1. Eesti muinasaeg ja ajalooline aeg: algus sündmus + aeg, kestvus muinasaeg-ajaloo periood , mille kohta kirjalikud ajaloo allikad kas puuduvad või neeid on väga vähe. see on ajajärk 1. inimeste saabumisest Pulli kuni Liivimaa ristisõja alguseni alalooline aeg- aeg, mille kohta on säilinud kirjalikud ajalooallikad muinas-algus : Pulli, aeg: 9000ekr-1200pkr ajalooline-algus:liivimaa ristisõda, aeg:altes 1200 2. Teada muinasaja arheoloogilisi kultuure koos algusajaga, osata neid iseloomustada sh. Nimetuse põhjendus ja omavaheline võrdlus 3. Muinasaja perioodid ( kivi-, pronksi-, rauaaeg ) kestus Iseloomustus ning võrdlus valdkonniti ( elatusalad, matmiskombed ) Mesoliitikum 9000-5000 Kunda kultuur · Töö-ja tarberiistade materjalid Kivi, luu, savi, puu · Tegevus-/elatusalad Kalastamine, jaht · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Rändav eluviis, kodaelamu püst...
vahetati. 9.Al Idrisi-Ülikusoost araabia geograaf ja kartokraaf valmistas 1154a esimese suurema maailmakaardi kus mainitakse arvatavasti esimesena Eestit,Tallinna ja Pärnu jõge. 10.varjaagid-venelased nimetasid nii skandinaavlaseid ehk viikingeid.Olid sõdalased kes teenisid Bütsantsi valitsejaid aga ka venelasi. 11 .Arutle kuidas hinnata eestlaste suhtumist ristiusku Muinasaja lõpul. Peamiselt usuti oma esiisade uskumusi,kuid ristiusk hakkas ka vaikselt levima,leitud on riste haudadest,laibamatuse puhul peaga läände matmine.Võib arvata et osa inimesi uskus ristiusku,osa sidus ristiusu ja muistseusu mugavalt üheks ja teised järgisid endiselt maausku.Ristiusk toodi sisse sõja ja tapmisega seega püüti sellest võimalikult kaua hoiduda või lasti ennast rahuliku elu huvides ära ristida ja hiljem pesti risimis vesi lihtsalt maha,usku omaks ei võetud.Kergema kauplemise huvides lasti ennast ristida seega Linnuste valitsejate
vahetati. 9.Al Idrisi-Ülikusoost araabia geograaf ja kartokraaf valmistas 1154a esimese suurema maailmakaardi kus mainitakse arvatavasti esimesena Eestit,Tallinna ja Pärnu jõge. 10.varjaagid-venelased nimetasid nii skandinaavlaseid ehk viikingeid.Olid sõdalased kes teenisid Bütsantsi valitsejaid aga ka venelasi. 11.Arutle kuidas hinnata eestlaste suhtumist ristiusku Muinasaja lõpul. Peamiselt usuti oma esiisade uskumusi,kuid ristiusk hakkas ka vaikselt levima,leitud on riste haudadest,laibamatuse puhul peaga läände matmine.Võib arvata et osa inimesi uskus ristiusku,osa sidus ristiusu ja muistseusu mugavalt üheks ja teised järgisid endiselt maausku.Ristiusk toodi sisse sõja ja tapmisega seega püüti sellest võimalikult kaua hoiduda või lasti ennast rahuliku elu huvides ära ristida ja hiljem pesti risimis vesi lihtsalt maha,usku omaks ei võetud.Kergema kauplemise huvides lasti ennast ristida seega Linnuste valitsejate
Leiti, et asjade ja nähtuste vahel on seoseid, mida saab mõjutada. N: ravimaagia (tervistavad allikad); ohvrilooma langemise külje olulisus (parem ja pahem külg). RISTIUSU MÕJUD: · Muinasajal oli kindlalt valitsevaks usundiks kohalik muinasusund; samas kontaktidest naaberaladega hakkas vähehaaval sisse imbuma ka ristiusule omaseid nähtuseid: - muinasaja lõpul hakkas vähesel määral taas levima laibamatus. - laibamatuse korral peaga läände matmine (varem maeti põhja-lõuna suunaliselt). - 12.sajandi haudadest on hauapanustena avastatud väikeseid ristikesi. - Alates 11.sajandist võimalik kirikute või kabelite olemasolu (N: Tartu ülikooli peahoone juures). · 11.sajandist kasvas ka katoliku kiriku huvi ristiusu levitamiseks Baltikumis. See tõi enesega kaasa üksikute munkade külastusretked (N: 1167 olevat Eestimaa
Adrad levisid juba varakult ja nende vedajateks olid härjad (luustike järgi) Vanim vein u 4300 eKr Los Millares, Portugal 3200- 2200 eKr -> kindlustatud asula 2. pronksiaja dateerimisel kasutakse kahte kronoloogiat- Skandinaaviamaades Monteliuse (I-VI süsteem ) ja Kesk-Euroopas Reineckeni kronoloogiat. Samas nende tüpoloogiate olulisus väheneb, sest metallide dateermisega ei saa määrata asulate vanust jms. Varapronksiaeg (2200- 1500 eKr) -Unêtice -kääpad, maa-alused laibamatuse -tasakirved, rantkirved Keskmine pronksiaeg (1500- 1350 eKr) -kääpad -pikendatud pistodad-> mõõgad,rapiirid, puked, palstavid (teadu kirved) Hilispronksiaeg (1350- 750 eKr) -urniväljad- põletusmatused -suured odaotsad,putke kirved, spiraalsõrmjsed, -ehtenõelad, turviseosad, pronksist nõud -kindlustatud asulad Naxoselt on leitud savist nõud, mis on Apenniini poolsaare (Türgi) pronksnõude koopia. Lerna kasvas suureks linnaks
Rahvarännu perioodil (450-800 pKr) maetakse nii kivikalmetesse, kui uude kalmevormi- kääpasse. Keskmisel rauaajal (600-800 pKr) ning viikingiajal (800-1050 pKr) jätkub kollektiivne matmine kääbastesse, tarandkalmetesse ja kivikirstkalmetesse. Tollel perioodil ilmuvad kalmetesse relvad, mis võiksid anda tunnistust poliitilistest-sotsiaalsetest muutustest ühiskonnas (Järve 2007: 7). Hiline rauaaeg (1050-1225 pKr) tõi endaga kaasa taas laibamatuse, muutuse põhjuseks oli ristiusk. Hauda pandi endiselt kaasa rohkelt ripatseid, ehteid, töö-ja tarberiistu (Torp-Kõivupuu 2003: 32). 1995.-2000. aastatel toimunud Tõnija eelrooma ja rooma rauaaegsetel tarandkalmete kaevamise osteoloogiline analüüs näitas, et ükski skelett ei esinenud kalmes tervena. Igast surnust oli kalmes vaid osa luid, needki enamasti purustatud kujul. Osteoloogiline materjal osutab kahekordse matmise kombele5
Preestrile alati antakse süüa ka kaasa, kuigi preester ei küsi kunagi midagi. Kalmistu kui puutumatu ruum, kalmistu on koht, kust midagi ära ei võeta. Üldjuhul olid kalmistud looduslähedased ning tihtipeale võisid nad paista koledad ning hooldamata, kuna midagi ei hooldatud, ega korrastatud, see oli lihtsalt koht, kuhu surnu maeti ning kus teda pühade ajal austamas käidi. Haud kui surnute eluase. Setu kultuuris on väga selgelt see teadmine, et surnu (vähemalt laibamatuse puhul) elab hauas edasi. See on konkreetne koht, kuhu minnakse surnuga suhtlema, kas siis pühade ajal või ka üksinda muudel aegadel. See, et haud on surnu eluase, kajastub ka keskaegsete külakalmistute puhul. Setu kultuuris on tähtsaks haual kasvavad puud. Kui haual kasvas puu, siis anti minnes- tulles puule kätt, pannes käe puu vastu. Tänapäeval annavad veel kõige vanemad inimesed ka ristile kätt. Külakalmed pärimuses
Viikingid tulid arvatavasti tihti Iru linnusesse, kust on leitud palju ka viikingite nooleotsi. Seal on tegeletud ka kauplemisega ja teenindamisega. Irus oli vist väga hea potimeister, sest üks Irus tehtud pott leiti novgorodi lähedalt. Viikingiajal toimusid teatud muutused siinsetes matmiskommetes. Kui vahepeal olid hauad kollektiivsed, siis viikingiajal hakati individuaalsust taas rõhutama. Näiteks Saaremaal Käku kalme. Hakkavad taas ilmnema laibamatuse kalmed. Alguses arvati, et laibamatused tulid tagasi ristiusuga, kuid need kalmed on vanemad ja seetõttu arvatakse, et need tulid hoopis viikingite mõjuga. Iila kivikalmes leiti väga rikkalik haud. Seal oli kolm laipa ja oli näha, et tegemist oli sotsiaalse kihistumise hauaga, oli rikas mees, kellel oli palju asju kaasas ja kaks, kellel polnud midagi - vaesed, orjad. Erra-liiva külast leiti hõbeaare, milles oli 176 araabia münti, 2 bütsantsi münti,1 india münt ja üks
annaabi.ee 
