Esimesteks rahatähtedeks on eesti mark millest esimesed trükitakse helsingis 22 mai sakslased hõivavad riia. Landesveeri sõda ehk Landeswehr'i sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr. Saksa vägede juhiks on von der goltz. 6. juuni Landeswehr vallutas Võnnu. 10. juuni Sõlmiti vaherahu Landesveeriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel. 19. juuni Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid pealetungi Limbazi lähedal. 22. juuni Eesti väed alustasid vastupealetungi Landesveerile. 23 . juuni Eesti vägede võit Võnnu lahingus, mida tähistatakse Võidupühana. 31 dets 1919 eesti rahudelegatsiooni juht j. Poska ja vene poolelt adolf joffe kirjutavad alla vaherahulepingule. See nägi ette et sõjategevus lõpetatakse 3 jaan 1920.
• Landeswehr - Saksa maakaitsevägi, mida juhtis Rüdiger von der Goltz. Samal päeval lõppes Marienburg–Jakobstadti pealetung Põhja-Läti vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõudsid Jekabpilsi. Eesti Töörahva Kommuun kuulutas Nõukogude Venemaal oma tegevuse lõpetatuks. 6. juuni – Landeswehr vallutas Võnnu. 10. juuni – Sõlmiti vaherahu Landeswehriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel. 19. juuni – Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid pealetungi Lemsalu lähedal. Sel ja järgmisel päeval toimus Lemsalu ja Roopa lahing. 22. juuni – Eesti väed alustasid vastupealetungi Landesveerile. • 23. juuni – Eesti vägede võit Võnnu lahingus, mida tähistatakse Võidupühana. • 30. juuni – eestlased jõudsid Riia alla. • 3. juuli – Landesveeriga tehti liitlaste nõudel Strazde koolimajas vaherahu. Vabadussõja lõpp • 17.–18
diviisi ülemaks. · 12. mai algas eestlaste Maipealetung. · 25. mai eestlased vallutasid Maipealetungi käigus Pihkva. · 5. juuni Eesti soomusrongi ja Landesveeri vägede kokkupõrkega Amata jõe silla juures algab Landesveeri sõda. Samal päeval lõppes Maipealetung Põhjs-Läti vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõudsid Jekabpilsi. · 6. juuni Landeswehr vallutas Võnnu. · 10. juuni Sõlmiti vaherahu Landesveeriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel. · 19. juuni Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid pealetungi Limbazi lähedal. · 22. juuni Eesti väed alustasid vastupealetungi Landesveerile. · 23. juuni Eesti vägede võit Võnnu lahingus, mida tähistatakse Võidupühana. · 30. juuni eestlaed jõudsid Riia alla. · 3. juuli Landesveeriga tehti vaherahu. · 23
Diviisi ülemaks. · 12. mai algas eestlaste Maipealetung. · 25. mai eestlased vallutasid Maipealetungi käigus Pihkva. · 5. juuni Eesti soomusrongi ja Landesveeri vägede kokkupõrkega Amata jõe silla juures algab Landesveeri sõda. Samal päeval lõppes Maipealetung Põhja-Läti vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõudsid Jekabpilsi. · 6. juuni Landeswehr vallutas Võnnu. · 10. juuni Sõlmiti vaherahu Landesveeriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel. · 19. juuni Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid pealetungi Limbazi lähedal. · 22. juuni Eesti väed alustasid vastupealetungi Landesveerile. · 23. juuni Eesti vägede võit Võnnu lahingus, mida tähistatakse Võidupühana. · 30. juuni eestlased jõudsid Riia alla. · 3. juuli Landesveeriga tehti liitlaste nõudel vaherahu Strazde koolimajas. · 23
· Landeswehr - Saksa maakaitsevägi, mida juhtis Rüdiger von der Goltz. Samal päeval lõppes MarienburgJakobstadti pealetung Põhja-Läti vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõudsid Jekabpilsi. Eesti Töörahva Kommuun kuulutas Nõukogude Venemaal oma tegevuse lõpetatuks. 6. juuni Landeswehr vallutas Võnnu. 10. juuni Sõlmiti vaherahu Landeswehriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel. 19. juuni Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid pealetungi Lemsalu lähedal. Sel ja järgmisel päeval toimus Lemsalu ja Roopa lahing. 22. juuni Eesti väed alustasid vastupealetungi Landesveerile. · 23. juuni Eesti vägede võit Võnnu lahingus, mida tähistatakse Võidupühana. Vabadussõja lõpp · 17.18. september Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. · 28
sõda. Samal päeval lõppes Maipealetung Põhja-Läti vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõudsid Jekabpilsi. 5. juuni Eesti Töörahva Kommuun kuulutas Nõukogude Venemaal oma tegevuse lõpetatuks ja Eestimaa Punaarmee saadetakse laiali ning lülitatakse Punaarmee koosseisu. 6. juuni Landeswehr vallutas Võnnu. 10. juuni Sõlmiti vaherahu Landeswehriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel. 19. juuni Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid pealetungi Limbazi lähedal. 19.20. juuni - Lemsalu ja Roopa lahing 22. juuni Eesti väed alustasid vastupealetungi Landeswehrile. 23. juuni Eesti vägede võit Võnnu lahingus, mida tähistatakse Võidupühana. 30. juuni eestlased jõudsid Riia alla. 3. juuli Landeswehriga tehti liitlaste nõudel vaherahu Strazde koolimajas. 23. august Karl Parts määrati Eesti soomusrongide diviisi ülemaks. 26. august - August Korki juhitud Punaarmee 15
pidasid temast lugu. Sõja lõpupoole saadeti kogu kool eseloniga Dvinskisse. Pärast tsaari kukutamist, hakkasid sõdurid kroonu viinakeldrit rüüstama. Osad isegi uppusid viina sisse. Pärast Bresti rahu komandeeriti Dietrich Tartusse Eesti väeossa. Sinna ta ei jõudnudki, sest sakslased oldi Tartu juba vallutanud. Selle asemel läks ta Haralasse mõisatööle. Peale sakslaste lahkumist pandi ta jaoülemaks Eesti väes. Võitles landesveeriga. Hiljem sai ka Vabadusristi ja asundusmaa. Neljakümne neljandal kuulati ta seoses Omakaitses olemisega üle. Ta väitis, et pole ei fasist ega kommunist ning raske on kellegi poole hoida, kui võim pidevalt vahetub. Venelane tahtis ta Vabadusristi näha, aga naine oli selle hirmuga ära põletanud. Kui ta sai teada, et Dietrich valvas ainult silda, muutus ta rahulikumaks. Dietrich väitis, et nad valvasid silda selleks, et sakslased seda õhku ei laseks
annaabi.ee 
