Vanakreeka aatomimudel-aatom on äärmiselt väike, silmale nähtamatu jagamatu osake Thompsoni aatomimudel-aatom on kerakujuline osake, milles on kogu mass ning suvaliselt paiknevad elektronid ühtlaselt jaotunud üle kogu ruumala Rutherfordi aatomimudel-aatomi keskel on võrreldes aatomiga väga väike positiivselt laetud tuum ja selle ümber on elektronkate Bohri-rutherfordi aatomimudel-bohri postulaadid Elektronid liiguvad sellistel orbiitidel, millele mahub täisarv De Broglie lainepikkuseid Pidevspektris läheb üks värvus sujuvalt üle teiseks. Tekitavad kuumutatud vedelikud ja tahkised ja suure tihedusega gaasis Kiirgusspekter on värvilised jooned mustal. Selle tekitab kuum gaas Neeldumisspektril on mustad jooned pideva spektri taustal. Tekib kui valgus läeb läbi klaasi Spektroskoopia rakendused-kriminalistika, keemia, füüsika, kosmoloogia, astronoomia Mudelite kasutamine: · originaal võib olla vahetule uurimisele kättesaamatu ( näit. Päikese sisemus);
Spektri saamiseks, jälgimiseks ja mõõtmiseks kasutatakse spektraalriistu. Neid liigitatakse kahte gruppi: spektromeetriteks ja spektroskoopideks. Spektromeeter- riist spektrite mõõtmiseks, erineva lainepikkusega valguse intensiivsuse määramiseks. Spektroskoop- riis spektrite vaatlemiseks. Spektroskoobiga on võimalik vaadelda valgust kiirgavate ainete kiirgusspektreid. Need jaotuvad oma olemuselt kahte liiki: pidevspektrid ja joonspektrid. Pidevspekter- esindatud pidev jada lainepikkuseid ja spektriks on värviline riba. Joonspekter- ei ole kõigi lainepikkustega valgusi ja spektroskoobis on näha erivärvilised jooned tumedal taustal. Need jooned on spektrijooned. Kontrollküsimused: 1.Mida võib väita 4.27 esitatud spektri kohta? Vastus: on joonspekter. Fotoefekt Fotoefekti katsete abil tõestati footonite olemasolu. Fotoefekt- elektronide väljalöömine ainest (välisfotoefekt).
9. Leitakse mõlema värvuse korral lainepikkuste aritmeetilise keskmise. 3. Valguse interferents interferentsiks nimetatakse kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Tähendab lainete energia rummilist ümberjaotumist. Põhimõisted: 1)Monokromaatne valgus-koosneb ühe kindla lainepikkusega kiirgus. Kiirgavad lasereid. 2)Polükromaatne valgus-sisaldab erinevaid lainepikkuseid, mida saab nt.prisma abil spektris lahutada. 3)koherentsed valguslained-lainete kuju ei tohi aja jooksul muutuda; sagedus on võrdne. Kui lained liituvad samas faasis (ühes "taktis") , on liitlaine amplituud maksimaalne ja siis räägitakse interferentsi maksimumist. Kui kaks lainet, mis on tekkinud, on samas faasis. Tingimuseks on, et käiguvahe peab olema võrdne paarisarv poollainepikkusega.
valgusvihte juhtides, valgusfilter allika ees(nt hõõglamp). Valguse difraktsioon: on sirgjoonelise levimise teelt, esineb väikeste avade ja tõkete juures. Difraktsioon esineb kõigi lainete puhul, kui ava mõõtmed lainepikkusele lähedased on, kuid mitte suure ava korral. Valguse inferents: on laine energia ruumiline ümberjaotumine. (3 joon. Laine põhja ja harja koht.) 1)monokromaatne valgus-ühe kindla lainepikkusega kiirgus (laserid) 2)polükromaatne v.- sisaldab erinevaid lainepikkuseid( enamus valgusallikad) 3)koherentsed valguslained- võrdse sadegusega, faasinihe on muutumatu, käigu vahe on ½ perioodi ehk muutumatu ja laine kuju on muutumatu. Sekundaarlained interfereeruvad. (+joon.) b-max. v min. kaugus ekraanil otsesihist; d-naaberpilude vahekaugus; -laine kõrvelekalle otsesihist; a-ekraani kaugus piludest; -lainete käiguvahe ekraanil. Ekraanil punktis A tekib max., kui =k ja min. kui =(k+½) kus k=0+-1+-2+-... k saab väärtusi om. Joon
petrooleetrit, segasin. Filtrisin ekstrakti klaaslehtriga ja läbi paberfiltri 100 ml mensuuri. - Kordasin protsessi kuni kuni ekstrakt oli läbipaistev (muidu kollane). Ühendasin saadud ekstraktiportsjonid. - Määrasin ekstrakti üldmahu (23,5 ml). 2. Kasutades spektrofotomeetrit mõõtsin uuritava lahuse neeldumisspektrid (aparaat muutis sujuvalt lainepikkuseid vahemikus 350 600 nm), võrduslahuseks puhas lahusti (petrooleeter). Võrdlesin saadud tulemusi laborimaterjalidega, sain tulemuseks, et minu proov (porgand) sisaldas -karoteeni. ABS nm 0,922 424,0 nm 1,207 449,0 nm 1,070 476,0 nm 3
erilistes statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia diskreetsed väärtused. 2) Lubatud orbiitide postulaat: aatomi püsivatele olekutele vastab elektroni tiirlemine kindlatel orbiitidel. 3) Kiirguse postulaat: üleminekul ühest püsivast olekust teise, aatom kiirgab (või neelab) elektromagnetilise energiakvandi. De Broglie hüpoteesi – elektronid liiguvad sellistel orbiitidel, millele mahub täisarv de Broglie lainepikkuseid. Elektronide laineomadusi kinnitab interferentsi ja difraktsiooni tekkimine. Seega aatomi energiatasemete hüppelisus on tingitud elektroni laineomadustest ja osakesed (mikromaailm) ei allu klassikalise mehaanika seadustele. Heisenbergi määramatuse printsiipe – mikroosakese laineomaduste tõttu kehtivad Heisenbergi täpsuspiirangud. Info hankimisega mõnest mikroosakest iseloomustavast suurusest kaasneb paratamatult seda täiendavaid suurusi iseloomustava info kadu.
ühtlane kuiv pulber. - Karotenoidide ja klorofülli ekstraktsioon: lisasin massile portsjonitena petrooleetrit, segasin. Filtrisin ekstrakti klaaslehtriga ja läbi paberfiltri mensuuri. - Kordasin protsessi kuni kuni ekstrakt oli värvitu. Ühendasin saadud ekstraktiportsjonid. - Määrasin ekstrakti üldmahu (29 ml). 2. Kasutades spektrofotomeetrit mõõtsin uuritava lahuse neeldumisspektrid (aparaat muutis sujuvalt lainepikkuseid vahemikus 350 600 nm), võrduslahuseks puhas lahusti (petrooleeter). Võrdlesin saadud tulemusi laborimaterjalidega, sain tulemuseks, et minu proov sisaldas lükopeeni. ABS nm 0,648 500,5 nm 0,768 469,5 nm 0,542 443,0 nm 3. Lükopeeni kvalitatiivne määramine: kasutan optilist tihedust mis on
10. Mis on tähesuurus? Tähesuurus väljendab tähtede järjestust heleduse järgi. Mida väiksem number, seda heledam täht. (Tähesuurus ei näita mõõtmeid!) 11. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida suurem tähesuurus, seda väiskema intensiivsuga ta kiirgab valgust. 12. Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest? Fotograafilised tähesuurused erinevad visuaalsetest sellepärast, et silm näeb kindlaid lainepikkuseid. Fotoaparaat saab aga tuvastada rohkem lainepikkuseid. Fotograafilised tähesuurudes saab jäädvustada kuid visuaalselt näeb inimene lihtsalt oma silmaga. 13. Mis on värvusindeks? Millest see sõltub? Värvusindeks on tähe suuruste erinevused tähe poolt kiiratud erinevates spektri piirkondades. Värvusindeks sõltub sellest, millises spektri piirkonnas on tähelt tulnud valgus kõige intensiivsem ehk see sõltub tähe temp ja heledusest. 14. Kuidas leida tähe ruumkiirust?
Kuna prismale langes paralleelne kiirtekimp, siis prismast väljuvates erivärvilistes kiirtekimpudes on ka kiired paralleelsed. Aga igale värvusele vastav kimp levib erinevas suunas. Need erivärvilised kiirtekimbud suunatakse pikksilma, millega spektrit vaadeldakse. Spektroskoobiga on võimalik vaadelda valgust kiirgavate ainete kiirgusspektreid. Oma olemuselt jaotuvad kiirgusspektrid kahte liiki: pidevspektrid ja joonspektrid. Pidevspekter on selline, kus on esindatud pidev jada lainepikkuseid ja spektriks on värviline riba. Joonspekter on selline, kus ei ole kõigi lainepikkustega valgusi ja spektroskoobis on näha erivärvilised jooned tumedal taustal. Neid jooni nimetatakse spektrijoonteks, kiirgusspektri korral ka kiirgusjoonteks Spektrijoontel on joone või kriipsu kuju sellepärast, et nad on tegelikult spektraalriista sisendpilu kujutised. Kui sisendpiluks oleks
välja kiirgavad, teevadki kokku selle valguse värvi, mis värvi ese on. ÜLEJÄÄNUD VALGUS AGA, mis vastu ainet läheb, MUUTUB SOOJUSEKS AINE SEES. Elektronide poolt välja heidetud valgus ongi see valgus, mis nn ,,peegeldub" tagasi selle eseme pealt, millele ta langeb. Kui see silma satub, näeme seda eset ja tajume selle eseme värvi! Nii et värvide nägemine on kõik elektri ja magnetenergia neelamise mäng! Samuti ka meie aju reageerimine valgusele! Me tajume erinevaid lainepikkuseid värvustena! VALGUS, MIDA ELETKTRONID EI KASUTA ÄRA VÕNKUMISEKS, EI PEEGELDU TAGASI; SEE MUUTUB MOLEKULIDE LIIKUMISENERGIAKS ehk SOOJUSEKS. Tuleta meelde, et valgus on elektri -ja magnetenergia laine, mis levib ruumis edasi, kui laengud MUUDAVAD kiirust (nt võnguvad). · ELEKTROMAGNETLAINE SUUDAB MÕJUTADA AINULT LAENGUID! · Elektronid on laengud. · Iga aine väliskihi elektron võngub ainult talle omasel sagedusel; iga aine elektron hakkab valguse mõjul
välja kiirgavad, teevadki kokku selle valguse värvi, mis värvi ese on. ÜLEJÄÄNUD VALGUS AGA, mis vastu ainet läheb, MUUTUB SOOJUSEKS AINE SEES. Elektronide poolt välja heidetud valgus ongi see valgus, mis nn ,,peegeldub" tagasi selle eseme pealt, millele ta langeb. Kui see silma satub, näeme seda eset ja tajume selle eseme värvi! Nii et värvide nägemine on kõik elektri ja magnetenergia neelamise mäng! Samuti ka meie aju reageerimine valgusele! Me tajume erinevaid lainepikkuseid värvustena! VALGUS, MIDA ELETKTRONID EI KASUTA ÄRA VÕNKUMISEKS, EI PEEGELDU TAGASI; SEE MUUTUB MOLEKULIDE LIIKUMISENERGIAKS ehk SOOJUSEKS. Tuleta meelde, et valgus on elektri -ja magnetenergia laine, mis levib ruumis edasi, kui laengud MUUDAVAD kiirust (nt võnguvad). · ELEKTROMAGNETLAINE SUUDAB MÕJUTADA AINULT LAENGUID! · Elektronid on laengud. · Iga aine väliskihi elektron võngub ainult talle omasel sagedusel; iga aine elektron hakkab valguse mõjul
Selles salapolitseiniku tööd meenutavas tegevuses on oluliseks võtteks tähtede vaatlemine erinevatel lainepikkustel: tehakse kindlaks, millises lainepikkuses kiirgab täht tugevamini, millises nõrgemini. Kõigi tähtede lainepikkus jaotub eri lainepikkusteks üldjoontes samamoodi. Füüsikud nimetavad niisugust jaotust Plancki kiirgusseaduseks.Sada aastat tagasi avastas tuntud füüsik Max Planck, et selliselt kiirgavad nn.absoluutselt mustad kehad, kõiki lainepikkuseid neelavad ja kiirgavad vaid ideaalsed kiirgusallikad.Tähed ei ole täiesti ideaalsed kiirgusallikad, kuid nad on ideaalsele lähedased ja nende uurimisel annab võrdlus Plancki kiirgusseadusega tõepäraseid tulemusi.( 1.) Tähtede temperatuuri määramine Tähe temperatuuri ei ole võimalik kohapeal mõõta. Tähtede temperatuuri määratakse nende kiirguse jaotuse järgi. Varsti pärast Plancki kiirgusseaduse avastamist mõisteti, et jaotuskõvera
Ionosfäär on planeedi atmosfäär plasmaolekus väliskiht, mida iseloomustavad elektronide ja ioonide suur kontsentratsioon, hea elektrijuhtivus, raadiolainete peegeldamise, murdumise ja neeldumise võime. Ionosfäär muutub korrapäraselt, olenevalt geograafilisest laiusest, päeva - ja aastaajast ning sõltub tugevasti Päikese aktiivsusest. a) Pikklaine on raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on umbes 1 - 10 km sagedus 300 - 30 kHz. Ringhääligutes kasutatakse lainepikkuseid 2000 - 650 m. Pikklained levivad lainetena lainejuhtmes, mille moodustavad maapind ja ionosfäär. Suure lainepikkuse tõttu 22 lained painduvad Maa kumeruse taha . Levi ei ole eriti suur, seepärast kasutatakse levi suurendamiseks võimsaid saatejaamu (mõni kW). b ) Kesklaine on raadiolainete piirkond lainepikkus on umbes 100 - 1000 m sagedusega 3000 - 300 kHz Ringhäälingus kasutatakse sellest lainepikkuseid 500 -250m. Päeval on
annaabi.ee 
