Lankide liitmisaeg on ajavahemik aastates, mis on vajalik eelmise raiesmiku taasmetsastamiseks. Männi korral on see 4 aastat. Metsaraiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25%-l raielangi pindalast ja rööpad ei tohi olla sügavamad kui 30 cm. Parim raieaeg on talvel, kui pinnas on külmunud ja puudel on kasvu puhkeperiood. Raielank tuleb alati puhastada raiejäätmetest ja selleks on viis võimalust: 1) kogumine vallidesse või hunnikutesse; 2) tükeldamine ja laialilaotamine; 3) asetamine puidu kokkuveoteedele; 4) lauspõletamine langil; 5) äravedu langilt. Väljavedamise tähtajad on ka paika pandud. Toores koorimata okaspuit, kui seda on enam kui kümme tihumeetrit ühe hektari kohta tuleb välja vedada 1. juuniks, kui see puit on raiutud 1. septembrist kuini 30. aprillini. Kui puit on raiutud 1. maist kuni 31. augustini, siis tuleb puit välja vedada ühe kuu jooksul raie tegemisest arvates.
kuritööd antud, väljakuulutatud ja õigel kujul tarvitatud seaduse põhjal. 9. Kuna igaüht tuleb seniks süütuks pidada, kuni tema süüd pole selgeks tehtud, siis tuleb, kui tingimata tarvilik on kedagi vangistada, igasugune karmus, mis süüdistatu isiku hoidmiseks tarvilik pole, seaduse läbi kindlasti ära keelata. 10. Kedagi ei tohi tema mõtete ka usuliste pärast tülitada, kui nende laialilaotamine seaduse poolt kindlaksmääratud korda ei riku. 11. Mõtete ja arvamiste vaba avaldamine on üks inimese kallimatest õigustest; iga riigikodanik võib nii siis vabalt kõneleda, kirjutada, trükkida, ainult et ta seda vabadust kurjasti kuritarvitamise eest vastutav on seaduse poolt kindlaks määratud kordadel. 12. Inimese ja riigikodaniku õiguste kaitsmine tarvitab avalikku võimu. See võim on seega
alusmets. Lubatud on järgmised raielankide puhastamise viisid tingimusel, et need ei kahjusta kasvama jäetavaid puid (kaasa arvatud järelkasvu): 1) hunnikutesse või vallidesse kogutud raiejäätmete kõdunema jätmine või põletamine, kuid raiejäätmed ei tohi katta enam kui 20% raielangi pindalast. 2) raiejäätmete ülepinnaline põletamine (tuleohtlikul perioodil on raiejäätmete põletamine keelatud); 3) raiejäätmetega kokkuveoteede tugevdamine; 4) raiejäätmete tükeldamine ja laialilaotamine; 5) raiejäätmete äravedu langilt. NB! Pole lubatud loo- ja nõmmemetsades. 4.3 Hooldusraiete bioloogilised alused e. põhimõtted, läbi mille hooldusraied mõjutavad puistu kasvu e. mis juhtub/muutub puistus hooldusraiete tulemusena. 1. Kasvuressursi ümberjaotamine. Iga kasvukoha ressurss puiduproduktsiooniks (toitained, vesi, valgus, CO2) on alati piiratud. Hooldusraiete käigus raiutakse puistust
170 tuhat kW). Projekti elluviimiseks loodi 1921.a. teaduslik eksperimentaalne turbainstituut “INSTORF”. Selles töötati välja hüdroturba tehnoloogia ja masinad: hüdromonitor, turbapump, laialilaotamis-seadmed, kraanad kändude eemaldamiseks, teisaldatavad torujuhtmed. 1928. a. loodud agregaadi tootlikkus oli näiteks 75…100 tuhat tonni tükkturvast hooaja jooksul. Turba lahtiuhtumine toimus 10…15 atm rõhuga veejoaga. Turba niiskus 93.97,5%. Pulbi transport ja laialilaotamine toimus 25…33 cm kihina. Tekkinud kihist (10… 12 cm) lõigati tükkturvas niiskusel 89…92%, need kuivatati niiskuseni 40…45%. Ning viimase etapina koristati tükid valli. Tehnoloogiast loobuti 50-aastate alguses. Soomes on uuritud meetodi kasutuselevõttu teedeta tootmisaladel seosest saadud massi pressimisega kuivatamisega. Samaaegselt hüdroturbaga arendati edasi ekskavaatoriga kaevandamise tehnoloogiat tükkturbatootmisel. Algus Venemaal 1921.a mitmekopalise ekskavaatoriga. Sobis
(tuleohtlikul perioodil on raiejäätmete jäävad vaid parimate omadustega. Paraneb ka saar, tamm) ja paiknema hajali üle raiesmiku põletamine keelatud); 3) raiejäätmetega puistu sanitaarne seisund, sest haigustest (20-70 tk/ha). Metsaseaduses ettenähtud: kokkuveoteede tugevdamine; 4) raiejäätmete nakatunud, putukatest kahjustatud puud mänd, arukask, saar, tamm, sanglepp, tükeldamine ja laialilaotamine; 5) eemaldatakse (iga hooldusraie kannab endas künnapuu, jalakas. säilikpuud eriti raiejäätmete äravedu langilt. NB! Pole alati sanitaarraie elemente). Samuti järgitakse jämedate puidusortimentide saamiseks lubatud loo- ja nõmmemetsades. iga hooldusraie käigus ka metsaselektsiooni kasvama jäetud sirged ja hästi laasunud 2.Hooldusraiete bioloogilised alused e
b) vallidesse, c) kokkuveoteedele nende tugevdamiseks. Raiejäätmete kogumise eesmärk on need: kas a) jätta mädanema või b) põletada. Vallid võivad olla: a) laiusega kuni 2 m, b) vahekaugusega mitte alla 15 m, c) peavad kulgema paralleelselt langi pikema küljega, d) ei tohi ulatuda vana metsa alla. Hooldus- ja turberaietel on parim võimalus raiejäätmete tükeldamine ja ülepinnaline laialilaotamine metsa kasvutingimuste parandamiseks. LR lank eraldatakse looduses ja hinnatakse 2 aastat ette, klupitakse ülepinnaliselt või ribadena. Metsa ülestöötamisel võivad töötada ainult mehed vanuses 18 aastat ja vanemad. Puude langetamine on keelatud: · tuule tugevusega alates 6 pallist (40 km/h); · äikese ja paduvihmaga; · tihedas udus, kui nähtavus on alla 50 m; · tuulemurrus ja põlendikel ilma abilisteta. 17. Turberaied ja erinevad turberaieviisid.