeste erialane ettevalmistus on kitsapiiriline majandustsükli langusperioodidel Tagasiside Üldiselt mida keerulisem on majandusseis ja mida madalam isiku haridustase, seda raskem on tööd leida. Lisaks peab arvestama ka nö mugavusfaktorit - mida mugavam on inimesel töötu olla, seda vähem motiveeritud on ta tööd leidma. Majanduspoliitiliste meetmetega püütakse vähendada esmajoones Vali üks või enam: tsüklilist töötust töötuse loomulikku määra vabatahtlikku töötust struktuurset töötust siirdetöötust Tagasiside
Osa majandusteadlasi j eitavad Teised majandusteadlased j jjälle igasuguseid tulupoliitika vormid arvavad, et tulupoliitika on tagasi, kuna see võib mõjutada ainuke lootus inflatsiooni konkureerivate turgude peatamiseks majanduse efektiivsesse toimimisse. langusperioodidel. 25 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Aluseks võetud rahvamajanduse SKP arvutamine Eestis arvepidamise süsteem SNA (The S System off N National
Kui välised tegurid võivadki anda mingi tõuke kas tõusu või languse suunas, siis varem või hiljem käivitab see majandussisesed protsessid. Sisemistest majanduslikku aktiivsust mõjutavatest teguritest: investeeringud, kuna kõigist kulue- lementidest on just investeeringute osa kõige ebastabiilsem. Omakorda investeeringu alllülidest pööratakse enim tähelepanu investeeringutele kaubavarudesse ja elamuehitusse. Majandusliku efektiivsuse langusperioodidel vähendavad ettevõtted kaubavarusid, tõusuperioodidel aga taastavad. (majandustsüklite põhiline tegur). Raha pakkumist– suurem raha hulk toob kaasa rahvatulu suurenemise või konkurentsi puudumist – liiga võimsad monopolid ja monopsonid takistavad palkade ja hindade reguleerimist nõudmise langusele Tööpuudus, inflatsioon ja kogutoodang on kolm tähtsaimat näitajat, mis peegeldavad muutusi majanduse tsüklilises arengus
Olulised automaatsed stabilisaatorid on progressiivne tulumaks ja töötu abiraha Automaatsed stabilisaatorid omavad pidurdavat jõudu, aga nad ei kõrvalda majanduslikku langust ega tõusu täielikult Auto.. stabilisaatorid Automaatsete stabilisaatorite teooria väidab, et nii maksekui ka siirdeid mõjutab oluliselt sissetulekute tase, mistõttu võivad nad toimida automaatsete stabilisaatoritena majanduse tõusu- ja langusperioodidel. Maksude suurendamine vähendab kogunõudlust ja maksude vähendamine suurendab kogunõudlust. Mida progresseeruvam tulumaks on, seda rohkem maksutulu muutub tulude muutumisel ja seda suurem on mõju kogunõudlusele. Automaatsed stabilisaatorid fiskaalpoliitikas Automaatsete fiskaalsete stabilisaatorite (AFS)toimimine seisneb selles, et valitsussektori eelarve reageerib majanduse muutustele, mõjutades sellega erasektori majanduslikku käitumist
vajadustele. Tulenevalt planeerimise keerukusest piirdutakse ettevõtetes sageli vaid müügiprognooside ja mõnede eelarvete koostamisega. Sageli on nad väga ligikaudsed ega seostu ettevõtte ja tegevusharu tegeliku olukorraga. Kindlasti leidub edukaid ettevõtteid, kes ei tegele süstemaatiliselt turunduse planeerimisega. Edu võib tuleneda tegevusharu üldisest heast olukorrast; juhuslikult õigel ajal õiges kohas olemisest; tugevast juhist jne. Kuid eriti langusperioodidel ilmnevad põhjaliku planeerimise eelised. Põhjaliku turundusplaani koostamise eelisteks on: hulga inimeste ja allüksuste tegevuste koordineerimine nii plaanide koostamise kui elluviimise perioodil; oodatavate arengute määratlemine, suure hulga turundusinfo kogumine; ettevalmistatus muutusteks, kui need saabuvad; ebaratsionaalsete reageeringute vähenemine ootamatute sündmuste puhul; parem kommunikatsioon juhtide vahel;