Need erikooslused on tekkinud antropoloogilise teguri toimel. Seda liigitatakse vastavalt mullastikule ja niiskusreziimile erinevatesse tüüpidesse. Suhteliselt liigirikkad on endiste salumetsade asemele kujunenud aruniidud. Traditsioonilise põllumajanduse taandumisega on haruldasteks jäänud looniidud. Huumusrikastel lammimuldadel levivad luhaniidud, rannaniidud ning puisniidud -- hõredad poollooduslikud puistud, mida regulaarselt niidetakse ja karjatatakse. 13 July 22, 2012 Footer text here 14 July 22, 2012 Footer text here Kasutatud kirjandus http://stage.estonica.ee/et/Loodus/Taimestik_ja_loomastik/Metsakooslused/ http://bio.edu.ee/taimed/general/images/salumets.jpg http://www
*2)Pärisaruniidud-on moreeni-ja viirsavitasandikel, rähksetel, leostunud või gleistunud muldadel. Eesti kõige laialdasema levikuga niit. Rohustu muldade liigirikkus sõltub muldade toitainete sisaldusest ja veeoludest. 3)Puisniidud-hõredalt kasvavad puud ja põõsad,Maailma ühed liigirikkamad taimkooslused. Säilivad vaid inim kaasaabil. 4)Lammi e luhaniidud-esineb jõgede üleujutusaladel (Lõ, Kesk, Lä-E jõgedel (Emajõgi, Pedja, Kasari),lammimuldadel. 5)Rannaroostikud-levivad alaliselt üleujutatud sooldunud gleimuldadel enamasti kasvab harilik pilliroog (Kasari jõesuue, Matsalu laht). Erodeeritu L.-Eesti Ärauhte mõjul õhenenud või täiesti kad. d mullad kõrgustikel Huumushorisonidga Paepealse P- ja Lä-Eestis Õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega, d mullad kivised, põuatundlikud, kõige paremad, SOOVITATAKSE PÕLDUDEKS MITTE HARIDA
Toitainetevaesed. a) R´ väga õhuke rabamuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T1. b) R´´ õhuke rabamuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: T1. c) R´´´ sügav rabamuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T1-(T2). Siirdesoo ja rabamullad ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. VIII Tüüp Lammimullad A Levivad jõgede, järvede kallaste aladel, kus leiab aset perioodiline üleujutus, mille käigus kantakse setteid lammialale. Lammimuldade viljakus kasutamissobivus oleneb veetaseme kõikumisest. Lammimuldadel levivad peamiselt rohumaad, vähesel määral leidub lehtpuumetsi. Lammimuldi iseloomustab neutraalne kuni nõrgalt happeline reaktsioon ja kõrge küllastusaste. Lammimuldadel asuvad Eesti saagirikkamad looduslikud rohumaad. 1. Gleistunud lammimuld Ag. Üleujutused on enamasti lühiajalised. Paiknevad jõesängi vahetus läheduses kõrgematel rannavallidel. Pärast üleujutust langeb põhjavesi sügavale ja suvel on muld parasniiske või isegi kuiv. Iseloomulik kihiline tüse A-horisont (40
Toitainetevaesed. a) R´ väga õhuke rabamuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T1. b) R´´ õhuke rabamuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: T1. c) R´´´ sügav rabamuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T1-(T2). Siirdesoo ja rabamullad ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. VIII Tüüp Lammimullad A Levivad jõgede, järvede kallaste aladel, kus leiab aset perioodiline üleujutus, mille käigus kantakse setteid lammialale. Lammimuldade viljakus kasutamissobivus oleneb veetaseme kõikumisest. Lammimuldadel levivad peamiselt rohumaad, vähesel määral leidub lehtpuumetsi. Lammimuldi iseloomustab neutraalne kuni nõrgalt happeline reaktsioon ja kõrge küllastusaste. Lammimuldadel asuvad Eesti saagirikkamad looduslikud rohumaad. 1. Gleistunud lammimuld Ag. Üleujutused on enamasti lühiajalised. Paiknevad jõesängi vahetus läheduses kõrgematel rannavallidel. Pärast üleujutust langeb põhjavesi sügavale ja 27
Toitainetevaesed. a) R´ väga õhuke rabamuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T1. b) R´´ õhuke rabamuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: T1. c) R´´´ sügav rabamuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T1-(T2). Siirdesoo ja rabamullad ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. VIII Tüüp Lammimullad A Levivad jõgede, järvede kallaste aladel, kus leiab aset perioodiline üleujutus, mille käigus kantakse setteid lammialale. Lammimuldade viljakus kasutamissobivus oleneb veetaseme kõikumisest. Lammimuldadel levivad peamiselt rohumaad, vähesel määral leidub lehtpuumetsi. Lammimuldi iseloomustab neutraalne kuni nõrgalt happeline reaktsioon ja kõrge küllastusaste. Lammimuldadel asuvad Eesti saagirikkamad looduslikud rohumaad. 1. Gleistunud lammimuld Ag. Üleujutused on enamasti lühiajalised. Paiknevad jõesängi vahetus läheduses kõrgematel rannavallidel. Pärast üleujutust langeb põhjavesi sügavale ja suvel on muld parasniiske või isegi kuiv. Iseloomulik kihiline tüse A-horisont (40
Parimateks indikaatoriteks on: naat, kopsurohi, metspipar, lõhnav varjulill, seljarohi. Samblarinne on hõre ja katkendlik. The fern (Dryopteris) site type occurs in alluvial and synclinal valleys with rivers flowing into and out of them, on leached and saturated gley and peaty soils as well as on fluvisols. Sõnajala (Dryopteris) kasvukohatüüp esineb läbivooluga lammi- ja muldorgudes, leostunud ja küllastunud glei- ja turvastunud muldadel nagu ka lammimuldadel. The major part of trees in the stands consists of grey alder, birch and black alder; the spruce forests can be found in the less swampy or drained part of the site. Suurem osa puudest neis puistutes koosneb hall-lepast, kasest ja sanglepast; kuusemetsi (kuusikuid) võib leida vähem soises või kuivendatudosas selles kasvukohtas. 9 Ash, lime, elm, maple are the associate species
annaabi.ee 
