2. Kirjuta võrrandid ja tasakaalusta need (6 p) a) Väävelhape + naatriumhüdroksiid .........H2SO4 + 2NaOH — Na2SO4 + 2H2O............................................................. b) Vask(II)oksiid + lämmastikhape .........CuO + 2HNO3 — Cu(NO3)2 + H2O.......................................................... c) Tsink + soolhape .........Zn + 2HCl — ZnCl2 + H2........................................................................... 3. Milline on lilla lakmuse värv happelises keskkonnas ? (1 p) ..........Lilla lakmuse värv happelises keskkonnas on punane............................. 4. Arvuta ränihappe molaarmass (3 p) .......M(H2SiO3) = 1 * 2 + 28 + 16 * 3 = 78 g/mol................................................... 5. Kui palju kaalub 2 mooli ränihapet ? (2 p) .........m(2H2SiO3) = 78 g/mol * 2 = 156 g V: 2 mooli ränihapet kaalub 156 g..............................................................
· Tugevaid ja nõrku elektrolüüte 3. Oska kirjutada elektrolüütilise dissotsiatsiooni võrrandeid ja neid ülesannetes kasutada. 4. Vahetusreaktsioonide toimumise tingimused !!! 5. Oska kirjutada reaktsioonivõrrandeid molekulaarse, ioonilise ja taandatud ioonilise kujul, neid ära tunda, täiendada. 6. Oska määrata anorgaaniliste ainete vesilahuste keskkonda. 7. Teada pH väärtuseid erinavates keskkondades. 8. Teada lakmuse, fenoolftaleiini ja metüüloranzi värvuseid neutraalses, happelises ja aluselises keskkonnas. 9. Harjutused 1 15 lk 58 60.
2. Happed Happed on liitained, mis koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. 1) Liigitus tugevuse järgi; Tugevad happed; HCl vesinikkloriidhape e. soolhape; HBr vesinikbromiidhape; HI vesinikjodiidhape; H2SO4 väävelhape; HNO3 lämmastikhape. 2) Liigitus hapniku sisalduse järgi; Hapnikuga ja hapnikuta. 3) Liigitus prootonite arvu järgi; Hapete tunnused: · Sööbivad · Hapuka maitsega · Vees hästi lahustuvad · Muudab indikaatori värvi (lakmuse punaseks) · Hapetes on alati vesinik Ohutusnõuded: · Happeid valatakse peene joana, mitte vastupidi; · Happe sattumisel nahale, tuleb seda kohta pesta voolava vee all ja seejärel loputada lahjendatud söögisooda lahuses.
Füüs omadused: tahked kristalsed ained, lahustuvad hästi vees. Keem omadused: Nad on küllalt ebapüsivad ained: 1. Kuumutamisel lagunevad 2. Reageerivad leelisega. NH4 tõestatakse leelisega, lahuse kuumutamisel eraldub NH3 , mida tõestatakse lõhna abil või kui eralduvate ammoniaagi aurude kohal hoida märga punast lakmuspaberit , siis mutub ta siniseks, sest NH3 + H2O -> NH3*H2O NH3*H2O -> NH4 + OH Ja OH värvibki lakmuse siniseks. Kasutamine: lämmastikväetisena: NH4Cl, NH4NO3, (NH4)2 SO4 Pagaritööstuses taigna kergitusvahendina (põdrasarvesool): (NH4)2CO3, NH4HCO3.
HAPPED VIII klassi KEEMIA Koostanud SIRET SAARNIIT ÄÄSMÄE PÕHIKOOLIST 01.02.2002 HAPPED · Koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist · Happelise lahuse pH>7. Mida väiksem on pH väärtus, seda happelisem on lahus · Muudavad lakmuse punaseks · On söövitava toimega · Reageerivad metallidega, seejuures eraldub vesinik Happed liitained, mis koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist H Cl -vesinikkloriidhape H NO3 - lämmastikhape H2 CO3 -süsihape H2 SO4 - väävelhape annavad lahusesse vesinikioone Hapete iseloomulikud omadused on tingitud sellest, et... hapete vesilahustes on mingi osa happe molekule vee molekulide toimel jagunenud
HAPPED VIII klassi KEEMIA Koostanud SIRET SAARNIIT ÄÄSMÄE PÕHIKOOLIST 01.02.2002 HAPPED · Koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist · Happelise lahuse pH>7. Mida väiksem on pH väärtus, seda happelisem on lahus · Muudavad lakmuse punaseks · On söövitava toimega · Reageerivad metallidega, seejuures eraldub vesinik Happed liitained, mis koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist H Cl -vesinikkloriidhape H NO3 - lämmastikhape H2 CO3 -süsihape H2 SO4 - väävelhape annavad lahusesse vesinikioone Hapete iseloomulikud omadused on tingitud sellest, et... hapete vesilahustes on mingi osa happe molekule vee
Massiprotsendi tähis: P m- lahuse mass(g); m1- lahustunud aine mass(g); m2- lahusti mass(g) m1 m1 Pm m1 P= 100% m = m1 + m2 P= 100% m1 = m= 100% m2 = m - m1 m m1 + m2 100% P Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Hapu maitsega; muudavad lakmuse punaseks; reageerivad metallidega eraldades vesinikku; on söövitavad. Leidumine: sidrunhape(sidrun, apelsin), õunhape(õun, ploom, pirn), piimhape, oblikhape(rabarber, jänesekapsas jne), salitsüülhape(pohl, jõhvikas), süsihape(karastusjook), äädikhape. Kindlaks tegemiseks kasutatakse indikaatoreid ained, mis muudavad lahuste toimel oma värvust, nt lakmusepaber, mustikamahl, universaalindikaator. Lakmuselahus muutub hapete toimel punaseks.
valmistamiseks. Aldehüüd redutseerub (liitub H2) ja moodustab vastava alkoholi. Kasutamine: Karboksüülhapete keemilised omadused etaanhappe nt varal Karboksüülhapped on nõrgad happed, kuna disotseeruvad vähe. RCOOH RCOO + H Ometi on nad paljupalju tugevamad happed, kui seni õpitud nõrgad happed alkoholid. Alkoholid on nii nõrgad, et nad ei muuda indikaatorite värvust, karbhapped muudavad lakmuse lahuse punaseks. Karb hapetele on iseloomulikud kõik hapete omadused. Nt: metallidega, aluseliste oksiididega, alusega...jne. 1. Reageerivad aktiivsete metallidega sool + H2 2. Reageerivad aluste ja aluseliste oksiididega sool + H2O 3. Reageerib mõne soolaga hape + sool uus hape + sool nt karbonaatidega 4. Erinevalt mineraal hapetest reageerivad kaboksüülhapped alkoholidega ja moodustavad estreid. Füüsikalised omadused:
Oksiidid tekivad kahe lihtaine vahelise redoksreaktsiooni käigus, milles hapnik käitub oksüdeerijana. Oksiide on mõningatel juhtudel võimalik saada ka metalli reageerimisel veega, nad tekivad ka paljude ebapüsivate ainete lagunemisel. Happed koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist. Happelise lahuse pH>7. Mida väiksem on pH väärtus, seda happelisem on lahus. Muudavad lakmuse punaseks. On söövitava toimega. Reageerivad metallidega, seejuures eraldub vesinik. Elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil lähevad lahusesse hüdroksiidioonid (üldisemas tähenduses on alus prootoneid siduv keemiline ühend). Koosneb metallioonist ja hüdroksiidiooni(de)st. Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42). 5
) võrrandid: Na 2SO4=......................... KOH=..................... H2S=............................. Al(NO3)3=................................... 9.Millised osakesed (kas molekulid või ioonid ning millised ioonid) on järgmiste ainete vesilahuses: NaOH: ........................ CuSO4:........................... äädikhape:....................... 10. Millised omadused kuuluvad hapetele, millised alustele(leelistele): söövitavad, pH>7, muudavad lakmuse punaseks, reageerivad metallidega, reageerivad happeliste oksiididega, dissotsieeruvad astmeliselt, vesilahuses vabad hüdroksiidioonid? 11. Millistel tingimustel kulgevad ioonidevahelised reaktsioonid lõpuni? 12. Ioonidevaheliste reaktsioonide puhul võivad tekkida järgmised gaasid............................................................ 13. Lõpeta reaktsioonivõrrandid (juhul, kui kulgevad lõpuni), tähista sade, gaas noolega, nõrgal el.lüüdil joon alla:
See on käsitletav klassikalise definitsiooni alamliigina. Nt: Silinder on pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber oma ühe külje. Ka siin on leitud soomõiste (pöördkeha), millele on liigierisusena lisatud geneetiline tunnus. Problemaatilisem on aga nt toiduretsepti käsitlemine geneetilise definitsioonina. Operatsionaaldefinitsiooni puhul piiritletakse Dfd sisu spetsiifilise protsessi kaudu, nt: Hape on aine, mis värvib lakmuse punaseks. 8_fl_i-v DEFINITSIOONI REEGLID 1. Definitsioon peab olema adekvaatne. Ta peab hõlmama täpselt kogu mõiste mahu. Teisiti öeldes: Dfd peab olema sama mahuga, mis Dfn. Siin esineb kolme liiki vigu. · Definitsioon on liiga avar, nt: Ruut on täisnurkne rööpkülik. · Definitsioon on liiga kitsas, nt: Kell on seinal rippuv ajanäitaja.
annaabi.ee 
