maalilised järved (näiteks Pühajärv, Pangodi, Kavadi, Vaskna jt.). Vooremaad ilmestavad voorte vahele kujunenud piklikud, kitsad ja võrdlemisi sügavad järved (Saadjärv, Pikkjärv, Kuremaa jt.). Sakala kõrgustikul leidub ürgorgudes kujunenud järvi, millest tuntuim on Viljandi järv. Rannikuäärsetel aladel leidub hulgaliselt jäänukjärvi. Need on kunagised merelahed, mis on maakoore kerkimise tõttu kaotanud ühenduse merega. Vaid lahe, laisi või mere nimi reedab nende tegelikku päritolu. Sellisteks on Mullutu ja Suurlaht Saaremaal, Sutlepa meri Läänemaal, Harku järv Tallinnas, alles hiljaaegu merest lõplikult eraldunud Käina laht Hiiumaal. Loode-Eestis ja saartel leidub mitmeid merest maasäärtega eraldatud laguunjärvi (näiteks Ülemiste järv Tallinna juures). Enamik laguune olid aga juba alguses väikesed ja on ammu kinni kasvanud. Jõelookeist on kujunenud väikesed soodijärved,
rajamisel. Järved on enamasti mandrijäätekkelised, nende hulka kuuluvad künkliku moreentasandiku liigestunud kaldjoontega saarterohked järved, piklikud voorejärved, vallseljakute ja otsamoreenidega glastiokarstilised järved ning paljud orujärved. Jäänuk- ehk reliktjärved on kloriididerikka veega, mida leidub samuti rohkesti. Need on tekkinud või tekivad neotektooniliselt tõusval mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi või mere nime, näiteks Mullutu-Suurlaht, Linnulaht, Veskilais ja Sutlepa meri. Laugastikke ja laugasjärvi leiame rabadest. Jõelookeist moodustuvad lammi- ehk soodjärved, näiteks Emajõe rohked vanajõed. Pandivere kõrgustikul ning ka mujal paelavamaal on karstiveest toituvad ajutised järved (Võhmetu ja Lemküla järv). Saaremaal asuv meteoriiditekkeline Kaali järv on aga Euroopas ainulaadne. See asub Kaali kaatris ja läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m
Maakasutuse muutused Eestis XX sajandil ja nende muutuste põhjused. piklikud voorejärved (Saadjärv, Kuremaa, Soitsjärv jpt), glatsiokarstilised järved (Aegviidu, Jussi, Kurtna, Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti Neeruti, Paunküla) Orujärved (Viljandi järv) Rannajärved (Mullutu-Suurlaht, Linnulaht, Veskilais, Sutlepa mõjutanud: meri), mis on tekkinud neotektooniliselt kerkival mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi või mere · maareformid (1919, 1940, 1947, 1989); nime. Rabajärved (Endla järv, Männikjärv) Lammi- ja soodijärved (Emajõe rohked vanajõed) · küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940-ndatel); Karstijärved (Lemmküla järv) Meteoriidijärv (Kaali järv) Tehisjärved (Narva, Paunküla, Soodla veehoidla) · nõuk. piiritsooni moodustamine; 33
Nende hulka kuuluvad künkliku moreenmaastiku liigestunud kaldjoonega saarerohked järved (Pühajärv, Pangodi), piklikud voorejärved (Saadjärv, Kuremaa, Raigastvere jt.), vallseljakute ja otamoreenide glatsiokarstilised järved (Aegviidu, Jussi, Kurtna, Neeruti ja Paunküla järvestikud) ning paljud orujärved (Viljandi järv, Uhtjärv); rohkesti leidub ka kloriididerikka veega rannajärvi, mis on tekkinud või tekkimas neotektooniliselt tõusval mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi või mere nime. Jõelookeist on moodustunud lammi- ehk soodjärved (näiteks Emajõe rohked vanajõed). Pandivere kõrgustikul, aga ka mujal pealavamaal leidub karstiveest toituvaid ajutisi järvi (Võhmetu ja Lemküla järv). Ainulaadne Euroopas on Saaremaal asuv meteoriiditekkeline Kaali järv. Lähiminevikus rajatud suuremad tehisjärved on Narva, Paunküla ja Soodla veedoidla ning Karksi järv.
Eutroofsed-rikkad (Võrtsjärv, Vasula järv). Düstroofsed- huumustoitelised (Käsmu, Lavassaare). 34. Järvede liigitus tekke järgi (näited). Mandrijäätekkelised: künkliku moreenmaastiku liigestatud kaldajoonega järved Pühajärv, piklikud voorejärved Kuremaa, glatsiokarstilised Kurtna. Orujärved Viljandi. Rannajärved (mullutu-suurlaht), mis on tekkinud neotektooniliselt kerkival mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi, mere nime. Rabajärved Endla järv. Lammi- ja soodijärved Emajõe rohked vanajõed. Karstijärved Lemmküla järv. Meteoriidijärv Kaali. Tehisjärved narva veehoidla. 35. Selgita mõistete 'keemiline hapnikutarve (KHT)' ja 'biokeemiline hapnikutarve (BHT)' erinevust. BHT on hapniku hulk, mis kulub mikroobidel vees oleva org aine lagundamiseks, kuid KHT on hulk, mis kulub oksüdeerumiseks. 36
). Vooremaad ilmestavad voorte vahele kujunenud piklikud, kitsad ja võrdlemisi sügavad järved (Saadjärv, Pikkjärv, Kuremaa jt.). Sakala kõrgustikul leidub ürgorgudesse kujunenud järvi, millest tuntuim on Viljandi järv. Rannikuäärsetel aladel leidub hulgaliselt jäänukjärvi. Need on kunagised merelahed, mis on maakoore kerkimise tõttu kaotanud ühenduse merega. Vaid lahe, laisi või mere nimi reedab nende tegelikku päritolu. Sellisteks on Mullutu ja Suurlaht Saaremaal, Sutlepa meri Läänemaal, Harku järv Tallinnas, alles hiljaaegu merest eraldunud Käina laht Hiiumaal. Loode-Eestis ja saartel leidub mitmeid merest maasäärtega eraldatud laguunjärvi (näiteks Ülemiste järv Tallinna juures). Enamik laguune olid aga juba alguses väikesed ja on ammu kinni kasvanud.
annaabi.ee 
