ESIMESE MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED LIISA KIVISELG, RAMONA METSÄRANTA, ANNA-KAISA LAUR, GETTRID SALUJÄRV, ELIS MIHKELSOO PIIRID TÕSTETAKSE ÜMBER · Compiegne vaherahu, 11.november 1918 (Andandi riik ja Saksamaa) · Euroopa kaart oli oluliselt muutunud · Ida-Euroopas laiunud impeeriumid varisesid kokku ja varem nende koosseisu kuulunud vähemusrahvad jõudsid iseseisvate rahvusriikide loomiseni. IMPEERIUMIDE VÄHIMINE JA RAHVUSRIIKIDE LOOMINE · Venemaa, Preisimaa ja Austria vahel ära jagatud Poola riik. · Austria-Ungari varemetele tekkis 1918. A 3 iseseisvat riiki · Tsehhoslovakkia ühendas kahe rahva asualad · Lõunaslaavlased panid aluse Balkani poolsaare suurimaleriigile Jugoslaaaviale
Askania-Nova looduskaitsealal Ukrainas. Teise maailmasõja tõttu arvukuse taastamine katkes. Pärast sõja lõppu tööd jätkusid ja praegu elavad euroopa pürjad looduslikult Poolas, Valgevenes, Leedus, Ukrainas, Venemaal. Suurim looduslik populatsioon elab Biaùowiea põlismetsas, mis on peaaegu muutumatuna säilinud aastasadu. Seal kasvavad erakordselt kõrged ja vanad puud, eriti tammed jäänukid muinasajal üle Euraasia laiunud segametsavööndist. Kaukaasia pürgadest suudeti päästa vaid üks loom. Tänapäeval elavad Kaukaasias tema ja euroopa pürja hübriidsed järglased ning pürja ja ameerika piisoni hübriidid. Tänapäeval on pürjad tüüpilised metsaloomad, mägedes eelistavad nad tegutseda metsavööndi ülaosas. Toituvad rohttaimedest ja puude ning põõsaste koorest, lehtedest ja võrsetest. Talvel antakse pürgadele peaaegu kõikjal lisatoiduks heina ja
tiigrit elavale. Tiigreid tapetakse erinevatel põhjustel, kuid igal juhul on surnud tiiger väärt suure summa raha. Tiigri kehaosade müük hääbus kuskil 80-ndatel, aga kahjuks on see uuesti taaselustunud viimastel aastatel. Tiigri kehaosi kasutatakse hiina traditsioonilises meditsiinis, kuna usutakse tiigri kehaosades peituvat erilist jõudu. Kuigi tiiger on enamusel maadel võtud kaitse alla ei ole salaküttimisele suudetud piiri panna. Kunagi üle kogu Aasia laiunud ääretud metsadest on palju maha raiutud, ning pidanud taanduma põllumajanduse arengu ees. Kuna metsased alad on vähenenud, väheneb ka saakloomade arv ja tiigrid ei leia küllaldaselt toitu ellujäämiseks. Selle tulemuseks on tiigri tungimine inimese elupaikadesse. Tiigri kehaosadele on suur nõudlus rahvusvahelisel mustal turul. Paljud tapavad tiigreid selleks, et teenida elatist endale ja oma perele. Vahendajad maksavad salaküttidele umbes 60 Rasmus-Richard Marjapuu, Haapsalu 2010
üks Eesti võimsamaid looduslikke tammepuistuid, kus ligikaudu pooled puudest on sirgetüvelised. Suurima tamme ümbermõõt küünib 3,83 m ja kõrgus 23 m. Puistu vanus ulatub ligikaudu 250 aastani. Vana tammiku varjus kasvavad metsõunapuud ja 120-130 aasta vanused kased. Kurese maastikukaitseala Kurese uhkuseks on ulatuslike kiviaedadega sumbkülamaastik, muinaspõllud, karsti-alad, Mihkli Salumägi, kaitstavad liigid ja nende elupaigad. Sealne maastik kujunes 420 mln aasta eest laiunud troopilise mere korallrahudele. Nüüd kõrgub paekõvikul Mihkli Salumägi. Kaitsealal asuv Kibura karstiala, Salumägi ja kaks allikat kuuluvad Eesti Ürglooduse Raamatu nimistusse. Maastike põhiväärtuseks on puiskarjamaad ja hõreda kadastikuga loopealsed, mida taastatakse ja hooldatakse. Kurese küla iga ulatub pronksiaega. Iidsed leiud- põlispõlluala, kalme ja väikeselohuline kultusekivi on muinsuskaitse all. Avaste looduskaitseala
osooni koguhulga madalseisu episoodid aprillis ja mai alguses. Neid on esinenud Eesti kohal eriliste meteoroloogiliste olukordade tõttu 1993. ja 1995. aastal (307 DU kummalgi juhul) ning 2003.-2005. aastal (ühepäevased vahemikus 280-320 DU). Osooni koguhulga madalseis on eriti kestev 3.-16. maini 2002 miinimumiga 8. mail (284 DU). 1999. aasta 28. oktoobril on Eesti kohal registreeritud madal osoonikihi paksus (209 DU), mis sel ajal vastas Põhja-Euroopa kohal laiunud õhenemisele ning oli kogu ulatuses jälgitav kaugseiresatelliidilt ERS-2 aparatuuriga GOME (Global Ozone Monitoring Experiment). 7. Osoonikihi kaitsmine Eestis ja probleemid Eestis tegelevad igapäevase osoonikihi kaitsega keskkonnaministeerium, ITK kliima- ja osoonibüroo ja Eesti keskkonnauuringute Keskuse osooniüksus. 1994-1998 aastal töötati välja Osoonikihti kahandavate ainetevjärkjärgulise käibelt kõrvaldamise riiklikku program
2008. aastal algas kogu mõisakompeksi põhjalik renoveerimine ning 2012. aastaks restaureeritakse kogu mõis täielikult. Restaureerimise eesmärgiks on maksimaalselt säilitada mõisakompleksi ajaloolist ning looduslikku väärtust, andes samas hoonetele ja kogu mõisaalale kaasaegse funktsionaalsuse. 3.Kadrioru park Aadress: A. Weizenbergi tn, Tallinn Kadrioru park on silmapaistvaim kunstpark Eestis. Algselt ligi sajal hektaril laiunud park ei ole tänaseks terviklikult säilinud. Sa saad jalutada pargi populaarseim koha, sümmeetrilise Luigetiigi ääres ja Luigetiigi kõrvalt lossi juurde viival promenaadil, mille äärde jäävad mitmed lossi kõrvalhooned. Lossi külalistemaja ning pargipaviljon ruumides asuvad praegu Eesti Kunstimuuseumi restaureerimistöökojad. Lossi väravate vastas asub väike vahimajake ning sellele järgnevad lossi köögimaja ning jääkelder. Lasnamäe klindi jalamile tõid 17
..................................... 15 Kokkuvõte......................................................................................................... 17 Kasutatud kirjandus.......................................................................................... 18 Sissejuhatus Andide rahvad on erilised, sest elavad kõrgetes mägedes, kus ilmselgelt pole tingimused eluks kõige lihtsamad. Lisaks sellele teeb need rahvad eriliseks ka kultuur, mis on kestnud seal aastatuhandeid. Seal on laiunud mitmed silmapaistvad tsivilisatsioonid, kõige tuntum ilmselt Inkade impeerium. Kõik need tsivilisatsioonid olid terviklikud ja ühtsed. Neis olid arenenud kõrgelt mitmed valdkonnad, nagu näiteks põllumajandus, kommunikatsioon, teadus ja teisedki valdkonnad. Ka tänapäeval elavad seal paljuski nende kunagiste tsivilisatsioonide järeltulijad, kuid piirkond on ka palju muutunud ja läänestunud. Inimesed on suures osas koondunud linnadesse. Kuid kuidas tulevad need rahvad seal ikkagi toime
,,Heal lapsel" mitu nime Õpetaja heinamaaks nimetati linna keskel, kunagisel kirikumaal asuvat lagedat platsi, kus asuvad Vabaduse plats ja park, lai Kastani puiestee, moodne spordikompleks ning teised erinevad spordirajatised ja -asutused. Esialgu oli see lage ala mõeldud linna staadioniks1, et aga seal ida suunas maa tõusis, oleks spordiväljaku tegemine nõudnud suuri kulutusi. Vabadusplatsi kujundamist uueks linnasüdameks alustati 1920.-1930. aastail, pärast linna keskel laiunud kirikumaade riigistamist. Uue keskuse kujundamist alustati Vabadussõja ausamba püstitamisest. Sellega tegeles 1923.a moodustatud Vabadussõjas langenud virumaalaste kalmuküngaste korraldamise komitee, kes valis ausamba autoriks skulptor Amandus Adamsoni. Üheskoos leiti samba sobivaimaks asukohaks kruusaküngas endisel Õpetaja heinamaal. Kohalik rahvas hakkas mälestussamba alust küngast kutsuma Ausambamäeks.2 1940.aasta sügisel nimetas uus, nõukogude võim Vabadusplatsi ümber 21
Vee värvus varieerub tumepruunist punakaspruunini. . Nad on teravalt kihistunud ning hüpolimnionis puudub enamasti hapnik. Praeguseks on need veekogud siiski üha enam omandamas segatoiteliste järvede jooni. Atsidotroofsed järved erinevad düstroofsetest suurema fütoplanktoni biomassi ja klorofülli hulga poolest. Düstroofsed järved on enamasti rabades asuvad veekogud. Tekkelt jaotatakse nad primaarseteks ja sekundaarseteks. Primaarsed rabajärved on jäänukid soonõos laiunud suurematest veekogudest, mille pind on raba arenedes vähenenud(sügavad järved). Selle tulemusena on praegune järv jäänud raba keskele või surutud selle servas vastu mineraalmaad. Sekundaarsed rabajärved on tekkinud raba arengu hilisemas faasis, kas laugaste liitumise teel või lasundiliste vooluteede väljumisel raba pinnale(madalad järved). Orgaanilise aine sisaldus tunduvalt väiksem ning vesi ka heledam. Vesi on samuti pehme ja happelise reaktsiooniga. Üldjuhul on nad
annaabi.ee 
