Ülejäänud kõrgkultuure enamasti teisesteks ehk sekundaarseteks tsivilisatsioonideks. Peamised tunnused: koriluselt viljelusmajandusele üleminek ja metalli töötlemine. Vanaaeg oli aeg, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 aastat eKr kuni 476 aastat pKr kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg oli ajastu, mis hõlmas muistse Kreeka ja Roomas kujunemis, õitsengu ja langusaega. (8 sajand eKr-476 pKr) III Muistne Egiptus: Ajalugu, riik ja ühiskond Egiptuse geograafiline asend ja looduslikud olud: Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus asub Ülem-Egiptus. Nii idast kui läänest piiravad teda viljatud kõrbealad. Vihma ei saja peaaegu
valitsejad 2. rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma neist said valitsejad võimu tarvitamise teel Vanaaeg ajastu, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias (u 3000 a eKr) ja lõppes 476. a pKr, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg ajastu, mis hõlmab Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaega (u 8. saj eKr-476. a pKr). MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND (ptk. 3 lk. 17-28) Põlluharimine Niiluse orus on võimalik ainult tänu Niilusele endale. Tema korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu ongi seal põlluharimine võimalik. Egiptlased rajasid ka niisutussüsteeme, mille abil tulvavee püsimist pikendada (rajasid terassid, et vesi püsiks kõrgematel oruservadel kauem)
valitsejad 2. rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma – neist said valitsejad võimu tarvitamise teel Vanaaeg – ajastu, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias (u 3000 a eKr) ja lõppes 476. a pKr, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg – ajastu, mis hõlmab Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaega (u 8. saj eKr-476. a pKr). MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND (ptk. 3 lk. 17-28) Põlluharimine Niiluse orus on võimalik ainult tänu Niilusele endale. Tema korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu ongi seal põlluharimine võimalik. Egiptlased rajasid ka niisutussüsteeme, mille abil tulvavee püsimist pikendada (rajasid terassid, et vesi püsiks kõrgematel oruservadel kauem)
saidki valitsejad 2. rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma neist said valitsejad võimu tarvitamise teel. Vanaaeg ajastu, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias (u 3000 a eKr) ja lõppes 476. a pKr, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg ajastu, mis hõlmab Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaega (u 8. saj eKr-476. a pKr). MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND (ptk. 3 lk. 17-28) Põlluharimine Niiluse orus on võimalik ainult tänu Niilusele endale. Tema korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu ongi seal põlluharimine võimalik. Egiptlased rajasid ka niisutussüsteeme, mille abil tulvavee püsimist pikendada (rajasid terassid, et vesi püsiks kõrgematel oruservadel kauem). Lisaks toimetasid nad
kupliga tsentraalehitis. Itaalia kirikute fassaadid olid ohtralt dekoreeritut. Põhja-Euroopas on tähtsamad romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis. Norras ehitati palju kirikuid puust. Romaani stiile profaanarhitektuuri põnevama osa moodustavad linnused. Linnuste tähtsamad osad olid müür ja tornid, nende paigutamisel püüti arvestada looduslikke tingimusi. Müüride taga olid hooned. Pärast pooltuhat aastat kestnud langusaega hakati taas külluses harrastama maalikunsti ja skulptuuri. Tõus algas Ottode ajal, Saksamaa oli siis poliitiliselt ja kunstiliselt juhtiv maa. Bütsantsis oli hiljuti taaselustunud maalikunst, selle uueks teemaks oli Kristuse kannatuslugu. Ottode õukonnas tõlgendati sama teemat skulptuuris. 10. saj lõpul valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest. Piinast moonutatud keha kujutamine erineb järsult inimese keha käsitlemisest antiikajal. 10
siiski suudab ta nii palju mõjuda, et trükitud raamat hakkab senisel võimsal arhitektuuril juba elumahlu vähendama. Kuueteistkümnendast, sajandist peale on aga arhitektuuri põdurus juba silmanähtav: ta ei väljenda enam ajastu vaimu, temast saab vilets klassikaline kunst, algupärasest kunstist, gallia ja euroopa kunstist muutub ta kreeka ja rooma kunstiks, ehtsast ja eesrindlikust kunstist antiigi virilaks «imiteerimiseks. Ma mõtlen siin seda langusaega, mida nimetatakse renessansiajaks. See langusaeg on siiski küllalt suurepärane, sest vana gooti geenius, see päike, mis läheb looja Mainzi hiiglasuure trükipressi taha, valgustab oma viimaste kiirtega veel mõne aja kõiki neid kokkukuhjatud ladina kaarvõlvide ja korintose sammaste * värdjaid. Ja seda veerevat päikest peame me koiduks! Kuid sellest silmapilgust peale, kui arhitektuur on paljas kunst nagu iga teinegi, kui ta
annaabi.ee 
