1879 lõpetas gümnaasiumi ja astys Moskva ülikooli arstiteaduskonda. Ülikooliõpingud on kajastunud ka mitmetes teostes. Kirjanduslikku tegevust ajendas perekonna majanduslik kitsikus. Tsehhovi humoristlikud novellid minetavad kiiresti oma meelelahutusliku laadi. Need on lõbusad ja äärmiselt teravmeelsed, kuid Tsehhovi elu-ja inimestekäsitlus kujuneb juba varakult tõsimeelseks ja sügavalt novaatorlikuks. ,,Ametniku surm" (1883). Novelli motiiv on inimväärsuse täielik puudumine, lakeilik teenistusvalmidus ,,kõrgemate" ees. Süzee põhineb väikeametniku ja kõrge ülemuse kokkupõrkel. Istudes teatris ning etendust nautides juhtus Tservjakovil inimlik äpardus. Mõistes, et ta piserdas üle enda ees istuva teedevalitsuses töötava tsiviilkindrali Brizzalovi, oli ta meelerahu kui käega pühitud. Tservjakov tundis, et peab ametniku ees vabandama, et too teda matslikuks ei peaks. Ta teeb
· Kirjeldab elu nii, nagu kõik oleks alanud enne algust ja lõppeb peale lõppu · Tema novelle nimetatakse avatud novellideks avatud novell jääb lahtiseks, ei lõppe ära · Pöörab suurt tähelepanu detailidele ja olustikule pisiasjad on kõige olulisemad, samas kõige hirmsamad · Sagedane tegelaskuju on väikekodanlane, kes on egoistlik mats, piiratud silmaringiga jne o Inimväärikuse täielik puudumine o Lakeilik lömitamine (tallalakkuja) o Pole vaid ohver, vaid kannab vastutust oma tegude eest · Novellid: o Novellett (väike novell) ,,Paks ja peenike" Kahe koolivenna kohtumine, mis muutub piinlikuks farsiks (fars pilkav naljalugu) o ,,Palat nr 6" Elu koledusest möödavaatamine tähendab nendega leppimist, aga leppimine tähendab kurjusele kaasaaitamist o ,,Inimene vutlaris"
selle lõppemist. Tsehhovi novelle on hakatud nimetama avatud novellideks, sest nende süzeearendus on traditsiooniliselt hajusam ja puänt võib ka puududa. Ta pöörab suurt tähelepanu olustikulisele detailile. Tema järgi on elu pisiasjad kõige tähtsamad ja kõige hirmsamad. Tema teoste sage tegelaskuju on väikekodanlane-teatav tüüp-egoistlik mats, piiratud silmaringiga. Teda iseloomustab inimväärikuse täielik puudumine, lakeilik lömitamine endast ,,kõrgemate" ees. Tema nn väike inimene on sageli naeruväärne. Väike inimene pole üksnes ohver, vaid kannab samuti vastutust oma ebanormaalse elu eest. ,, Paks ja peenike", ,,Palat nr 6", ,,Inimene vutlaris", ,,Daam koerakesega". 4. H. Ibsen Pärit Lõuna-Norrast kaupmehe perekonnast. Varajasest huvist kirjanduse vastu sündis unistus saada luuletajaks. Ibseni esiknäidend, mässumeelne värssdraama ,,Catilina" kujutab meie ajaarvamise eelse 1
Tsehhov oli esimesi vene kirjanikke, kes mõistis, et ka "väike inimene" (positsioonilt) pole üksnes ohver, vaid et ka temagi vastutab ebanormaalse elu eest, s.t. iga inimene saab midagi ette võtta. Toob loomingus sisse "väikese inimese" kui tühise, väikekodanliku inimese teema. Väikekodanlast iseloomustab: * egoist * piiratud silmaringiga koguja ( eesmärk omaette) * harimatu ja argpüks * põhitunnus inimväärikuse täielik puudumine ja lakeilik teenistusvalmidus "kõrgemate" ees. Seda illustreerib · Novell "Paks ja peenike". Võrdluseks: Gogoli väike inimene väärib kaastunnet, asjad juhtuvad temast sõltumata. Tsehhovi väike inimene on ise süüdi, Tsehhov nõuab väikeselt inimeselt inimeseks saamist (et oleks eneseväärikus). Tsehhovi väikest inimest iseloomustab käitumise automatism kuidas madalate ja kõrgematega käituda: esimestega üleolev, teiste ees lömitab ja oma isiksus nagu puudub. Periood 1888-1889
· Tsehhov oli esimene vene kirjanik, kes mõistis, et ka väikekodanlane pole vaid ohver, et temagi kannab vastutust ebanormaalse elu eest. Nagu kõik teised inimesed kannab ka väike inimene kurjust enda hinges ja avaldab oma käitumises. Tsehhovi jaoks on väikekodanlane teatav kultuurilis-psühholoogiline tüüp egoist, ahta eluvaatega, piiratud silmaringiga koguja, mats ja argpüks üheskoos. Väikekodanlase põhitunnus on inimväärikuse täielik puudumine, lakeilik teenistusvalmidus kõrgemate ees nt. ,,Ametniku surm" (1883). ,,Paks ja peenike" (1883). Tsehhov näitab, et kui selgub et üks lapsepõlvesõpradest on juba salanõunik teine aga kolleegiumisekretär, muutub paks tema silmis teie ekstsellentsiks. Tsehhov tahab, et peenike muutuks ka inimväärseks. · Väikekodanikku iseloomustab ka matslikkus kõigi suhtes, kes temast sõltuvad, kahekeelsus.
(tõsimeelsele) kujutamisele ning mõistmisele. Tsehhov oli esimesi vene kirjanikke, kes mõistis, et ka "väike inimene" (positsioonilt) pole üksnes ohver, vaid et ka temagi vastutab ebanormaalse elu eest, s.t. iga inimene saab midagi ette võtta. Toob loomingus sisse "väikese inimese" kui tühise, väikekodanliku inimese teema. Väikekodanlast iseloomustab: * egoist * piiratud silmaringiga koguja ( eesmärk omaette) * harimatu ja argpüks * põhitunnus inimväärikuse täielik puudumine ja lakeilik teenistusvalmidus "kõrgemate" ees. Seda illustreerib · Novell "Paks ja peenike". Võrdluseks: Gogoli väike inimene väärib kaastunnet, asjad juhtuvad temast sõltumata. Tsehhovi väike inimene on ise süüdi, Tsehhov nõuab väikeselt inimeselt inimeseks saamist (et oleks eneseväärikus). Tsehhovi väikest inimest iseloomustab käitumise automatism kuidas madalate ja kõrgematega käituda: esimestega üleolev, teiste ees lömitab ja oma isiksus nagu puudub. Periood 1888-1889
Burkin selgitab väga hästi ,,vultarluse" mõtet Belikovi kaudu, kes kardab elavat elu ja kõike uut. Tema elujuhis on :"Keelatud- ja asi nudi". Õige uue puhu sõnab ta: ,,Nojaa, muidugi, eks ta ole, see on ju kõik ilus, kui ainult midagi ei juhtuks". Vultar kui satiiriline kujund sümboliseerib seda jõudu, mis kardab kõike elavat, ning selline elu ei vii võidule. ,,Ametniku surm"- põhitunnuseks on väikekodanlase inimväärikuse täielik puudumine, lakeilik teenistusvalmidus kõrgemate ees. Ivan Dmitrits aevastas, arvas, et see on hull patt ja vabandas koguaeg ette taha kindralile, et ta piserdas ta peale. Kindral ütles koguaeg, et pole viga pole viga aga Ivan oli nii mures ja plaanis saata talle vabanduskirja. väikeametnik aevastab teatris kindrali kiilale pealaele. Püüab vabandada, kuni lähe absurdseks. Kui kindral ta oma kodust välja viskab, sureb ametnik, sest arvab, et on
vestlema ning vaidlema. Ta püüab Gromovit veenda, et maailma on keeruline muuta. Raginile saavad need visiidid saatuslikuks ning arst Hobotov , kes ihaldab Ragini ametikohta, saavutab selle, et Ragin pannakse ise vaimuhaiglasse, kahtlustatuna hullumises. Ragin suri ajurabandusse. Lugejani jõudis Tsehhovi mõte, et elu koledusi ,,mitte teada" tähendab nendega leppida, aga leppida tähendab kaasa aidata. ,,Ametniku surm" (1883). Novelli motiiv on inimväärsuse täielik puudumine, lakeilik teenistusvalmidus ,,kõrgemate" ees. Süzee põhineb väikeametniku ja kõrge ülemuse kokkupõrkel. Istudes teatris ning etendust nautides juhtus Tservjakovil inimlik äpardus. Mõistes, et ta piserdas üle enda ees istuva teedevalitsuses töötava tsiviilkindrali Brizzalovi, oli ta meelerahu kui käega pühitud. Tservjakov tundis, et peab ametniku ees vabandama, et too teda matslikuks ei peaks. Ta teeb
annaabi.ee 
