a. Sarvkest on tundlikum kude inimese kehas. b. Vikerkestal on rikkalik verevarustus. c. Sarvkestas puuduvad närvid. d. Laugude naha all paikneb silmasõõrlihas 7. Nimeta vikerkesta funktsioon valguse regulatsioon ja eeskambri vedeliku temperatuuri regul. 8. Kus toodetakse vesivedelikku? - Ripskehas 9. Mis juhtub kui eeskambri nurk on suletud? Silmasisene rõhk tõuseb, vedeliku äravool on takistatud. 10. Nimeta pupilli lihased ja nende ülesanded Silmaava laiendajalihas (dilataator). Pupilli äärise ümber asub ringikujuliselt ahendaja/sulgur/sfinkter- lihas. 11. Millistelt närvidelt saab silm innervatsiooni? - Kraniaalnärvidelt. (ülemine- ja alumine silmaliigutaja närv, plokinärv, eemaldajanärv, näonärv innerveerib laugude sõõrlihast, kolmiknärv (jaguneb kolmeks: silmanärv, ülalaunärv, alalaunärv). Silmanärv jaguneb omakorda kolmeks haruks. 12. Millised närvid innerveerivad silmaliigutaja lihaseid? Eemaldajanärv
Silmamunast suurema osa täidab klaaskeha läbipaistev geel ekstratsellulaarvedelikust ning selles kolloidselt lahustunud kollageenist ja hüaluroonhappest Silmakestad jagunevad fibroorkestaks ja soonkestaks. Fibrooskest eesmine 1/6 on läbipaistev veresoonteta sarvkest ja ülejäänud 5/6 läbipaistmatu kõvakest e skleera. Soonkestas eristatakse kolme erinevat osa. Vikerkest annab silmadele värvi, tema keskele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas. Ripskeha, milles paikneb ripslihas ning pärissoonkest, mis sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli. Võrkkestas eristatakse mitmeid rakukihte. Pigmentepiteel sisaldab melaniini, milles valgus neeldub ning seetõttu ei teki silmasisest peegeldust. Sensorirakud ehk kepikesed ja kolvikesed. Horisontaalrakud, bipolaarsed rakud ja ganglionirakud nende jätked moodustavad nägemisnärvi.
koronaalveresooned (korona pärg, kroon). Erutusel henevad aga siseeelundite ja naha veresooned. * mõju hingamisele: hingamine kiireneb ja bronhide silelihased lõõgastuvad, mille tulemusel paraneb kopsude ventilatsioon (kopsudesse jõuab rohkem hapnikku) seetõttu paraneb ka kudede hapnikuvarustus. Sümpaatilisel NS-il hingamisele positiivne mõju. * mõju silmaavale ehk pupillile: silmaava ehk pupill laieneb laiendajalihas tõmbub kokku ja teeb silmaava suuremaks. * mõju karvapüstitajalihastele: karvapüsitajalihased tõmbuvad kokku ja karvad tõmbuvad püsti (hundil, koeral, kassil turjakarvad, inimestel ,,kananahk"). * mõju ainevahetusele: stimuleeriv: maksas suureneb glükogeeni lammutamine ja intensiivistub glükoneogenees - süsivesikute teke püruvaadist (viinamarjahape), laktaadist (piimhape), animohapetest (valgud), glütseroolist (triglütseriidide lammutamisel tekkinud
ülekoormusest ning vajadusest puhata. Silmamuna ehitus-ERALDI LEHEL Silma optiline süsteem-moodustavad sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha, silmaava ehk pupill Soonkesta derivaadid-pärissoonkest,mille kaudu toidetakse välimist kolmandikku võrkkestast, ripskeha, milles paikneb ripslihas ning vikerkest ehk iiris Vikerkesta ehitus-vikerkesta keskele jääb silmaava ja mida ümbritsevad sulgurlihas ja laiendajalihas. Pupilli refleks-Pupill on seda suurem, mida vaiksem on ümbruse heledus. Ühe silma valgustamisel pupill aheneb, see on otsene reaktsioon valgusele, samal ajal toimub ka teise pupilli ahenemine. Sensor asub reetinas, aferentne tee kulheb nägemisnärvis, keskus paikneb keskajus. Sealt algavad eferentsed teed. Silmaava ümbritsevat sulgurlihast innerveerib parasümpaatikus. Silmaava sulgurlihase kontraktsioon ahendab pupilli. Pupilli silmaava
valgustmurdvat võimet mõõdetakse dioptriates. Silmas on valgustmurdvaid keskkondi mitu. Silmamuna ehitus. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmakestad on: fibroos-, soon- ja võrkkest. 1) Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest ja ülejäänud 5/6 kõvakest e skleera. 2) Soonkestal on 3 osa: a) Vikerkest annab silmadele värvi ja võib olenevalt pigmendi hulgast olla tumedam või heledam. Vikerkesta keskkele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas b) Ripskeha, milles paikneb ripslihas c) Pärissoonkest sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli 3) Võrkkestas e reetinas on mitmeid erinevaid rekukihte a) Melaniini sisaldav pigmentepiteel, milles valgus neeldub ja seetõttu ei teki silmasisest peegeldust b) Sensorirakud: kepikesed ja kolvikesed. Võrkkesta perifeerias piknevad kepikesed, kolvikesed on koondunud kesklohku kollatähni piirkonda c) Horisontaalrakud
keskkonna vahel põhjustab membraanipotentsiaali suurenemise. 6. Nägemismeel. Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid- kepikesed ja kolvikesed- asuvad võrkkestas. Silmamuna ehitus: 1) Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest, ülejäänu kõvakest. 2) Soonkestal on 3 osa: vikerkest, mis annab silmale värvi ja mille keskele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas; ripskeha, milles paikneb ripslihas; pärissoonkest, sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli. 3) Võrkkestas ehk reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: melaniini sisaldav pigmentepiteel; sensorirakud- kepikesed ja kolvikesed, kollatähn; horisontaalrakud; bipolaarsed rakud; ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna sel puuduvad sensorid ja valgustundlikkus.
annaabi.ee 
