Aluseks taimkatte normaalse tiheduse kujunemisele põllul. Sele all mõistetakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. Külvisenormi arvutamine: Külviviisid Jaotatakse seemnete mulda paigutuse alusel: *Hajus e laialt külv ( käsitsi saadakse suht oprtimaalne tihedus aga tänap ei tule kõneallagi) *Reaskülv ( viiakse seemned mulda ridadena kindlasse sügavusse. Reavahe järgi jaotatakse külviviisid: kitsarealine 6-7cm ja tavarealine 10-20cm ja laiarealine üle 20cm) *Pesitikülv( mõte luua ühele taimele võimalikult optimaalne kasvuruum põhi-lõuna, ida- lääne suunaline harimine. Miinuseks , et võb sassi minna kergesti seega ei tule tänap. kõneallagi ) Külviaeg Taliteraviljad külviaeg 20 kuni 30 august. Talinisu, talioder ja talitriticale 10.septembrini Suviteraviljad- kevadel esimisel võimalusel ( alustame alati kergema lõimisega mullast )
rakendada, aga nende puhul on see palju segasem. 17) Kultuuride külviviisid.Eristatakse: 1.seemnete paigutuse alusel:a)pesitikülv-seemned paigutatakse pesadena, b)reas-külv- seemned reas,c)haju-e laialtkülv-seemned laiali.Reaskülv jaguneb veel: a)kitsa- realine külv-ridade vahe 6-10 cm,see on kõige parem,kuna seemned jaot pinnale ühtlaselt.b)tavaline reaskülv-reavahe 10-20 cm,reas semnete vahe palju väiksem c)laiendatud realine-reavahe 20-30 cm.d)laiarealine-reavahe üle 30 cm.Teravilju külvatakse rohkem kitsarealiselt või taval real. Haju e laialtlev on seemnete paigutuse poolest parem,see jaotab kõige ühtlasemalt.Halb on see, et seemned jäävad mulla pinnale ja tuleb teha täiendavaid operatsioone, et seemneid mulda viia. Seemned ei satu ühesügavusele ja ei tärka üheaegselt.Reaskülvil on veel palju viise:a)täppiskülv-kõige parem,sest seemned reas
palju segasem. 17) Kultuuride külviviisid.Eristatakse: 1.seemnete paigutuse alusel:a)pesitikülv-seemned paigutatakse pesadena, b)reas- külv-seemned reas,c)haju-e laialtkülv-seemned laiali.Reaskülv jaguneb veel: a)kitsa- realine külv-ridade vahe 6-10 cm,see on kõige parem,kuna seemned jaot pinnale ühtlaselt.b)tavaline reaskülv-reavahe 10-20 cm,reas semnete vahe palju väiksem c)laiendatud realine-reavahe 20-30 cm.d)laiarealine-reavahe üle 30 cm.Teravilju külvatakse rohkem kitsarealiselt või taval real. Haju e laialtlev on seemnete paigutuse poolest parem,see jaotab kõige ühtlasemalt.Halb on see, et seemned jäävad mulla pinnale ja tuleb teha täiendavaid operatsioone, et seemneid mulda viia. Seemned ei satu ühesügavusele ja ei tärka üheaegselt.Reaskülvil on veel palju viise:a)täppiskülv- kõige parem,sest seemned reas ühesuguste vahedega,selleks masinad b)radakülv-
· kaera ja nisusordid sobivad tugikultuurideks ainult hilistele hernesortidele · segukülve kasvatatakse keskmise mullaviljakusega põldudel · Puhaskülvi norm hernel on 120 ja teraviljal 500 tera/m2 · segukülvides külvata hernest 20-25% ja teravilja 75-80% · külv 3-5 cm sügavusele 23. Põldoa kasvatamine · Seemned hakkavad idanema 3-4 C · Niiskusnõudlik, sobivad keskmised või rasked mullad · Külvatakse teraviljade järel · Hea eelvili kõigile kultuuridele · Külv on nii laiarealine · Külvatakse 35-40 idanevat seemet m² · Külvisenorm on erinevatel sortidel 160-300 kg/ha · Koristatakse otsekombainimisega 24. Lupiinide liigid 1. ahtalehine-varavalmiv 2. kollane- kasvatatakse söödaks ja haljasväetiseks 3. valge - kasvatatakse Vahemeremaades toiduks, seemned suured 4. hulgilehine-mitmeaastane, kasvatatakse haljasväetiseks ja dekoratiivtaimena 25. Suviviki ja lupiinide kasvatamine Lupiinide kasvatamine · Vähenõudlikud mullastiku suhtes,väga valgusnõudlikud
· Puhaskülv tuleb külvata varakult · külvata kõrrelistest suviteraviljadest varem · külvatakse 100-120 idanevat seemet m2 · külvatakse 4-5 cm sügavusele, kuiva kergema mulla korral sügavamale 23. Põldoa kasvatamine Põldoa kasvatamine · Kasvatatakse toiduks ja söödaks · Seemned hakkavad idanema 3-40C · Niiskusnõudlik, sobivad keskmised või rasked mullad · Külvatakse teraviljade järel · Hea eelvili kõigile kultuuridele · Külv on nii laiarealine, viirgudesse kui tavaliserealine · Külvatakse 35-40 idanevat seemet m² · Külvisenorm on erinevatel sortidel 160-300 kg/ha · Koristatakse otsekombainimisega 24. Lupiinide liigid Lupiini liigid 1. ahtalehine-varavalmiv 2. kollane- kasvatatakse söödaks ja haljasväetiseks 3. valge - kasvatatakse Vahemeremaades toiduks, seemned suured 4. hulgilehine-mitmeaastane, kasvatatakse haljasväetiseks ja dekoratiivtaimena 25. Suviviki ja lupiinide kasvatamine Suviviki kasvatamine
(üksikterakülv). Peamised külviviisid on reas- ja lauskülv. Reaskülvi puhul külvatakse seemned ridadesse, lauskülv on ilma ridadeta külv. Reaskülvi iseloomustab eelkõige reavahe (joonis 5.1), mis on naaberridade kesktelgede vaheline kaugus ja mille alusel saab esitada järgmisi reaskülviviise: 1) kitsarealine külv reavahe kuni 9 cm; 2) tavaline reaskülv reavahe 9...15 cm; 3) laiarealine külv reavahe üle 15 cm; 4) lintkülv kaks või enam rida moodustavad lindi, kusjuures lintide vahekaugus on suurem ridade vahekaugusest lindis; 5) ribaskülv seemned külvatakse ribadena, mille laius on mitte alla 9 cm; 6) teriti- e punktiirkülv seemned külvatakse ritta ühekaupa, kusjuures kõikide seemnete vahekaugus reas on võrdne; seda reaskülviviisi nimetatakse ka täppis- e üksikterakülviks;
annaabi.ee 
