väiksematele ettevõtetele. Villa on võimalik ka realiseerida pestud kujul, vill pestakse (ei ole lihtne töö) ettevõtte ära ning müüakse kas villatööstustele või tehakse teenustööna lõngaks. Lambakasvatuse ettevõte tegeleb edasi lõngast tehtud toote valmistamise ja realiseerimisega. Sel juhul see vill tasub paremal moel ära, kui seda lisaväärtust juurde antakse. Pesemata kujul müümine on ainult kulude katmiseks, kasu ei too. Lambanahad on samuti villaga sarnases olukorras. Lambanahkade realiseerimine on lihtsam kui farmis on lambanahad konserveeritud. Konserveerimiseks kasutatakse nahkade soolamist. Edasi antakse nahad töötlusse (teenustööna parkimisse). Realiseeritakse juba pargitud nahku. sel juhul saadakse lambanahkade müügist rohkem tulu, kuna on lisandväärtust juurde pandud. Parkimistöökojad asuvad Tartus ja Jõgeval. Meie regioonis kõige suuremad parkimistöökojad on Türgis. Nahkadele peaks olema mingi alus, kuhu nahkasid hakatakse laduma, peab olema
ja teises riikides. (M. S. London ,,Islam'' 2001) 3 1. ISLAMI TEKE Islami religioon sündis VII sajandi alguses Meka linnas, Araabia poolsaare loodeosa väikeses, kuid vilkalt tegutsevas kaubanduskeskuses. Meka suurimal turul oli tavaliselt rohkesti lamba- ja kitsekarju, kaamelikaravane ning linnaelanikke ja nomaade, kes olid tulnud siia kaupa ostma ja müüma. Hinna üle tingivate kaupmeeste ja ostjate kord valjemad, kord vaiksemad hõiked, vürtside, lambanahkade, värske liha ja datlite lõhnad segunemas päikeses kuumaks köetud kõrbetolmuga niisugune oli keskkond, kus ligi 1400 aastat tagasi veetis oma noorusaja islami prohvet. (M. S. London ,,Islam'' 2001) Mediinas sai islam oma lõpliku kuju. Muhamed lõi oma kogukonna, ehitas moseesid, määras kindlaks palvuste ajad ning palvetamise suuna Meka poole. Kui kogukond oli piisavalt suur, vallutas Muhamed Meka, puhastas selle ebajumalatest, jättes ruudu kujulise pühamu nurka
ja teises riikides. (M. S. London ,,Islam'' 2001) 3 1. ISLAMI TEKE Islami religioon sündis VII sajandi alguses Meka linnas, Araabia poolsaare loodeosa väikeses, kuid vilkalt tegutsevas kaubanduskeskuses. Meka suurimal turul oli tavaliselt rohkesti lamba- ja kitsekarju, kaamelikaravane ning linnaelanikke ja nomaade, kes olid tulnud siia kaupa ostma ja müüma. Hinna üle tingivate kaupmeeste ja ostjate kord valjemad, kord vaiksemad hõiked, vürtside, lambanahkade, värske liha ja datlite lõhnad segunemas päikeses kuumaks köetud kõrbetolmuga niisugune oli keskkond, kus ligi 1400 aastat tagasi veetis oma noorusaja islami prohvet. (M. S. London ,,Islam'' 2001) Mediinas sai islam oma lõpliku kuju. Muhamed lõi oma kogukonna, ehitas moseesid, määras kindlaks palvuste ajad ning palvetamise suuna Meka poole. Kui kogukond oli piisavalt suur, vallutas Muhamed Meka, puhastas selle ebajumalatest, jättes ruudu kujulise pühamu nurka
suffolki, dorseti ja dala lammaste kasvatamist Eestis. Need tõud on eestimaiste lambatõugude parandajad tõud. Kasvatatakse vähemal määral ka teisi tõugusid nagu islandi lambaid, swifteri lambaid, soome maalambaid, gotlandi lambaid, Suurbritanniast pärit swaledale lambaid, muulasid, sinisepealisi leisteri lambaid, kuid nende arvukus ja kasutamine on piiratum. Lambakasvatussaaduste turu situatsioon on selline, et viimastel aastatel on suurenenud lambaliha hind ja ka pargitud lambanahkade hind. Villa hind on jäänud samale tasemele ning pidevalt on probleemiks olnud toodetud villa realiseerimise võimalused. Suurenenud on huvi tõuloomade ostu vastu ning hetkel ei jätku uttesid ostjaile, kes sooviksid lambakasvatusega alustada või suurendada oma karja. Nõudlus väärtusliku, dieetiliste omadustega talleliha järele on viimastel aastatel Eestis kasvanud. Kvaliteetse talleliha eest on tootjale viimastel aastatel makstud 3045 krooni liha kilogrammi eest
seega 5,5 utte majapidamise kohta. Enamikes majapidamistes (91,7%) peetakse alla 10 ute ning alla 10 pealistes lambafarmides peetakse 54 % uttede üldarvust. Üle 100 pealisi lambafarme oli 10 ja neis peeti 5,9 % uttede üldarvust. Lammaste arvu suurenemisega muutuvad suuremaks ka karjade suurused. Keskmine karja suurus oli 2001.aastal 9 lammast, 2003.aastal 14 ja 2005. aastal 21 lammast karja kohta. Kasvatuse suunad Viimastel aastatel on suurenenud lambaliha hind ja ka pargitud lambanahkade hind. Suurenenud on toetused riigi ja EL poolt. Erinevad toetused, ka pool-looduslike rohumaade karjatamiseks. Suurenenud ka mahekasvatuse maht. 2. Eesti tumedapealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu Ajalugu Eesti tumedapealise lambatõu sihikindlama aretuse alguseks võib pidada 1926.a. kui Eestisse imporditi Rootsist inglise päritoluga 23 sropsiri (ing. k. Shropshire) jäära ja 26 utte eesmärgiga parandada nende abil eesti maalammast
Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha- ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Näiteks 1993. aastal maksid lihakombinaadid eluslamba kilost 12 krooni ja väikevarujad 24 krooni. Pesemata villa kokkuost lõppes, sest Riia villapesemistehasesse vedu ja tagasivedu ei tasunud ära, hiljem see tehas lõpetas töö. Lambanahkade hinnad oli madalad (2...5 kr/tk.). Tänu sellele toimus lammaste arvu drastiline langus (tabel 1). Tabel 1. Lammaste arvukus ja lambakasvatussaaduste toodang Eestis (arvukus seisuga 1. jaanuar) Toodetud lamba ja Lammaste ja Lammaste Toodetud Aasta kitse liha tapakaalus
lammast, arv ,% 13,9 22,9 35,2 Tabeli 5 andmeist selgub, et koos lammaste arvu tõusuga, muutuvad Eesti lambafarmid ka suuremateks. Kui 2001.a. peeti üle 100 pealistes karjades 13,9 % lammastest, siis 2003.a. 22,9 % ja 2005.a. juba 35,2% lammastest. 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid Lambakasvatussaaduste turu situatsioon on selline, et viimastel aastatel on suurenenud lambaliha hind ja ka pargitud lambanahkade hind. Villa hind on jäänud samale tasemele ning pidevalt on probleemiks olnud toodetud villa realiseerimise võimalused. Suurenenud on huvi tõuloomade ostu vastu ning hetkel ei jätku uttesid ostjaile, kes sooviksid lambakasvatusega alustada või suurendada oma karja. Nõudlus väärtusliku, dieetiliste omadustega talleliha järele on viimastel aastatel Eestis kasvanud. Kvaliteetse talleliha eest on tootjale viimastel aastatel makstud 3045 krooni liha kilogrammi eest