lugemist. Lugedes raamatuid täiustab inimene oma sõnavara. Mida rohkem sa loed, seda rikkamaks sa saad. Sõnavara on üks suurimatest rikkustest, mida suuremat ja lopsakamat sõnavara sa omad, seda rikkam sa oled. Lugedes raamatuid võib inimene oma sõnavara eluaeg järjest rohkem ja rohkem täiustada ning uuendada. Lugemine aitab targemaks ja paremaks inimeseks saada ning lugedes erinevate autorite poolt kirjutatuid raamatuid laiendad ka oma silmaringi. Inimesed, kes raamatuid loevad on kindlasti hästi huvitavad inimesed, kuna nad saavad raamatutest koguaeg midagi uut ja põnevat teada. Tänapäeva inimesed peaksid kindlasti lugema rohkem raamatuid, et saada targemaks ja täiustada oma sõnavara. Mulle meeldib väga raamatuid lugeda, sest paljud raamatud on väga õpetliku sisuga ning sealt saab palju uut ja põnevat teada.
Ära vehi jalgadega Ära pane käsi taskusse Räägi enesekindlalt Loo publikuga silmsidet Ära võta iseennast liiga tõsiselt. Selleks, et sisukalt kõneleda, ei pea olema surmtõsine. Jää iseendaks. Sa oled kõigest inimene. Kui mõnikord jäävadki sõnad kurku kinni või ütled midagi valesti, ei pane keegi teine peale sinu seda tõenäoliselt tähelegi. Kasuta Powerpointi targasti. Pane ühele slaidile võimalikult vähe punkte, mida laiendad oma kõnega, mitte slaidilt maha lugedes. Enne kõnelemist käi kohas, kus esined. Soovitavalt tee seda esinemise eelõhtul. Testi projektorit ja oma sülearvutit või muud seadet, mille sellega ühendad. Võta kaasa tagavarajuhtmed ja teised seadmed, mida võib vaja minna. Ole alati valmis selleks, et midagi võib katki minna. Kui esined konverentsisaalis või hotellis, võivad seal vajalikud asjad olemas olla, kuid selles pead veenduma juba enne esinema minekut.
Näide 3 Olgu vaja leida järgmiste segaarvude vahe 2 3 Leiad Korrutad murdosad 5 1 kõigepealt 10 - 3 murdosadele 7 2 -1 =1laiendajatega ühise nimetaja 1 = ja seejärel see on 12, 6 12 täisosad lahutad 4 laiendad mõlemaid,12esimestja omavahel 2 uued ja teistmurdosad 3ga omavahel Proovi nüüd Ülesanne 1 ise! Arvuta! 1 1 7 11 3 5 59 6 7 + = - = - = 3 4 12 18 9 18 100 25 20 3 2 43 8 2 2 17 5 1
Näide 3 Olgu vaja leida järgmiste segaarvude vahe 2 3 Leiad Korrutad murdosad 5 1 kõigepealt 10 - 3 murdosadele 7 2 -1 =1laiendajatega ühise nimetaja 1 = ja – seejärel see on 12, 6 12 täisosad lahutad 4 laiendad mõlemaid,12esimestja omavahel 2 uued ja teistmurdosad 3ga omavahel Proovi nüüd Ülesanne 1 ise! Arvuta! 1 1 7 11 3 5 59 6 7 + = - = - = 3 4 12 18 9 18 100 25 20 3 2 43 8 2 2 17 5 1
Heinamaad mõõdeti süldadega ja saadudega(süld kõrged ja süld laiad). Heinamaade saak jaotati talude vahel vastavalt adramaade arvule. Vanemal ajal jaotati heinamaad vikatites(niitjate arvu järgi), metsa mõõdeti kirvestes. Saras võis kuuluda ka mitmele külale- suursaraskond. Kasutust hinnati küla adramaade arvu järgi või kasutatu kordamööda-üks aasta üks küla ja teine aasta teine küla jne. Ajapikku püüdsid feodaalid saraskonna ühismaadel laiendad-rajasid sinna mõisa. Feodaalide omavoli piiras talupoegade põliseid õiguseid. Keelati puude raiumine müüdiks. Suursarase jagamisel tekkisid tülid. 16. saj. Kujunesid feodaalide õigused piiramatuteks. Adramaa-13. saj. Oli maakasutus ja maksustusühik ader ehk adramaa. See tähistas majandusühikut- normaaltalu, mille põllumaa harimiseks läks vaja üht atra. Sinna juurde kuulusid karjamaad, heinamaad, metsad ja kalastuskohad. Mitu adramaad oli talul niipalju kasutas ka küla ühismaid
Kasepää külas, mis on aktiivseim Kasepää vallas jääb suvel puudu ka rannaäärsest kohvikust. (Koppel 2014) Talvisel perioodil on piirkonnas rahulikum, kuid samas on seal potensiaali ka talvise puhkemajanduse arendamiseks. Nimelt peetakse 24km kaugusel Kallastel igal veebruaril Kallaste Karakatitsat (Lisa 1). See on üritus, kus peipsi mehed toovad välja omaehitatud masinad inimestele vaatamiseks. Samas võiks vabalt antud üritust laiendad. Teha võistlusi karakatitsate omanikele ja ka külastajatele. Talvel külastavad piirkonda ka lätlased. Neil on märtsi algul isegi omavaheline võistlus „Läti kalurid“ (Koppel 2014). Konkreetse kasutuseta on jalgpalli väljak Kasepää küla keskel. Samas võib seda avalikult kasutada. Nimelt kohalikel noortel huvi jalgpalli vastu on. Seda näitab igapäevane jalgpalli toksimine suvel (Sorgin 2014). Seega võiks seal suvel vabalt korraldada näiteks noortele jalgpalli laagreid
tühjenemise eelduseks. Mao tühjenemise määravad ära maokontraktsioonid. Kontraktsioonide tugevuse määravad ära stimuleerivad signaalid maost ja inhibeerivad signaalid kaksteistsõrmikust. Mao signaalid – mao laienemine (algatab lühikesi ja pikki reflekse – sekreteeritakse atsetüülkoliini – toimub kontraktsioon). Mida rohkem magu laieneb, seda kiiremini hakatakse tühjendama. Gastriin stimuleerib kontraktsioone – aitab lukutisfinktrit laiendad. Kaksteistsõrmikust tulevad signaalid on olulisemad, kui mao signaalid. Mao tühjenemist vähendavad sellised signaalid: pingetunne kaksteistsõrmikus, pH vähenemine, kõrge rasvade ja peptiidide kontsentratsioon. Neid signaale vahendatakse närvide ja hormoonide abiga. Hormoonid, mis inhibeerivad tühjenemist (peensoole proksimaalses osas sekreteerivad endokriinrakud) on sekretiin, CCK ja GIP. Kõrge rasvasisaldus - tugevaim inhibeeriv stiimul, sest rasva seede on aeglane ja piiratud
rahuldamiseks toota vahendeid ehk töötama" (Marcuse Eros ja Tsiviliatsioon 1955). Ehk siis alati ollakse teatud määral valmis alluma. Kuid on kahte sorti allutatust: ,,vajalik allutatus" ja ,,ülejäägi allutamine" (surplus repression) - ehk siis allasurumine sotsiaalse domineerimise pärast, mitte ühiskonna taastootmise pärast. Seda toodab kapitalistlikud suhted. Kapitalism tahab laiendad tööjõudu (sest see toodab ülejäägiväärtust (surplus value)) ning võõrandunud vajadusi (sest siis saab müüa rohkem tarbekaupu). Vajadused ei ole kunagi antud, vaid muutuvad. Ka kõige väiksemad kultuurilised vajadused võivad muutuda sama oluliseks kui n.ö looduslikud vajadused, kui nende vajaduste täitmine on muutunud loomulikuks ja eluliliselt vajalikuks. Teine loodus - vajadused, mis on tekkinud/tekitatud rahuldamiseks ainult tarbekaupade abil. Iga vajadus
valulikes suhetes ja ettevõtmistes, et oma vajadusi rahuldamiseks toota vahendeid ehk töötama" (Marcuse Eros ja Tsiviliatsioon 1955). Ehk siis alati ollakse teatud määral valmis alluma. Kuid on kahte sorti allutatust: ,,vajalik allutatus" ja ,,ülejäägi allutamine" (surplus repression) - ehk siis allasurumine sotsiaalse domineerimise pärast, mitte ühiskonna taastootmise pärast. Seda toodab kapitalistlikud suhted. Kapitalism tahab laiendad tööjõudu (sest see toodab ülejäägiväärtust (surplus value)) ning võõrandunud vajadusi (sest siis saab müüa rohkem tarbekaupu). Vajadused ei ole kunagi antud, vaid muutuvad. Ka kõige väiksemad kultuurilised vajadused võivad muutuda sama oluliseks kui n.ö looduslikud vajadused, kui nende vajaduste täitmine on muutunud loomulikuks ja eluliliselt vajalikuks. Teine loodus - vajadused, mis on tekkinud/tekitatud rahuldamiseks ainult tarbekaupade abil
annaabi.ee 
