ehk Oandu, Mustajõgi ja Poruni ehk Borovnja jõgi. Alutagusel on väga tihe kuivenduskraavide võrk ning palju on kaevanduste ja elektrijaamade kanaleid ja paisjärvi. Muld ja taimkate. Valitsevad leedemullad, soostunud leetmullad ja soomullad. Lääneosas ka soostunud kamarmullad. Ka lodu-, palumetsa soo-, glei- ja mitmesuguseid liivmuldi. Alutaguse on Eesti üks ürgsema loodusega metsarikkamaid piirkondi, mis meenutab taigat. Suurte rabade soosaartel kohtab ka laialehist salumetsa. Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud, kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis. Huvitavamatest taimekooslustest tuleks nimetada kaitsealust Poruni ürgmetsa, kus jõe alamjooksul kasvab väga liigirikas ja keeruka rindelise struktuuriga laialehine mets. Väga omapärane taimkate on kujunenud Agusalu rabas, kus griivadel kasvavad nõmmemännikud ja nende vahele jäävad rabakooslused moodustavad viirulise mustri
Tüüpiline Alutaguse alustaimestk Taime- ja loomakuningriik Mets sügiskasukas Alutaguse on Eesti üks ürgsema loodusega metsarikkamaid piirkondi, mis meenutab taigat. Siin valitsevad lodu-, soo- ja palumetsad soo-, glei- ja mitmesugustel liivmuldadel. Suurte rabade soosaartel kohtab ka laialehist salumetsa. Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud, kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis. Palju on lagesoid ja väga vähe niite. Lopsakad salumetsad vastavad kõige paremini inimeste kujutlusile ürgmetsast, niisama puutumatud laane-, palu- ja rabametsad jätavad aga vähem "ürgse" mulje. Laanes on alusmets hõre ja liigivaene. Rohurindes on tunnusliikideks laanelill, leseleht, jänesekapsas, sõnajalgadest laane-sõnajalg, sammaldest laanik
õiega käpaline. Enne kui seemnest saab õitsev taim, kulub 15 aastat. Juuni algusest kuni juulini õitseb kärbesõis väike silmatorkamatuks jääv käpaline, mille tumepruunid õied meenutavad varrel istuvaid kärbseid, õigemini teatavat liiki kaevurherilasi. Südasuvel võib tammede läheduses kasvamas näha tamme-kivipuravikke. Puudest domineerib tamm, põõsastest sarapuu. Juulis võib lagendikel kohata soo-neiuvaipa, väikestel kuivadel platsidel võib siin-seal leida laialehist neiuvaipa. Teerajad ja lagedamad paigad on tumepunase neiuvaiba kasvukoht. Laelatul võib leida ka valget tolmpead. Üksikutena võib kasvada ka punane tolmpea. Mõlemad tunnevad ennast märksa paremini läänesaartel. Valge tolmpea ainukesed mandri leiukohad asuvad just Virtsu ümbruses. Peaaegu terve suve vältel valitseb puisniidul lilla-kollasekirju harilik härghein, poolparasiitne taim, mis vajab eluks suuremate puude-põõsaste käest lisaks saaadud toitaineid. Siin-seal võib
ajaks. Metssigade eluiga võib ulatuda 25 aastani, kuid tavaliselt ei ületa kümmet aastat. Vaenlasteks on metssigadele suurkiskjad nagu hundid ja karud. Poegadele on ohtlik ka ilves. Metssiga on Eestis tavaline jahioom. Metssead koos põrsasdega. (http://4.bp.blogspot.com/- erdPL1EBOgQ/UOxLyPDmwHI/AAAAAAAAEXM/l4E6T3d4Ubs/s1600/06031171e79be3_l.jpg) 14 Salumetsade tähtsus ja kasutamine Laialehist salumetsa, kus kasvavad peamiselt tamm, saar, vaher ja pärn, võib Eestis näha üsna vähestes paikades. Salumetsad moodustavad alla 10% meie metsadest seetõttu on ka mitmed neist looduskaitse all. Tammepuu on väärispuu ja seda kasutatakse mööblitööstuses. Salumetsadel on ka suur tähtsus jahimajanduses. Jahimehed vastutavad selle eest, et ulukeid oleks meie metsades parajal hulgal ja parajas vahekorras. Salumetsa väheväärtuslikest puudest toodetakse hakkepuitu ja puidumassi
ja idarannikud. Niiskust jõuab tuultega sinna vähe. Suved on palavad, päikesepaistelised ja kuivad, sajab harva. Talv on külm. Kuigi talvel sajab harva, on sealne lumikate enamasti paks. Parasvöötmes on neli selgelt eristuvat aastaaaega. Taimestik on selles vöötmes mitmekesine. Põhjapoolsetel aladel valdavad okasmetsad, pehmema kliimaga aladel kasvavad lehtmetsad, mille vöönd on pindalalt kõige suurem. Mida lõuna poole, seda rohkem on Euroopas laialehist metsa. Ukraina ja Venemaa mandrilises kliimas lähevad metsad vähehaaval üle rohtlateks, mida seal nimetatakse stepiks. Rohtlaid (pustasid) esineb ka Kesk-Doonau madalikul. Lähistroopiline vööde hõlmab Euroopas Hispaaniat, Itaaliat, Kreekat, Vahemere äärseid alasid. See on vaheala parasvöötme ja troopilise vöötme vahel. Suviti valitsevad sin troopilised, talvel parasvöötmelised õhumassid. Suved on kuivad ja kuumad, ilm on selge, valitseb
olulist mõju. 6. CO2 sisaldus atmosfääris ja selle tähtsus puudele. Mets ja tuul. Metsaõhu süsihappegaasisisaldus Metsakasvatuse seisukohalt pakub kõige enam huvi õhu koostises olev süsihappegaas. Õhu süsihappegaasi sisaldusest oleneb suuresti puistute tootlikkus. 1 tonni puidu ja lehtede produtseerimiseks kulub 1,72...1,84 tonni CO2. Selleks, et saada 1 kg CO2-te kasutab puu 21 m3 õhku. Üks hektar laialehist metsa neelab päikesepaistelise päeva jooksul 200-280 kg CO2-te ja eritab õhku 180-220 kg hapnikku. Mitmed uuringud on näidanud, et CO2 sisalduse suurenedes õhus kahe- või kolmekordseks suureneb ka assimilaatide hulk kaks või kolm korda. Kui USA-s tehtud katsetes kasvatati valge männi seemikuid õhus, kus CO 2-sisaldus oli 0,1% ületasid seemikud 4 kuu jooksul kontrolltaimi oma mõõtmetelt (kõrgus, juurekaela ja võradiameeter) enam kui kaks korda
annaabi.ee 
