· Sideaineks on looduslikud v sünteetilised kõrgmolekulaarsed ained.Varem kasutati sideaineks rasvõlisid, mis segati värvipigmendiga õlivärviks. · Kuivavateks rasvõlideks nim. neid, mille seismisel õhu käes tekib õlile tahke läbipaistev kelme, mis on püsiv välismõjudele. · Värnitsat saadakse õli kuumutamisel plii või mangaaniühenditega. · Juhul, kui sideaineks on kõrgmol. ühend saadakse emailvärv, ilma värvipigmendita värve nim. lakkideks. · Happe nahale sattumisel tuleb seda töödelda naatriumvesinikkarbonaadi 3% lahusega, leelise puhul aga 2% äädikhappe lahusega. · Tehnoloogilises vees on lisaaineteks Ca ja Mg soolad, mis muudavad vee karedaks.Pesemisel karedas vees on seebikulu suurem, sest osa seebist kulub vee pehmendamiseks.Pehmes vees on vähe Ca ja Mg ühendeid, karedas vees aga palju.Vee pehmendamiseks lisatakse vette naatriumfosfaadi lahust.Vees lahustunud Ca ja Mg ühendid
Laudsepaliim on puhtam ja kvaliteetsem, kasutatakse puitdetailide liimimisel. Kaseliinliimi valmistatakse kuivatatud piimvalkudest, mis jahvatatakse pulbriks koos lubjaga.Lahustub külmas vees ja kasutatakse värvides, pahtelsegudes ja puitdetailide liimimisel. Kliistrid saadakse tärklisest,kasutatakse tapeedi ja teiste õhukeste materjalide liimimiseks Vaikliimid koosnevad lahustiga vedeldatud vaigust ja mõnikord kovendajast. ENAMKASUTATUD: PVA, EPO, Fenool-aldehüül lakkideks ja värvideks nimetatakse selliseid vedelal kujul esinevaid kooslusi, mida kantakse pinnale õhukses kihina.Värvide kaitsev toime, vaatamata nende õhukesele kihile, on märkimisväärne. Värvid koosnevad sideainest,lahustist abiainetest ja pigmendist, lakkides puudub pigment,kui värvid on läbipaistmatud ja katavad pinna tekstuuri, siis lakkidega saab läbipaistva või läbikumava läikiva või mati pinna.
Lahustub külmas vees ja kasutatakse värvides, pahtelsegudes ja puitdetailide liimimisel. · Kliistrid saadakse tärklisest. Kasutatakse tapeedi ja teiste õhukeste materjalide liimimiseks. Vaikliimid koosnevad lahustiga vedeldatud vaigust ja mõnikord ka kõvendajast. Enamkasutatavad on: · PVA- · EPO- · fenool-aldehüül- · ja polüuretaanliimid Saab liimida peaaegu kõike (ka metalle). Lakid, värvid · Lakkideks ja värvideks nimetatakse sellised vedelal kujul esinevaid kooslusi, mida kantakse pinnale õhukese kihina (tavaliselt 25...600 um). · Moodustavad õhukesi tugevaid kelmeid, mis on tugevasti ühendatud pinnaga, millele nad annavad välimuse ja püsivuse välismõjude vastu. · Värvide kaitsev toime, vaatamata nende õhukesele kihile, on märkimisväärne. Teisalt projekteerides viimistlusena värvikihti, tuleb arvestada tema uuendamise
Sealmaster on vähelõhnav veepõhine aluslakk, mida kasutatakse parkett- ja puitpõrandate kruntimiseks enne vesipõhiste pindlakkide pealekandmist. Õlilakk - Õlilakid Traditsiooniline õlilakk koosneb fossiilsest puiduvaigust, linaseemneõlist ja tärpentinist. Tänapäeval asendavad looduslikke vaike sünteetilised, näiteks fenool-, alküüd- või polüuretaanvaigud ning lahustina kasutatakse lakibensiini. Õlilakid, mida nimetatakse sageli ka lahustipõhisteks lakkideks, kuivavad oksüdatsiooni tulemusel. Kui lahusti on aurustunud, reageerib õli õhus oleva hapnikuga ning muudab kuivanud lakipinna nii tugevaks, e see enam lakibensiiniga töötlemisel ei pehmene. Õli ja vaigu osakaal lakis mõjutab selle omadusi. Suure õlisisaldusega lakid on suhteliselt sitked, elastsed ja veekindlad. Vähem õli ja rohkem vaiku sisaldavad lakid kuivavad kiiremini, moodustavad kõvema kile ning võimaldavad pinna läikivamaks poleerida. Laki omadusi
lõppviimistluseks. Üldjuhul on nad hästi kammitavad, jätavad juuksed loomulikuks ja liikuvaks. Töökäigus (pidulikud ülespandud soengud) kasutatakse nõrka lakki, lõppviimistluseks tugevat lakki. Lakk lastakse tavaliselt kaugemalt, et ei läheks ühte kohta liiga palju. Esimene vajutus kõrvale ja alles siis juustele. Märjad lakid ehk pumplakkid Kasutatakse põhiliselt lõppviimistluseks. Pumplakke on tavaliselt võimalik ka täita Neid nimetatakse ka märgadeks lakkideks (märglakk). Võivad jätta juustese märja efekti. Neid lakke ei soovitata kasutada kohevate, õhuliste soengute puhul, sest võivad muuta juuksed raskeks. Märjad lakid kuivavad aeglaselt, peale lakki peale laskmist, ei saa juukseid enam sättida. Läikelakid 4 Tavaliselt on sellised lakid nõrga fikseerimisega või puudub üldse fikseerimise omadus. Neid kasutatakse peale lakki, läike andmiseks
1930-ndatel. sünteetilised värvid olid odavamd ning eriti II maailmasõja ajal ka märksa kergemini kättesaadavad kui looduslikud alternatiivid, mis omakorda tõstis 15 nende populaarsust kasutajate seas. Varased sünteetilised värvid olid valmistatud tselluloosnitraadist või lisati traditsioonilistele õlivärvidele alküüde. Selliseid varajasi värve nimetati tihti lakkideks või emailideks. Ripoliini nime all tuntd värv oli üks esimesi tuntud värvibrände, mida kasutas ka näiteks P. Picasso. Tselluloosnitraadil põhinevaid värve saab pindadele ka pihustada ja tilgutada ning tänu neile värvidele sai oma unikaalse stiiliga kuulsaks ka J. Pollock. Kuna plastikmaterjalidele (sh läbipaistvatele) on võimalik anda väga erksaid toone, siis kasutas Charles Biederman juba 1938 oma töödes sünteetilisi materjale (tugeva plastiku lehti)
Kaseiinliim valmistatakse kuivatatud piimavalkudest, mis jahvataks pulbriks koos lubjaga. Lahustub külmas vees ja kasutatakse värvides, pahtelsegudes ja puitdetailide liimimisel. Kliistrid saadakse tärklisest. Kasutatakse tapeedi ja teiste õhukeste materjalide liimimiseks. Vaikliimid koosnevad lahustiga vedeldatud vaigust ja mõnikord ka kõvendajast. Enamkasutatavad on: - PVA - EPO - Fenool aldehüül - Ja polüuretaanliimid Lakid, värvid Lakkideks ja värvideks nimetatakse selliseid vedelal kujul esinevaid kooslusi, mida kantakse pinnale õhukese kihina. Moodustavad õhukesi tugevaid kelmeid, mis on välimuse ja püsivuse välismõjude vastu. Värvide kaitse toime, vaatamata nende õhukesele viimistlusena värvikihti, tuleb arvestada tema uuendamise vajadusega ehitise ekspluatatsiooni käigus. Värvikihi üheks tähtsaimaks omaduseks on nake aluspinnaga. Värvid koosnevad sideainest, lahustist, abiainestest ja pigmendist.
annaabi.ee 
