Välimus: Kannab kingi ja mustjat ülikonda. Käised on kokkutõmbunud ja püksisääred on lühikeseks jäänud, taskud on väljaveninud ning jalas sokid, millest üks musta värvi ja teine punast värvi. Põuetaskutest paistavad ajalehed ja brošüürid välja. Kõne, käitumine: Tiit Piibeleht on enesekindel ja kindla ütlemisega, rahulik ja tasakaalukas. Enda huvides ära kasutav, kaval ja ta on ka päris kergeusklik. Sööb üsna tihti päevalilleseemneid. Räägib murdesegases ja lakoonilises kõnes, vastab küsimustele enamasti hiljem, kui küsimus juba küsitud on. Kohmetu. Piibeleht oli lihtsameelne. Suhtus kõikidesse hästi, temasse ka suhtuti algul hästi, lõpus mõned tegelased muutsid tema kohta arvamuse. Amet: Kirjanik. Töötas kooliõpetajana ja oli hea luuletaja. Elufilosoofia, ütlused: Sõnakoomika väljendub hästi Tiit Piibelehe kõnes, kus ta kõne on natukene mitte arusaadav. Nt:(Siid neh. Üitskõrd olli rohkemb raha, kaesi poodiaknal, meeldisivä - ostsi ärä
enda hulgas olevate vastuolude taustal. Üks kompositsioonikindlamaid Liivi teoseid, avab realistliku käsitluslaadi eripära, rahvapärase ainesega, karakterid veenvad. Esimene eesti novellikogu ,,Kümme lugu" (1893) 20.sajandi alul kirjutas mõnikümmend laastu, miniatuuri, mõttemõlgutust, millest osa ilmus K.E. Söödi koostatud kogumikus ,,Elu sügavusest" (1909), teine osa Tuglase vahendusel 1934. aastal. Allegoorilise käsitluslaadiga laastudes arutleb Liiv lakoonilises mõttetihedas sõnastuseselu olemuslike väärtuste - tõe, aususe, headuse üle, esitab huvitavalt tabatud looduspilte, olustikukujutusi, memuaarseid kilde. Lüürikas esikkogu ,,Õied ja okkad" (1887) jäi käsikirja, 1909 ilmunud hilisem kogu ,,Luuletused" värsid moodustavad vaid osa tema luuleloomingust. Hiljem avaldatud trükis üle 300 Juhan Liivi luuletuse. Suurima teema hõivab isamaaluule, isamaa on reaalselt tajutud ja olemasolev Eestimaa (,,Eile nägin ma Eestimaad!")
Säte peab vastama grammatikareeglitele ning normitehnika sisu- ja vorminõuetele. Grammatikareeglite järgimine tagab keelelise mõtteselguse. Formaalloogika reeglite järgimine tagab mõtlemise ja mõisteselguse. Normitehnika reeglite järgimine tagab spetsiifilise esitusviisi selguse ja esitusviiside ühetaolise üldkasutuse. Normitehnika reeglite järgi konstrueeritakse õigusnorm keeleliselt erilises ülimas ratsionaalses ja lakoonilises vormis, kasutades spetsiifilisi tähistusi: 1) paragrahv - §, 2) lõige - (2), 3) punkt - 1) ning erilist süstematiseeritud järjestust. · Kasutatakse ka erilisi mõisteid tähistavaid spetsiifilisi õigusteaduse termineid. Õigusnormide liigid Liigitatakse erinevatel alustel. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi liigitatakse õigusnorme: 1) regulatiivsed määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest.
(,,Laugelt lennake, tuulelapsed, üle Laiuse mäe. Lennake Riidmal ja Rupsil, rukkimerel ja metsadel. Peipsilt lennake läbi Võnnu, kus kõneles kerkokell. Lennake Võrus, Vändras ja Karksis. Lennul vaadake üle vee, kuidas terendab Sinine puri. Tehke tiir ümber Piibe tee. Tehke kaar üle Albu valla, üle Kaarli, Muuga ning Ao, üle Aegade Assamalla, üle Kääpa ja Künnivao.") Viimane kogu "Korallid Emajões" (1986) on jällegi arbujalikult klassikalises ja lakoonilises stiilis. Arbujatele viitab luuletus "Arbujate aegu". Maailma saatust alati vaekausil määrab gramm, kateedrist hullupalati on ainult väike samm. Ning tugipuuta, nöörit sind kannab kiikuv traat vaid siis, kui pääd ei pöörita sul kõrgus, akrobaat! Hoop kaugele ei ulata, mis kaljusse lööb prao. Kõik oma teras sulata ja nõtkeiks noolteks tao. Toed varisevad kantsides kui algab kivipild, ent kuristikel tantsides sulgkergusest saab sild. ("Maailma saatust alati", 1936)
Selline formaliseeritud keel erineb näiteks luule või proosa keelest. Samas peab ka õigusnormi keel ikkagi alluma rahvuskeele (emakeele) grammatika üldreeglitele. Normitehnika reeglite järgimine tagab spetsiifilise esitusviisi selguse (spetsiifiliselt ratsionaalse esituse) ning esitusviiside unifitseeritud üldkasutuse. Normitehnika reeglite kohaselt konstrueeritakse õigusnorm keeleliselt erilises ülimalt ratsionaalses lakoonilises vormis, kasutades spetsiifilisi tähistusi, sümboleid (nt paragrahv (§), lõige (1), punkt - 1) ) ning nende spetsiifilist süstematiseeritud järjestust (nt paragrahv jaguneb lõigeteks; lõige jaguneb punktideks; punkt on mahult väikseim ühik, mis seaduse juhul edasi ei jagune), aga samuti mõisteid tähistavaid spetsiifilisi õigusteaduse termineid. P.3. Õigusnormide liigid Õigusnorme võib liigitada kõige erinevamatel alustel. Kõik sõltub sellest, millistest
Siiski on ka matemaatikute endi rangusstandardid aja jooksul muutunud. Näiteks argumentide eest, mida üks 18. sajandi matemaatik pidas rangeks mate- maatiliseks tõestuseks, ei antaks praegu kindlasti matemaatikaeksamitel maksi- mumpunkte. Tõestust peaks olema põhimõtteliselt võimalik kirja panna ka matemaatilise loogi- ka täpses ja lakoonilises keeles, pika sümbolitemölluna. Natuke pikemalt räägime sellest hulkade peatükis [lk 61]. Õnneks päris nii rangeks enamasti aga ei minda ning peamiselt on ka matemaatilised tõestused siiski sõnalised arutelud, mis lähtu- vad teatud aksioomidest, definitsioonidest ja tõestest väidetest ning teevad siis mitmeid järeldussamme.
annaabi.ee 
