Proovi erinevad komponendid lahutuvad vastavalt nende jaotuskoefitsentidele statsionaarse ja mobiilse faasi vahel. Ainete tsoonid jõuavad detektorisse, kus mõõdetakse mingi füüsikaliskeemline parameeter ja saadakse signaal => signaal võimendatakse ja andmetöötluse süsteem genereerib kromatogrammi (koosneb nulljoonest ja piikidest) 18. Kandegaasid GK-s ( sh.nõuded) Kandegaas - tagab maksimaalse proovi komponentide lahutuvuse, tagab maksimaalse detektori tundlikuse, on madala viskoossusega, on puhas (vee ja hapnikuvaba), pole plahvatus-ohtlik ega odav. Tavaliselt N2, He, Ar ja vahel ka H2. Mobiilne faas ehk kandegaas peab olema inertne statsionaarse faasi ja lahutatavate ainete suhtes. 19. Proovi sisestus GK-s (sh ka proovi jagamise reziimid) Manuaalne või autosampleriga - vedela proovi puhul. Tahkefaasi mikroesktraktsioon - Fiiber asetatakse nõela sisse => nõel viiakse proovi
faasi osakeste suurusest ja eluendi voo kiirusest: 2 tR N=5,54 ( ) W 0,5 Lahutuvus ehk resolutsioon (RS) - mida parem resolutsioon, seda parem lahutuvus, mis kajastub kitsamate piikidena ja suuremate vahedega ainete retensiooniaegades. Kui RS = 0 elueeruvad ained koos, ainete täielikuks lahutumiseks peab RS olema vähemalt 1,5-2. Tavaliselt on piigi laiust poolkõrgusel palju kergem mõõta kui piigi aluse laiust. Sellisel juhul näeb lahutuvuse valem välja järgmine, kus w0.5,1 and w0.5,2 on piigi laiused poolkõrgusel: (t m2−t m 1) RS =1,18 (W 1 + W 1 ) ;1 ;2 2 2 Mahtuvusfaktor ehk retentsioonifaktor (k’) - analüüdi viibimise aja statsionaarses faasis suhe analüüsi viibimise ajaga mobiilses faasis, tavaliselt k’=1–20. Piik mahtuvusfaktoriga 0 läbib kolonni statsionaarse faasiga interakteerumata ning väljub mobiilse faasi frondil:
kolonn on valmis uuritava proovi sisestamiseks. Seda vedelikku ei pea mõõta ja arvutada Vt leidmisel. Proovi sisestasmine Ning ,kui ma reguleerisin voolukiirust, saab kolonni uuritavat lahust panna. Selleks võtan 0,5ml lahust ja ettevaatlikult, kasutades pipeti, voolan kolloni. Pipeti ots peab olema 5mm kaugusele geeli pinnast. Proov lasen voolata geeli pinnale nii, et see seal võimalikult ühtlaselt jaotuks. Proovi sisestamise ajal hoian kolonni väljavooluava suletuna! Hea lahutuvuse saavutamiseks tuleb silmas pidada järgmist: · Enne proovi pealekandmist peab kolonn olema tasakaalustatud puhvriga, milles segu lahutamine läbi viiakse. Antud praktikumis on kolonnid eelnevalt tasakaalustatud. · Proovi optimaalne maht on 0,55% täidise koguruumalast. Minu töös see näitaja oli 0,5 ml ning koosneb 0,5*100%/78.74 = 0,64% koguruumalast. · Geelkromatograafia meetodi puhul proov lahjeneb lahutamise käigus. Uuritavad segud
Isaac Barrow avastas 21-aastase Newtoni erakordse ande ja jagas talle õpetust matemaatikas ja optikas ning soodustas igati tema arengut. 1665. ja 1666.aastal märatses Inglismaal katk ja ülikool suleti. Newton elas sel ajal oma kodukülas Woolsthorpe'is. Aasta hiljem hakkas ta uurima valgust ja raskusjõudu. Ta koostas 42- leheküljelise sõnaraamatu, milles sõnad rühmituvad alajaotuste kaupa. 1668.aastal ehitas ta esimese peegelteleskoobi, 1672.aastal selgitas ta valguse spektriks lahutuvuse nähtuse põhjused. 29 aastane Newton avaldas oma esimese artikli ''Valgus koosneb mitteühtlaselt murduvatest kiirtest''. Kõik oma optikaavastused võttis Newton kokku suurteoses ''Optika'', mis ilmus 1704.aastal. 27 aastaselt Oli Newtonist saanud matemaatikaprofessor. 1703-st kuni 1727.aastani, oma surmani oli ta Royal Society (Kuninglik Selts- enamvähem teaduste akadeemia vaste) president. Suurim oli Newtoni panus mehhaanikas, kus tema tööd tähistasid
kolonn on valmis uuritava proovi sisestamiseks. Seda vedelikku ei pea mõõta ja arvutada Vt leidmisel. Proovi sisestasmine Ning ,kui ma reguleerisin voolukiirust, saab kolonni uuritavat lahust panna. Selleks võtan 0,5ml lahust ja ettevaatlikult, kasutades pipeti, voolan kolloni. Pipeti ots peab olema 5mm kaugusele geeli pinnast. Proov lasen voolata geeli pinnale nii, et see seal võimalikult ühtlaselt jaotuks. Proovi sisestamise ajal hoian kolonni väljavooluava suletuna! Hea lahutuvuse saavutamiseks tuleb silmas pidada järgmist: · Enne proovi pealekandmist peab kolonn olema tasakaalustatud puhvriga, milles segu lahutamine läbi viiakse. Antud praktikumis on kolonnid eelnevalt tasakaalustatud. · Proovi optimaalne maht on 0,55% täidise koguruumalast. Milline teie töös? · Geelkromatograafia meetodi puhul proov lahjeneb lahutamise käigus. Uuritavad segud Reeglina koosnevad segud 34 erineva molekulmassiga komponendist, mis on lahustatud
Kordamisküsimused “Lahutusmeetodite” kursusest sügis 2014. Kromatograafilise lahutuvuse põhiidee ja taldrikute mudel Ainete lahutamine nende erinevate omaduste põhjal (polaarsus, afiinsus) Teoreetilised taldrikud – Igal tasemel saabub uuritava aine tasakaal mobiilse ja stats.faasi vahel. Mobiilne faas kandub edasi järgmisele teoreetilisele taldrikule. Selektiivsus - parameeter, mis on seda suurem, mida erinevamad on kahe aine retentsiooniajad ja kitsamad nende piigid. Efektiivsus - kolonni iseloomustav suurus, mis sõltub piigi
mõõtpipetti või süstalt, mille otsas on tükike peenikest voolikut. Pipeti või süstlaga võetakse juhendaja poolt soovitatud kogus (reeglina 0,5 või 1 ml) uuritavat proovi ja see viiakse kolonni, juhtides pipeti otsa vastu kolonni seina või jättes umbes 5 mm kaugusele geeli pinnast. Proov lastakse voolata (tilkuda) geeli pinnale nii, et see seal võimalikult ühtlaselt jaotuks. NB! Proovi sisestamise ajal hoitakse kolonni väljavooluava suletuna! Hea lahutuvuse saavutamiseks tuleb silmas pidada järgmist: · Enne proovi pealekandmist peab kolonn olema tasakaalustatud puhvriga, milles segu lahutamine läbi viiakse. Antud praktikumis on kolonnid eelnevalt tasakaalus- tatud. · Proovi optimaalne maht on 0,55% täidise koguruumalast. · Geelkromatograafia meetodi puhul proov lahjeneb lahutamise käigus. Uuritavad segud Reeglina koosnevad segud 34 erineva molekulmassiga komponendist, mis on lahustatud
Algkiirus substraadi puhul , see tuleb negatiivne, aga kiirused defineerime positiivselt. Algkiirus produkti puhul . [P]0 on 0. Produkti puhul mõõdame väikest muutust 0 taustal, substraadi puhul mõõdame väikest muutust suurel taustal ([S0]). ALATI on parem vaadata väikest muutust väikesel taustal. Pideva jälgimisega meetodid x-teljel on t ja y-teljel on [P]. Täppide tihedus sõltub detektori ajalise lahutuvuse võimest (mis on ajavahemik, mille tagant on detektor võimeline detekteerima uut signaali). Meil on võimalik reaktsiooni kulgu otse reaktsiooni keskkonnast detekteerida. o Spektrofotomeetria o Fluoromeetria o Elektrokeemilised meetodid- võimaldavad pidevat jälgimist. Siin peab olema sobiv elektrood, millel toimub reaktsioon. Harvaesinevad, aga tundlikud meetodid. Astmelise jälgimisega meetodid
annaabi.ee 
