Koos käidi maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta järel. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku. Rüütelkonnad pidasid aadlimatrikleid, kus olid kirjad aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad. Rahvastik 1620A maarahvast > 100 000, st hävinud üle poole rahvast 1630A nn sisekolonisatsioon maad uuesti kasutusele, valiti soodsamaid põllumaid, Saaremaalt liiguti mandrile 1630A sisseränne, uusasustajad aastakümnete jooksul, laialipillutatult, sulandusid siinse rahva hulka nt Lõuna-Eestisse ca 17% vene talupojad, (kalurid, käsitöölised), + 17. saj. lõpus vanausulised soomlased (Harjus ca 20%), Põltsamaa, Tartu ümbrus; põgenesid nekrutikohustuste eest; Rootsi kuningad kehtestasid rootsi (ja soome) talupoegadele suuremad õigused lätlased 1695.a. maarahvast < 350 000 NB! 1695.-1697.a. nn Suur nälg, suri ca 20%. Rootsi riigivõim ja balti aadel Reduktsioon ehk mõisate tagastamine, redutseerimine Karl XI 1672.a
Kõnelejate arv hakkas kahanema 20.sajandi alguses. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast. Keele tunnused Karjala keel kuulub koos soome, vepsa ja isuri keelega läänemeresoome keelte põhjarühma. Karjala murded on üsna sarnased soome keelega, mistõttu ongi neid liigitatud soome idamurreteks. Kirjakeel on praegu loomisjärgus. Kuna karjalased on juba aastasadu elanud laialipillutatult ulatuslikul alal, on nende keel jagunenud paljudeks kümneteks murrakuteks. Karjala keel jaotatakse tavaliselt kolmeks: päriskarjala ehk viena, aunuse ehk livviko ja lüüdi. Lüüdi keel on sarnane vepsa keelega. http://www.erm.ee/?lang=EST&node=779&parent=83 1991. aastal välja kuulutatud Karjala Vabariigi (endine ANSV) ainsaks riigikeeleks on vene keel. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning
Namiibia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi territooriumide vahel. Õigem oleks nimetada Kalahari kõrbe poolkõrbeks, sest sademete keskmine hulk ületab päriskõrbele omase keskmise sademete hulga. Ka temperatuur ei tõuse üle +45 kraadi. Kalahari kõrb paikneb kiltmaal, 500-1500 meetri kõrgusel merepinnast, peamiselt tasandikel, kuid esineb ka kõrgendikke. Kalahari kuivas lõunaosas on palju soolajärvi, mis paiknevad laialipillutatult. Erinevalt Sahara kõrbest on seal suvi niiske ning seal elab palju loomi. Enamik järvi ja laguune kuivab siiski põua ajal ära. Vihmaperiood kestab umbes viis kuud, oktoobrist märtsini. See on lõunaperioodi suveperioodi vältel. Sademed on paigutise ja ebaregulaarse iseloomuga. Edelaosas on sademeid poole vähem, kui põhja pool ja idas, kus võib sadada isegi kuni 450mm vihma. Sademete hulk väheneb aprillis isegi kõige
(Nienstedt jt 2001 : 98, 99). 4 Pärisnaha ehitus ja ülesanded. Pärisnahk ehk koorium (dermis või corium) asub epidermise all. Pärisnahk on peamiselt sidekude, milles on palju kollageen- ja elastseid kiude (Nienstedt jt 2001: 95). Pärisnahas eristatakse pindmist näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakiht stratum papillare moodustab oma välispinnal tillukesi näsasid, mis asetsevad laialipillutatult või ridadena. Näsade read moodustavad harjaseid, mille kohal tõuseb epidermis kõrgemale, tekitades papillaarkurde. Näsakihis on arvukalt vere- ja lümfisooni. Epidermises veresooned puuduvad, seetõttu tagab näsakiht ka epidermise ainevahetuse. Näsakiht on varustatud närvilõpmetega. Võrkkiht stratum reticulare on suhteliselt paks ning koosneb peamiselt sassiskiulisest tihedast sidekoest. Selles asuvad rasu- ja higinäärmed ning karvade juured (Roosalu 2006: 242).
Seeeest on ta paks seesmisel ja välisel küljel, niineosa kohal Varre ehitus üheidulehelistel taimedel Oluline erinevus võrreldes kaheidulehelistega seisneb selles: *Juhtkimbud ei asetse ühe korrapärase ringina vaid on kogu varre sisemuses korrapäratult laialipillutatult. * Üheiduleheliste taimede korrapäratult asetsevate juhtkimpudega kesksilindrit nimetatakse ataktosteeliks. Varre välispinna lähedal on juhtkimbud ja põhikoe rakud väiksemad, varre keskosas suuremad *Juhtkimpude korrapäratu asetuse tõttu ei ole põhikoes võimalik eraldada säsi ja säsikiiri.
11 ,,surematuse" poolitatud laip. Tegemist on küll isegi liiga lihtsa lahendusega, kuid ta on sürrealistlikus mõttes järjekindel, sest piirdub inimesele tajutava ja inimese loodud maailmaga. Rroosi ülirealism on puhtalt kujutluse vallast ega otsi üleloomulikke õigustusi. (Aspel,1989) Tegelikult oleks ekslik järeldada, et Rroosi Selaviste aforismide kogu on temaatiliselt üles ehitatud. Nad kostavad üksteise vastu ainult laialipillutatult ja niivõrd läbisegi igasse suunda hüplevate mitte-teradega. Teose kompositsioon on atemaatiline just nagu atemaatilises muusikas. ,,R.S. mälestustahvel on mõeldud plaanita plaatinaplaadina", ütleb autorgi. Tal on ka õigus kui väidab, et ,,R.S. imesina paneb inimese inisema", kuna heidutatud lugeja ei saa kuidagi jätta inisemata.(Aspel,1989) Teoses mängivad väga suurt rolli kõlateemad, mis jagunevad kohati aladeks. On tugevate
Põlisrahvad hotentotid ja busmanid pole tänapäeval selgelt eristatavad. Üle poole valgetest lõuna-aafriklastest röögib afrikaani keelt. 80% rahvastikust tunnistab erinevaid kristlikke usulahke ja 1,5% on muslimid. 15% on usutunnistuseta. Üle 95% rahvastikust elab riigi idaosas ja lõunarannikul, lääneosa (v.a Kaplinn) on asustatud väga hõredalt. Linnarahvastik moodustab 57% kogu rahvastikust. Umbes pooled neegritest elavad laialipillutatult riigi põhja- ja idaosas endiste homelandide aladel (kohati väga tiheda asustusega). Rannajoon on enamasti sirge ja rannik mägine, sobivaid sadamakohti leidub vähe. LAV asub valdavalt kiltmaadel ja platoodel, mis moodustavad India ja Atlandi ookeani rannikumadalikule laskudes Suure Astangu. Astang on kõrgem Draakonimägedes, kus asuvad ka riigi kõrgeim tipp Mafadi (3450 m). Maa lõunaosas paiknevaid Kapi mägesid eraldab Suurest astangust Suur-Karoo nõgu
osalt lahkusid nad Soomest väekohustuse eest, algul keelas Rootsi kuningas soome ja rootsi talupoegi pärisorjastada, aga ajapikku selline sekkumine vähenes ja ka uustulnukail tuli hakata kandma raskeid mõisakohustusi tuli veel rohkesti lätlasi lisaks veel poolakaid, sakslasi, leedulasi, rootslasi, ungarlasi ning isegi hollandlasi ja sotlasi võõraste saabumine toimus aastakümnete jooksul, elama asusid nad enamalt jaolt ikka laialipillutatult eestlaste hulka, võttes nii peagi omaks kohaliku keele, kombed ja töövõtted; põhiline ühtesulamine toimus juba 17. sajandil, vaid Vene piiri ääres jäid püsima üksikud vene külad, sealhulgas ka Peipsi rannikul hoolimata võõraste märgatavast sissevoolust, kasvas pärast sõdade lõppu eestlaste arv suhteliselt kiiresti, uute perekondade loomiseks polnud takistusi, sest vaba maad oli küllalt, oma talu said ka
annaabi.ee 
