gBr / KBr // KNO3 // AgNO3 / Ag 0.1 m2= 0.005 ^ ̂66 0.772 γ2= 0.925 0.0772 0.004625 0.515 F= 96320.00 Kui oleks olnud: 9.329719903E-12 7.202543765E-13 4.8E-13 E= 0.525 a1= 6.325E-12 L= 4.883E-13 Järeldus Selle töö jooksul sain lahustuvuskorrutiseks 7,2*10-13. Tegelik lahustu korrutis on 4,8*10-13. Viga tekkis tõenäoliselt tulemuse vaatamises. Hoolimat ootamisest märkisin tulemuse liiga vara üles. Kui oleks olnud E= 0,525 , siis ol ilusti klappinud. 10-13. Tegelik lahustuvus e vaatamises. Hoolimata olnud E= 0,525 , siis oleks kõik Siia tuleb lisada (skaneeritult või fotona) õppejõu poolt antud tööüles ja õppejõu poolt allkirjastatud originaalkatseandmete leht. poolt antud tööülesanne ete leht.
lahus, mille puhul sisaldub ühesugusel temperatuuril võrdsetes ruumalades ühesugune arv lahustunud aine molekule ja millel on seetõttu ühesugune osmootne rõhk. Süstimislahused peavad olema vereplasma suhtes isotoonilised, muidu võivad vererakud kahjustuda. 3. lahustuvuskorrutis. v: rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses on tema ioonide kontsentratsioonide korrutis kindlal temperatuuril jääv suurus, mida nimetatakse lahustuvuskorrutiseks (K1) 4. maakoore koostis/ maakoores leiduvad elemendid v: 47% O, 29,5% Si, 8,05% Al, levinud on ka Fe 4,65%, Ca, Na, K. 5. Humphry Davy v: Inglise keemik ja füüsik, Londoni Kuningliku Seltsi liige ja president, uuris elektrivoolu toimet keemilistele ühenditele, üks elektrokeemia rajajaid. Avastas ja eraldas elektrolüütiliselt Na, K,Mg,Ca, Ba, Sr. Üks element boori avastajaid, tõestas, et kloor on element. N2O koostis ja
Vee ioonkorrutiseks nimetatakse konstantset suurust Kw, mis leitakse vee dissotsiatsioonikonstanti ja molaarse kontsentratsiooni korrutisena. Selle konstandi suurus sõltub temperatuurist. Ph on vesilahuste aluselisuse ja happelisuse mõõtühikuks. pH on negatiivne kümnendlogaritm vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses. Kuna tahke aine kontsentratsioon lahuses on konstantne, siis on lahuses olevate ioonide korrutis samuti konstantne suurus ja seda korrutist nimetatakse lahustuvuskorrutiseks. Hüdrolüüsiks nimetatakse lahustunud soola ioonide reageerimist veega, mistõttu vesilahused pole neutraalsed, vaid kas aluselised või happelised. Hüdrolüüsuvad tugeva aluse ja nõrga happe soolad, nõrga aluse ja tugeva happe soolad ja nõrga aluse ning nõrga happe soolad. Hüdrolüüsi tasakaalu saab vasakule nihutada eksotermilise reaktsiooni tõttu ka temperatuuri alandades. Samuti saab tasakaalu nihutada ka tugevat hapet või leelist lisades.
Näiteks BaSO4 küllastunud lahuses on tasakaal: BaSO4(t) Ba2+(l) + SO 24 (l) TÜ Füüsikalise keemia instituut 9 Keemia alused III. TASAKAALUD ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTES Vähelahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses on ioonide kontsentratsioonide korrutis antud temperatuuril jääv suurus ja seda nimetatakse lahustuvuskorrutiseks (KL või L). Temperatuuril 25 oC KL = [Ba2+][ SO 2 4 ] = 1,1 10 (mol) /(dm ) . -10 2 3 2 Kui BaSO4 küllastunud lahusele lisada samanimelise iooniga hästilahustuvat tugevat elektrolüüti (näiteks BaCl2-lahust), siis [Ba2+][ SO 2 4 ] > KL ja BaSO4 sadeneb välja seni, kuni
Ühesuguse laenguarvuga ioone moodustavate elektrolüütide korral on ühesuguse ioontugevusega lahjendatud lahustel ka ühesugune aktiivsustegur. Lahustuvuskorrutis: Rasklahustuv sade on tasakaalus vastava küllastunud lahusega. Massitoimeseaduse kohaselt: K= a+ a-: at . (K - tasakaalukonstant, a - aktiivsused). Rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses on tema ioonide kontsentratsioonide korrutis kindlal temperatuuril jääv suurus, mida nimetatakse lahustuvuskorrutiseks (K1). Happelised ja aluselised omadused: Lavoisier (1778) seostas happelisust hapnikusisaldusega. Liebig (1837) : hapete vesinikteooria (vesinik asendatav metalliga). Arrhenius (1887) : elektrol. dissots. teooria, mille järgi happed ja alused dissotsieeruvad lahuses vastavateks ioonideks. Brnstedi-Lowry üldistatud prootoniteooria (1923): molekuli või iooni happelised omadused seisnevad võimes loovutada prootoneid teisele osakesele
Keemisel on vedeliku temperatuur konstantne niikaua, kuni vedelik on läinud gaasilisse olekusse. Edasisel soojendamisel hakkab suurenema auru rõhk ja temperatuur. Lahusti külmub siis kui moodustuvad esimesed lahusti kristallid (nende tekke põhjuseks on molekulide vahelised jõud). 11. Ainete vees lahustuvuse isel.: Rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses tema ioonide konsentratsioonide korrutis antud temperatuuril on jääv ja seda suurust nimetatakse lahustuvuskorrutiseks K. tahketel ainetel lahustuvus temperatuuri tõusuga suureneb, gaaside lahustuvus vedelikes aga väheneb. Rõhu tõstmisel gaaside lahustuvus suureneb. Ei ole olemas absoluutselt lahustunud ja absoluutselt lahustumatuid aineid. Ainete vees lahustuvust võib anda g/l, mol/dm³. Lahustuva aine lahustuvuse kasutamine: 1) tahke aine puhastamine, selleks tehakse tahkest ainest kõrgel temperatuuril küllastunud
Tasakaal tugeva elektrolüüdi sademe ja küllastunud lahuse vahel Vähelahustuvate ühendite puhul on lahuses tegemist heterogeense tasakaaluga. Näiteks BaSO 4 küllastunud lahuses on tasakaal: BaSO 4 (t) Ba 2+ (l) + SO 24 - (l) Vähelahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses on ioonide kontsentratsioonide korrutis antud temperatuuril jääv suurus ja seda nimetatakse lahustuvuskorrutiseks (K L ). Temperatuuril 25 o C K L = [Ba 2+ ][ SO 24 - ] = 1,1 10 -10 (mol) 2 /(dm 3 ) 2 . Kui BaSO 4 küllastunud lahusele lisada samanimelise iooniga hästilahustuvat tugevat elektrolüüti (näiteks BaCl 2 -lahust), siis [Ba 2+ ][ SO 24 - ] > K L ja BaSO 4 sadeneb välja seni, kuni lahuses [Ba 2+ ][ SO 24 - ] = K L . Lahuse lahjendamisel [Ba 2+ ][ SO 24 - ] < K L , osa BaSO 4 sademest lahustub, kuni ioonide
pinnal. Vedelik keeb siis kui küllastunud auru rõhk saab võrdseks atmosfääri rõhuga. Keemisel on vedeliku temp. konstantne niikaua, kuni vedelik on läinud gaasilisse olekusse. Edasisel soojendamisel hakkab suurenema auru rõhk ja temp. Lahused külmuvad alatai madalamal temp.il kui lahusti. Lahusti kohal on rõhk väiksem kui puhta lahuse kohal. 11. Rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses tema ioonide kontsentratsioonide korrutis antud temp.il on jääv ja seda suurust nimet. lahustuvuskorrutiseks K. See konstant iseloomustab tasakaalu lahuses ja sademes oleva elektrolüüdi vahel. Temperatuuri tõstmine üldreeglina suurendab tahkete ainete ja vedelike lahustuvust. Gaaside puhul suureneb lahustuvus rõhu suurenedes, väheneb aga temp.i tõustes. Gaasid, millised reageerivad veega (HCl, NH3), võivad lahustuda vees oluliselt suuremal määral kui veega mittereageerivad gaasid (H2, O2). Ei ole olemas absoluutselt lahustuvaid ja lahustamatuid aineid. Aine vees lahustuvust võib anda g/l,
omadused sarnanevad lahusti molekulide omadustega, lahustub kergesti. Tahkete ainete lahustuvus suureneb temperatuuri tõusuga, gaaside lahustuvus vedelikes aga väheneb. Rõhu tõstmisega kasvab gaaside lahustuvus. Ühtlasi ei ole olemas aga mitte ühtegi täielikult lahustuvat või täielikult mittelahustuvat ainet. Lahustuvust mõõdetakse g/l või mol/dm3. c. Lahustuvuskorrutiseks nim. jäävat suurust, mis näitab rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses tema ioonide kontsentratsioonide korrutist antud temperatuuridel. d. Lahustuvuse omadusi kasutatakse tahkete ainete puhastamisel. Selleks tehakse ainest küllastunud lahus, mille aeglasel jahtumisel lähevad lahustunud olekust tahkesse olekusse lahustunud ained, kusjuures toksilised ained jäävad lahusesse
Lahustuva aine lahustuvuse kasutamine: 1) tahke aine puhastamine, selleks tehakse tahkest ainest kõrgel temperatuuril küllastunud lahus, mille aeglasel jahtumisel lähevad lahustunud olekust tahkesse olekusse lahustunud ained; toksilised ained jäävad lahusesse. 2) lahuses lahustunud aineid doseeritakse vajalikesse süsteemidesse. Rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses tema ioonide konsentratsioonide korrutis antud temperatuuril on jääv ja seda suurust nimetatakse lahustuvuskorrutiseks L; mida väiksem lahustuvuskonstant, seda halvemini aine lahustub, seda väiksem kons on ioonidel. Lahustumisomaduste tähtsus igap elus - *ravimite lahused, mis süstitakse või viiakse voolikutega organismi; *väetiste lahused, mis doseeritakse automaatseadmetes; *ainete doseerimine komposiitidesse, mida kasut ehituses; *pagaritööstus (sool solalahusesse). Kasut praktikas *ainete väljaleotamine segudest (suhkru tootm
osa jääb vedelaks). Lahustumisomaduste tähtsus igapäevaelus - *ravimite lahused, mis süstitakse või viiakse voolikutega organismi; *väetiste lahused, mis doseeritakse automaatseadmetes; *ainete doseerimine komposiitidesse, mida kasutatakse ehituses; *pagaritööstus (sool soolalahusesse) Rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses tema ioonide konsentratsioonide korrutis antud temperatuuril on jääv ja seda suurust nimetatakse lahustuvuskorrutiseks L; mida väiksem lahustuvuskonstant, seda halvemini aine lahustub, seda väiksem konst. on ioonidel Lahuste lahutamine komponentideks a)kui lahustunud ained on mittelenduvad, siis lahusti aurutatakse välja temp tõstmisega ja alles jääb lahustunud aine ning lahusti kondenseeritakse; b)kui lahuse moodustavad lenduvad ained, siis kasutatakse destillatsiooni. Destillatsioon järjestikune aurumise ja kondenseerumise protsess. Kasut. vedelike, millel
segudest (suhkru tootm suhkrupeedist). Lahustumisomaduste tähtsus igapäevases elus - ravimite lahused, mis süstitakse või viiakse voolikutega organismi; väetiste lahused, mis doseeritakse automaatseadmetes; ainete doseerimine komposiitidesse, mida kasutatakse ehituses; pagaritööstus (sool soolalahuses) Rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses tema ioonide kontsentratsioonide korrutis antud temperatuuril on jääv ja seda suurust nimetatakse lahustuvuskorrutiseks; mida väiksem lahustuvuskonstant, seda halvemini aine lahustub, seda väiksem kons on ioonidel. Lahuste lahutamine komponentideks a)kui lahustunud ained on mittelenduvad, siis lahusti aurutatakse välja temperatuuri tõstmisega ja alles jääb lahustunud aine ning lahusti kondenseeritakse; b)kui lahuse moodust lenduvad ained, siis kasutatakse destillatsiooni. Destillatsioon järjestikune aurumise ja kondenseerumise protsess.
annaabi.ee 
