kataloogipuu.Kataloogid on tekitatud seal sees olevate failide sisu alusel. Arvutite liigid : lauaarvuti, sülearvuti, pihuarvuti, suurarvuti, võrguarvuti. Tüüpilisel arvutil on : keskseade, monitor, hiir, klaviatuur. Emaplaadile kuulub : protsessor, mälu, helikaart, videokaart. Keskseadmele kuulub : kõvaketas, disketiseade, CD/DVD, ID-kaardi lugeja. Emaplaat on tavaliselt neljakihiline trükkplaat, oluline on protsessorisiini kiirus ning laienduspesade arv. Kõik muud seadmed on ühendatud emaplaadiga niimoodi : paigutatud otse emaplaadile, ühendatud juhtmete abil. Protsessor juhib kogu arvuti tööd, teostab enamiku programmide tööks vajaliku arvutustest. Protsessori headuse määrab kiirus ehk taktsagedus( mõõdetakse MHz ja GHz). Mälu ( operatiivmälu, sisemälu). Töötavate programmide ja nendega seotud ainete andmete hoidmiseks. Tühjeneb arvuti väljalülitamisel. Maksimaalne maht sõltub
emaplaadi ja toiteploki kohta. Standard on esmalt määratletud Inteli poolt 1995. aastal, parandatud 1997. aasta veebruaris 2.01 versiooniga, ning viimati 2003. aastal 2.2 versiooniga. ATX vahetas täielikult välja vanema AT kujuteguri ning sellega parandati mitmeid AT kujuteguri vigu. Pisikestele emaplaatidele mõeldud kujutegurites on tavaliselt tagakülje paigutus säilitatud, kuid muudetud on emaplaadi suurust ja laienduspesade arvu. 2003. aastal teatas Intel uuest BTX standardist, mille eesmärk oli ATX välja vahetada, kuid 2009. aasta seisuga on ATX endiselt hobikasutajate seas levinud. Küll aga on BTX sisenenud eelvalmistatud arvutite turule, kus seda kasutavad Dell, Gateway ja HP. Bluetooth (eesti keeles ka sinihammas) on traadita andmeside tehnoloogia, mis võimaldab arvutitel, mobiiltelefonidel, mängukonsoolidel, juhtmeta peakomplektidel ja teistel seadmetel lühidistantsidel andmeid vahetada.[1]
htm ) Emaplaat (motherboard, mainboard) on arvuti kõikide komponentide tervikuks ühendaja. Kujutab ta endast plaati, millele on kantud voolurajad, mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad, laiendkaartide pesad, kettaseadmete pistikud jpm. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erinevaid erinevaid: erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne. Kuvar ehk monitor (http://home.tkug.tartu.ee/~zolki/materjalid/Indrek_Kuuse/monitor/index.ht m) Monitor ehk kuvar on seade ilma milleta arvutit pea võimatu kasutada. Lülita korraks monitor välja ja katsu mõistatada, mida arvuti parajasti teeb...raskevõitu, kas pole? Peale selle on monitor seade, mida arvutikasutaja pidevalt ja pingsalt uurib. Seepärast
MicroATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne. Võrreldes inimorganismiga on emaplaat just nagu skelett, mis toestab kogu struktuuri ning nagu närvisüsteem, mis juhib edasi kogu organismi läbiva info. Emaplaat on tõesti väga oluline komponent arvuti struktuuris, mis juhib andmevood õigetesse sihtpunktidesse. Pole emaplaati, pole arvutit. Pildil nähtu on üks kõige tavalisemat tüüpi emaplaat, mille võime leida praegusel ajamomendil võib-olla veidi vananenud arvutist.
Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne. Võrreldes inimorganismiga on emaplaat just nagu skelett, mis toestab kogu struktuuri ning nagu närvisüsteem, mis juhib edasi kogu organismi läbiva info. Emaplaat on tõesti väga oluline komponent arvuti struktuuris, mis juhib andmevood õigetesse sihtpunktidesse. Pole emaplaati, pole arvutit. Pildil nähtu on üks kõige tavalisemat tüüpi emaplaat, mille võime leida praegusel ajamomendil võib-olla veidi vananenud arvutist.
ilmutas enda juures samu nõrkusi. Kuna vajati modernset ja väikest emaplaadi tüüpi, siis loodigi uus NLX emaplaadi tüüp. NLX on LPX umbes sama palju nagu ATX on AT: Ideeliselt on see sama, mis LPX aga mõningate edasiarenduste ja uuendustega, et muuta seda sobilikumaks uute PC tehnoloogiatega. Samuti nagu ATX, nii ka NLX standard on välja arendatud Intel Corporation poolt ja Intel ka promos seda. NLX kasutab põhimõtteliselt sama disaini nagu LPX väiksem emaplaat ja riser card'iga laienduspesade jaoks. Põhinedes sellele, on NLX'is tehtud järgmised muudatused: · parandatud disaini, et saaks kasutada suuremaid mälumooduleid · toetab uuemaid protsessori tehnoloogiaid · toetab AGP videokaarte · parandatud soojusjuhtivus, kuna uuemad protsessorid lähevad tulisemaks kui vanad · Optimaalsem protsessori asukoht plaadil, et seda oleks kergem jahutada ja ligi pääseda · Emaplaadi paigaldamine ja konfigureerimine paindlikum
Kas ta on piisavalt kena, et sa teda ka teistele julged näidata? Millist tüüpi emaplaate on temasse võimalik paigutada (ATX või muu). Standardid: 10 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur AT See on vanemat tüüpi arvutikorpuste standard (alates 286-st), mis näeb ette laienduspesade asukoha emaplaadil, ühtset tüüpi emaplaadi toitepistiku ja nn. Full AT emaplaadi, lisakaartide maksimaalsed lubatud mõõtmed ja kinnitusavade asukohad. Tänapäeval on nn. Baby AT (originaalse IBM AT uuendatud variant) tüüpi korpused kõige levinumad. Seda tüüpi emaplaadid töötasid 5 voldise toitepingega. ATX See standard tekkis Pentium tüüpi arvutite ilmumisega. Selles on püütud vähendada soojuskadusid. Selleks võeti kasutusele madalam 3,3 voldine toitepinge. Lisati
korralgi. 4.8.9 Andmete kogumine Kirjuta seadmeid füüsiliselt nägemata üles · protsessori pesa (klemmide arv), protsessori tüüp, taktsagedus, toitepinged; · operatiivmälu maht, tüüp (SIMM, SDRAM, DDRAM vmt.), taktsagedus; · emaplaadi markeering, tugikiibistik (chipset), portide tüübid ja arvud (mitu jadaporti, mitu paralleelporti jne.); 60 · laienduspesade tüübid ja arvud (mitu ISA, mitu PCI pesa jne.); · laiendusplaatide markeeringud ja andmed: videokaardil videomälu maht, võrgukaar- dil andmevahetuskiirus; · kõvaketta ja laserplaadiseadme tootja, maht, andmevahetusreziim (PIO või DMA). Kasuta näiteks Ultimate Boot CD pealt diagnostikaprogrammi AIDA16. 4.8.10 Arvutikomponentide puhastamine 1. Kas korpuse sisemus on tolmune? Vajadusel puhasta tolmused alad suruõhu abil. 2
annaabi.ee 
