naiserinnale. Mäletsejalistel ja hobustel udar (uber). Paariliste vasaku ja parema imetite vahele jääb imetitevahevagu (sulcus intermammarius). Imetikeha (corpus mammae) Nisa (papilla mammae) Siseehitus: Katab – nahk, mille all paikneb keresidekirme ja rasvkude. Nisaseina kihid on: Nahk Intermediaalkest Limaskest Imetikeha koosneb stroomast ja parenhüümist. Strooma katab valkja sidekoelise moodustisena imetit. Lakteerivas udaras on sagarikevaheline sidekude väga õrn, pole eristatav silmaga. Strooma kaitseb haigustekitajate vastu. Parenhüüm on piima produtseeriv kollakas näärmekude. Imetinäärmeks (gl. Mammaria) nimetatakse imetikeha parenhüümset alaosa, mis on seotud ühe nisajuhaga. Jaguneb imetinäärmesagarateks (lobi glandulae mammariae) ja need omakorda imetinäärmesagarikeks (lobuli glandulae mammariae), imetinäärme lõpposadeks, kus tekib piim, on mikroskoopilised näärmealveoolid.
närvikoes ER ja mitokondrite koostööna. Refsum haigus- pärilik mittekoordineeritud polüneuriit, mida põhjustab fütanaadi kuhjumine maksas ja veres A-OX-raja defektsuse tõttu. Sümptomiteks on neuroloogilised häired, võrkkestapõletik, naha ja luude anormaalsus. Rasvhapete Oomega-oksüdatsioon Toimub ER-s cytP450 ja NADPH ning hapniku toimel. Rasvhapete de novo süntees Palmitaadi süntees, mis toimub maksas ja lakteerivas piimanäärmes. Süntees toimub tsütoplasmas, sünteesi viib läbi multiensüümsüsteem rasvhappe süntaas Palmitaadi sünteesi võtmesündmus on atsetüül-CoA karboksüülimine malonüül-CoA-ks biotiini osalusel. Süntees vajab veel NADPH, bikarbonaati, mangaani, pantoteenhapet. Sünteesi aktiveerib tsitraat ja pärsib atsetüül-CoA ning soodustab kõrge INS/glükagooni tase, sest INS on antilipolüütilise toimega.
põhirada Rasvhapete de novo süntees - Pikaahelalisi rasvhappeid kasutab inimkeha peamiselt lipogeneesiks (keha- omaste lipiidide süntees) - Essentsiaalseid PUFA-sid kasutatakse regulaatormolekulide sünteesiks - Rasvhapete vajadus kaetakse kahel viisil o Suurel määral normaalse söömisega o Endogeense sünteesiga (ei sünteesi vaid LA ja ALA) - Toimub maksas ja lakteerivas piimanäärmes - Tsükliline protsess - 2-süsinikuline fragment sisestatakse ahelasse iga tsükli ajal - De novo süntees pole B-OX pöördprotsess kuna o Toimub tsütoplasmas o Protsessi viib läbi ekstramitokondriaalne süntaas o Lähteühend on atsetüül-CoA, ja süntees toimub läbi võtmeühendi MALONÜÜL-CoA o Vajab redutseerivat energiat (NADPH) ning ATP, bikarbonaati, biotiini, Mn
· I etapp: pöördumatu, oksüdatiivne, tekib NADPH, võtmeensüümiks G6PDH · II etapp: pöörduv, tekib riboos-5-P Toodab pentoosfasfaate ja NADPH( redutseeriv metaboolne energia) NADPH on redutseeriv energia, mis kasutub paljudes sünteesides, on vajalik ensüümidele ja GSH taseme hoidmiseks (GSH kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest) Hõlmab 15-30% kogu glükoosi katabolismist (toimub aktiivselt maksas, neerupealistes,lakteerivas piimanäärmes, rasvkoes, erütrotsüütides) Toodab peaaegu poole redutseerivast energiast NADPH kasutub erütrotsüütides GSH taseme hoidmiseks(kaitseb neid kahjuliku oksüdatiivse stressi eest/stabiliseerib hemoglobiini) Toodab riboos-5-P Riboos-5-P on vajalik nukleotiidsete koensüümide ja nukleotiidide sünteesiks Võib anda panuse ATP sünteesiks Võimaldab utiliseerida toiduga organismi sattuvaid pentoose G6PDH defitsiiti põhjustab X-liiteline geenmutatsioon
Eraldub CO2. Glüoksülaaditsükkel aitab taimedel pimedas kasvada ning aitab seemnetel idaneda. Taimedes toimub glüoksülaaditsükkel spetsiaalsetes organellides – glüoksüsoomides ning vajalikud ensüümid laenatakse mitokondritest. Pentoosfosfaaditsükkel. Pentoosfosfaaditsükkel (PFT) toimub tsütoplasmas. See on aeroobse oksüdatsiooni rada ja ta toodab pentoosfosfaate ning NADPH-d. Hõlmab 15%-30% kogu glükoosi katabolismist maksas, lakteerivas piimanäärmes, neerupealisekoores, seemnesarjades, rasvkoes, RBCs, kilpnäärmes. (minimaalne lihastes) Hingamisahel. Hingamisahel on üks elektronide transpordiahel bio-oksüdatsioonis. Põhiroll on ATP tootmine. Häired töös on kriitilised ja organismile fataalsed. Hingamisahelas on ülioluline hapniku olemasolu. Keskkonnafaktorite mõju taime hingamisele. Kõige aktiivsemad hingavad taime noored koed ja organid. Kõrgematel taimedel hingavad intensiivsemalt
sünteesib ise. Üle vajaduste saadud toidusüsivesikud konverteeritakse ka rasvhapeteks ja salvestatakse rasvkoe triglütseriididena. Maksas uueneb 50% rasvhapetest 2-3 päevaga, seega toimub pidev süntees ja lõhustamine. Rasvhapete biosüntees on kompleksne protsess, milles võib diferentseerida 3 põhilist etappi: glütseriini ja kõrgmolekulaarsete rasvhapete moodustumine ning nendest vastavate estrite süntees. Rasvhapete de novo süntees toimub maksas ja lakteerivas piimanäärmes tsütoplasmas ja aktiivne ekstramitokondriaalne rasvhappe süntaas viib läbi kogu sünteesi. Lähteühendiks on atsetüül-CoA. Rasvhapete süntees vajab redutseerivat (NADPH) energiat, ATP, bikarbonaati, biotiini ja mangaani. Sünteesi aktiveerib tsitraat ja pärsib atsüül-CoA. Ta prevaleerib süsivesikuterikka toidu tarbimisjärgselt ja teda soodustab kõrge insuliin/glükagoon. U 90% rasvkoe kaalust moodustavad triglütseriidid (TG). TG süntees toimub maksas,
annaabi.ee 
