Samuti pidid nad uurima talupoegade väiksemaid kuritegusid ning karistama süüdlasi. * Mees- ja maakohtud- arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. * Raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ja Liivimaa Õuekohtus. 11.Kes oli Johan Skytte ja mille eestvedajaks ta oli? Johan Skytte määrati 1629.a Riias kindralkuberneriks, tema ülesandeks oli Liivimaa kiiresti rootsistada. 12.Selgita mõistet Landesstaat. Aadli omavalitsust hakati nimetama Landesstaatiks e. Maariigiks, mis iseloomustas kätte võidetud rüütli vabadust ja õigusi. 13.Millest olid tingitud 17.saj. rahvaarvu kõikumised? Eestisse tuli välisrahvast: venelased, lätlased ja soomlased. 1697a. Oli rahvaarv tõusnud jälle üle 350 000. 1695- 1697a. Oli suur näljahäda! 14.Selgita reduktsiooni mõistet ja kes selle teostajaks oli ja mis eesmärki see täitma pidi? Reduktsioon on erakätesse antud maade tagasi võtmine, selle eesmärgiks oli täita tühja riigikassat.
arutasid maakonna elanike(v.a. aadlike) süüasju. Eestimaa Ülemmaakohtus ja Liivimaa Õuekohtus lahendati suuremad kuriteod. Viimane sõna jäi Rootsi kuningale! Rootsi riigivõim ja balti aadel Alad, mis olid Rootsi võimu alla tulnud vabatahtlikult, said leebema suhtumise osaliseks. Johan Skytte- 1629. aastal Riias ametisse seatud kindralkuberner, kelle ülesandeks oli Liivimaa kiire rootsistamine. 1632. aastal kehtestati Liivimaal aristokraatia. Aadli omavalitsust hakati kutsuma Landesstaatiks, mis iseloomustab siinsete rüütelkondade poolt endile kätte võidetud õigusi ja vabadusi. Rahvastik 1629- aastaks oli rahvaarv katastroofiliselt kahanenud, seda tänu rohketele sõdadele. 1620- ndatel aastatel oli talurahva arv vähem kui 100 000. 1630- ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad kolmeks aastaks maksudest. Saaremaa elanikkond moodustas neljandiku eestlastest, osa neist asus elama mandrile.
rüütel- konnas 6). Rüütelkonna peameest ehk pealikku kutsuti Liivimaal maamarssaliks. Eestimaal olid adrakohtunikud. Liivimaal sillakohtunikud. Eesti- ja Saaremaal olid meeskohtud. Liivimaal maakohtud. Eestimaa Ülemmaakohus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtud Tartus. Eestimaa aadel ja Tallinna linnas säilitati eesõigused. Liivimaasse suhtuti teistmoodi. Johan Skytte sai rootsi kunnilt ülesandeks liivimaa kiire rootsistamise. Aadli omavalitsust hakati kutsuma Landesstaatiks, maariigiks. Võõrastest asus eestisse kõige rohkem vene talupoegi. suurt osa etendasid ka soomlased. valga ümbrusse asusid elama paljud lätlased. 1695 aastaks oli Eestis juba 400 000 inimest. 1656-1661 Rootsi-Vene sõda. Vene tsaariks Aleksei Mihhailovits. Vallutati Tartu, mis oli ülikoolile väga halb. 1661 sõlmiti Kärdes lõplik rahu.Kärdi rahumajake Kuningavõimu tugevnemine, eluolu Rootsi ajal Karl XI alustas riigi tagasivõtmist - reduktsiooni
·Rootsi ja Taani omavaheliste sõdade tulemusena loovutas Taani 1645.a. Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. ·Eestis algas Rootsi aeg. 12 maanõunikku maapäevade vahepeal, kes tegelesid oluliste küsimustega. · Kohtuvõim · Rootsi riigivõim ja Balti aadel - Reduktsioon o 1632. aastal tuli võimule aristokraatia, mis saavutas kiiresti üksmeele Liivimaa aadliga. o Aadli omavalitsust hakati nimetama Landesstaatiks ehk maariigiks, mis iseloomustab kätte võidetud rüütli vabadust ja õigusi. (kuni 1672- Karl XI-ni -reduktsioon) · Reduktsioon (Karl XI 1660 4-aastaselt) o Erakätesse antud maade tagasivõtmine (et täita tühja riigikassat) o 1680. aastal laiendati reduktsioon Eesti- ja Liivimaale, mis tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu o Liivimaal langes reduktsiooni alla 4/5 maadest. Eesis 54% ning Saaremaal
aadliga), algas aadlivõimu periood 2) aadlivõimu periood / nõrk keskvõim (16321672) Rootsi kõrgaadel, kes omandas järgnevatel aastakümnetel nii Eesti kui Liivimaal rohkesti maid (toimus laialdane läänistamine), oli samavõrd sakslastega huvitatud balti privileegide säilitamisest ja suurendamisest, seetõttu saavutasid Liivimaa aadel ja linnad 17. sajandi keskpaigaks samasugused õigused nagu eestimaalasedki aadli omavalitsust hakati kutsuma Landesstaatiks, maariigiks, mis iseloomustab kujukalt siinsete rüütelkondade poolt endile kätte võetud õigusi ja vabadusi, taoline olukord kestis kuni kuningas Karl XI valitsema asumiseni 1672. a perioodile iseloomulik kohtuvõimu kuulumine aadlile, laialdane aadli maavaldus 3) tugeva kuningavõimu periood (1672) 1672. a sai täisealiseks Karl XI (kardiinide absolutism) ja alustas iseseisvat valitsemist, tuues kaasa olulise pöörde kuningavõimu ning balti aadli senistesse suhetesse
liivialade kiire rootsistamise- rootsivõimu ja kohtukorralduse sissesadmine. o Johan Skytte kutsuti aga 1634a tagasi tänu Gustav II Adolfi surmaga seoses. o Rootsi kõrgaadel ja sakslased oli huvitatud balti privileegide säilitamisega. o Liivimaa aadel ja linnad saavutasid 17saj keskpaigani samasugused eesõiguses nagu eestimaalasedki. o Aadli omavalitsust hakati kutsuma landesstaatiks, maariigiks, mida iseloomustas: siinsete rüütelkondade poolt endi kätte võetus õigused ja vabadused. o Selline kord kehtis kunii Karl XI valitsema asumiseni. RAHVASTIK o 1629a sõlmiti Poola ja Rootsi vahel lõpuks pikemaks ajaks vaherahu. o Rahvaarv oli katastroofiliselt kahanenud, 1629a oli talurahva arv vähem kui 100 00. o Tänu sõdadele olid maad kurnatud, osa põllumaast harimata ja talud laostatud.
annaabi.ee 
