talle sugugi meelepärane polnud, otsustas ta leida võimalusi kunstiõpinguteks Düsseldorfis (Tiik, 1975, 4). Düsseldorfi Kunstiakadeemias õppis Laikmaa aastatel 1891-1893 ja 1896-1897. Vahepeal oli ta isa haiguse tõttu kodus. Laikmaa õpingud Düsseldorfis katkesid nn. natuuriklassis, mistõttu ta ettevalmistus piirdus põhiliselt portreejoonistustega söes ja pliiatsis. Nn. maali praktiline klass maalioskuste omandamiseks ja sellel järgnev ateljee jäid Laikmaal lõpetamata. Pärast akadeemiast lahkumist töötas Laikmaa kuni 1899. aastani Düsseldorfis kunstnikuna, täitis üksikuid portreetellimusi ja andis joonistustunde. Ta matkas naaberlinnadesse Kölni, Bonni jm., et avardada oma silmaringi, ning külastas 1897. aastal Brüsseli maailmanäitusel kunstiosakonda ning Belgia ja Hollandi rikkalikke muuseume (Tiik, 1975, 4-5). Õpinguaegsetest töödest on Laikmaal säilinud üle tosina portreejoonistusi ja visandeid.
õppejõududele ta meeldis omatöökuse ja visaduse poolest. Märtsis 1897 lahkus Laikmaa lõplikult akadeemiast, üüris endale ateljee ning alustas tööd vabakutselise kunstnikuna. See oli üsna riskantne samm, kuid Laikmaale väga loomuomane. Siin täitis ta portreetellimusi ja andis joonistustunde. 1899. a. sügisel sõitis Laikmaa tagasi kodumaale, kindlaks kavatsuseks eesti kunstile eesõigus kätte võidelda. Seetõttu oli sajandi algus Laikmaal poliitiliselt aktiivne ja ta pühendas kogu järgneva loomingulise elu eesti rahva huvide ja kunstikultuuri arendamisele. Tal tuli kunstnikuna end kodumaal maksma panna, võita enesele koht üldsuse teadvuses ning juurutada vähehaaval laiemateski hulkades teadmist, et meil on olemas oma kunstnikud, kes teenivad kõrgeid eesmärke. Austatud kunstipedagoogi ja -kriitikuna pidas ta 1903-1932 Tallinnas populaarset ateljeekooli, kus õppis hulga tuntud eesti kunstnikke. Tegemist oli esimese
5) Kes oli tuntud Austria kunstnik, kelle maalides leidub juugendlikku stiliseerimist? Gustav Klimt 6) Mis suunas arenes Eesti kunst 19-20. sajandivahetusel? Samas suunas mis Euroopa kunst, palju mindi õppima kunsti Pariisi. 7) Mis stiilid valitsesid Eesti arhitektuuris 19-20. sajandivahetusel? Juugend 8) Kuidas on Eestiga seotud kuulus Soome arhitekt E.Saarinen? Tegi Tallinna linnaplaani, tema tehtud on maja draamateatri vastas ja trammipargiklubi hoone. 9) Mis teeneid on A. Laikmaal Eesti kultuuri ees? Levitas kunsti, õpetas kunsti- rajas esimese kunstikooli, korraldas eesti keelseid näituseid. 10) Mis tehnikat A.Laikmaa kasutas, nimeta tema teoseid? Tegi pastellmaale, tuntuim maal ''Lääneneiu'', ''Itaalia poisike'' 11) Milliseid teemasid ja kuidas lahendas oma loomingus E.Munch? Käsitles palju üksindust, ekstensiaalseid probleeme. Looming oli tumeda varjundiga, palju punaseid toone, sünged. 12) Mille loomisel on K
See kaunte värvikooskõladega pilt on otsekui ülistuslaul elluastuvale noorusele, lootuslik ja peaaegu harras. Teoseks, mis Laikmaa kui kunstniku mainele laiema avalikkuse ees kõige soodsamalt mõjus, oli Fr. R. Kreutzwaldi 100. sünniaastapäevaks valminud pastellmaal Kaugel näen kodu kasvavat. Sümboolne looduslik taust, ööpimedust tõrjuva koiduvalguse punav viirg ja unest ärkav maa on siin niisama olulised komponendid kui Kreutzwaldi kuju, nad moodustavad lahutamatu terviku. Laikmaal oli õnnestunud tabada midagi väga olulist ajastu vaimsusest, ehkki pildi teostuslik külg iseenesest ei olegi kõige tugevam. Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid, mis tõusevad, osaliselt portreemodellide puudumise tõttu, juhtivaks zanriks. Need tööd kõnelevad muudatustest Laikmaa kunstilistes tõekspidamistes. Soome kunstis tooniandvate prantsuse koolitusega meistrite, eriti P. Halose tööde mõjutusel, tuli Laikmaa teostesse postimpressionismi jooni
kestnud vaheaega. Õpilaste arv ei olnud esialgu suur, kui nende hulgas oli võimekaid ja heade eeldustega noori. Peale O. Kallise tulid Kunstiseltsi kursustelt Laikmaa juurde üle veel A. Tuul, A. Krims, A. Mülber jt. Kunstnik korraldas koos õpilastega ekskursioone Peterburi, Moskvasse, Helsingisse. Tasapisi hakkas aga halvenema vanameistri tervis. 1930. a. kevadel Tartus tööretkel olles oli ta hetkeks kokkukukkumise äärel ning paigutati seetõttu haiglasse. Suvistepühiks lubati Laikmaal Taeblasse sõita, kus ta järgneva suve jooksul lootis end üles turgutada, jätkates ravi kodusel teel. Aga inimesel, kes harjunud aina tõttama-toimetama, oli hirmus raske leppida oma jõuetusega, sammu aeglusega. 1932. a. kevadel lõpetas Laikmaa oma ateljeekooli tegevuse, likvideeris senise elamise-olemise Tallinnas ja siirdus päriseks oma tallu Taeblas. Tema tuntumad tööd: autoportree (1902),"Lääne neiu" (1903),"Vigala taat" (1904) ANTS LAIKMAA Varakevadine maastik. Läänemaa motiiv
Õpilaste arv ei olnud esialgu suur, kui nende hulgas oli võimekaid ja heade eeldustega noori. Peale O. Kallise tulid Kunstiseltsi kursustelt Laikmaa juurde üle veel A. Tuul, A. Krims, A. Mülber jt. Kunstnik korraldas koos õpilastega ekskursioone Peterburi, Moskvasse, Helsingisse. Tasapisi hakkas aga halvenema vanameistri tervis. 1930. a. kevadel Tartus tööretkel olles oli ta hetkeks kokkukukkumise äärel ning paigutati seetõttu haiglasse. Suvistepühiks lubati Laikmaal Taeblasse sõita, kus ta järgneva suve jooksul lootis end üles turgutada, jätkates ravi kodusel teel. Aga inimesel, kes harjunud aina tõttama-toimetama, oli hirmus raske leppida oma jõuetusega, sammu aeglusega. 1932. a. kevadel lõpetas Laikmaa oma ateljeekooli tegevuse, likvideeris senise elamise-olemise Tallinnas ja siirdus päriseks oma tallu Taeblas. Tehtud tööde näited: Marie Under (1904) Autoportree(1902) Nikolai Triik 1884
Õpilaste arv ei olnud esialgu suur, kui nende hulgas oli võimekaid ja heade eeldustega noori. Peale O. Kallise tulid Kunstiseltsi kursustelt Laikmaa juurde üle veel A. Tuul, A. Krims, A. Mülber jt. Kunstnik korraldas koos õpilastega ekskursioone Peterburi, Moskvasse, Helsingisse. Tasapisi hakkas aga halvenema vanameistri tervis. 1930. a. kevadel Tartus tööretkel olles oli ta hetkeks kokkukukkumise äärel ning paigutati seetõttu haiglasse. Suvistepühiks lubati Laikmaal Taeblasse sõita, kus ta järgneva suve jooksul lootis end üles turgutada, jätkates ravi kodusel teel. Aga inimesel, kes harjunud aina tõttama-toimetama, oli hirmus raske leppida oma jõuetusega, sammu aeglusega. 1932. a. kevadel lõpetas Laikmaa oma ateljeekooli tegevuse, likvideeris senise elamise-olemise Tallinnas ja siirdus päriseks oma tallu Taeblas. Tuntumad tööd: Marie Under (1904) Autoportree(1902) Nikolai Triik 1884
Õpilaste arv ei olnud esialgu suur, kui nende hulgas oli võimekaid ja heade eeldustega noori. Peale O. Kallise tulid Kunstiseltsi kursustelt Laikmaa juurde üle veel A. Tuul, A. Krims, A. Mülber jt. Kunstnik korraldas koos õpilastega ekskursioone Peterburi, Moskvasse, Helsingisse. Tasapisi hakkas aga halvenema vanameistri tervis. 1930. a. kevadel Tartus tööretkel olles oli ta hetkeks kokkukukkumise äärel ning paigutati seetõttu haiglasse. Suvistepühiks lubati Laikmaal Taeblasse sõita, kus ta järgneva suve jooksul lootis end üles turgutada, jätkates ravi kodusel teel. Aga inimesel, kes harjunud aina tõttama-toimetama, oli hirmus raske leppida oma jõuetusega, sammu aeglusega. 1932. a. kevadel lõpetas Laikmaa oma ateljeekooli tegevuse, likvideeris senise elamise-olemise Tallinnas ja siirdus päriseks oma tallu Taeblas. Tema tuntumad tööd: · Marie Underi portree (1904) · autoportree (1902) · "Lääne neiu" (1903)
K. ja P. Raud) ja Peterburi parun Stieglitzi joonistamise Keskõppeasutuses e Kunsttööstuskoolis (Triik, Mägi) Kunstnikud: Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Paul Raud, Nikolai Triik, Konrad Mägi, Amandus Adamson Maalikunstis silmapaistvad portreed Nikolai Triigil Juhan Liivist, Ants Laikmaast, Konrad Mägist, Marie Underist. Õnnestunumad maastikumaalid Mägil Ahvena-, Saare-, Viljandi- ja Võrumaast, rõõmsad ja värviküllased. Triigil ,,Dekoratiivne Norra maastik". Laikmaal Itaalia ja Tuneesia maastikest. Kolmandaks valdkonnaks raamatuillustratsioonid. K. Raud kujundas Juhan Liivi luulekogu, Triik Tammsaare ,,Noored hinged" ja Noor-Eesti III albumi. Tuntud skulptor oli Amandus Adamson, kes on Russalka autor. Teatri professionaliseerumine 1906. aastal avati uus ja uhke Vanemuine (hävis I maailmasõjas, 1960 avati uus hoone, vana ei taastatud), millega algas elukutseline teater. Maja projekteeris soomlane Armas Lindgren
annaabi.ee 
