Na2S2O3 + BaCl2 → BaS2O3 + 2NaCl (sadet ei teki) Millist iooni peab sisaldama Ba2+ ioonide määramise reaktiiv? Selline reaktiiv peab sisaldama sulfaatioone (SO42-). Mis ühend sadeneb ja milline on selle ühendi värvus (vt ka sulfaatiooni määramist laboratoorses töös 1)? Sel juhul BaSO4 sadeneb välja, sade valget värvi. Arvutada sadet moodustava ühendi ioonide kontsentratsioonide korrutis esimeses katseklaasis ning võrrelda seda ühendi lahustuvuskorrutisega. Kõik lahused on 0,02 molaarsed. Kas sade pidi tekkima ka arvutuste kohaselt? K s 1,5 10 9 Ba 0,11 ,01,02 1,82 10 2 3 mol / l SO 1,01 ,01,02 1,82 10 4 2 2 mol / l SO Ba 1,82 10 4 2 2 2
HCl-ga, lisasin 1M tioatseetamiidi (CH3CSNH2 , TAA) lahust ning hoidsin kuumas vesivannis 5 minutit. Keetmine oli vajalik seetõttu, et TAA hüdrolüüs on toatemperatuuril väga aeglane. Sadenemise käigus tekkis must sade, seega olid lahuses tõenäoliselt CuS ja Bi2S3 sademed.Tsentrifuugisin. CH3CSNH2 + H2O CH3CONH2 + H2S Sademe täielikkuse kontroll. Kuna CdS ja SnS on II rõhma sulfiididest kõige suurema lahustuvuskorrutisega, siis pärast tsentrifuugimist lisasin 0,5ml dest.vett tsentrifuugiklaasi ning jälgisin, kas tekib vee ja lahuse piirpinnale kollane CdS või pruunikas SnS rõngas. Tekkis pruunikas rõngas, seega pidin lahust lahjendama kahekordse mahuni ning lisama 5 tilka TAA. Hoidsin lahust keeval vesivannil veel 2 minutit ning tsentrifuugisin, mistõttu sadenesid nii CdS kui SnS täielikult. CuS must [Cu(NH3) 4]²+ + 2H2S CuS + 4NH4+ Bi2s3 must 2Bi2+ + 3S2- Bi2S3
5 min (TAA kasutamisel tuleb lahust alati kuumutada/keeta, sest toatemperatuuril on tema hüdrolüüs väga aeglane). Sulfiidide sadenemine toimub nende lahustuvuse suurenemise järjekorras. Kuna mitmete sulfiidide värvused on üksteisest erinevad, siis võib juba sadestamise käigus teha märkmeid lahuses sisalduda võivate katioonide kohta. Tsentrifuugitakse. Sadenemise täielikkuse kontroll. Kuna CdS ja SnS on II rühma sulfiididest kõige paremini lahustuvad (kõige suurema lahustuvuskorrutisega), siis peale tsentrifuugimist lisatakse tsentrifuugiklaasi ~0,5 ml H2O nii, et vesi valguks mööda katseklaasi seina alla ja koguneks lahuse pinnale. Kui vee ja lahuse piirpinnal kollast CdS või pruunikat SnS rõngast ei teki, siis pole vaja lahjendada. Kui aga piirpinnal tekib sade, siis lahjendatakse lahust veega kahekordse mahuni, lisatakse 5 tilka TAA ja hoitakse keeval vesivannil veel 2 min. CdS ja SnS täielikuks sadenemiseks. Sulfiidide värvused CuS must Bi2S3 must
5 saadud [Fe(SCN)]2+ lahust [Fe(SCN)]2+ + F [FeF]2+ + SCN Tekkiv kompleks [FeF]2+ on püsivam, tõrjub *Fe(SCN)+2+ välja 8. 3 NaCl lahusele lisasin AgNO3 lahust NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 (valge hõbekloriidi sade) Ag+ + Cl AgCl Sademe lahustasin soojendamise ja NH3 · H2O lisamisega AgCl + 2NH3·H2O [Ag(NH3)2]Cl + H2O (selge lahus) Lisasin KI lahust. [Ag(NH3)2]Cl + KI + 2H2O AgI + KCl + 2NH3 · H2O tekib sade Hõbejodiid on väikseima lahustuvuskorrutisega aine antud katses ja erinevus [Ag(NH3)2] kompleksi ebapüsivuskontsandiga on suurim. Järelikult on ta ka kõige püsivam ja tekitab reaktsioonis olukorra, kus lõpplahenduseks on AgI sade. Ks (AgCl) = 1,7·10-10; Ks (AgI) = 8,5 · 1017; Ks (AgOH) = 1,5 · 108 Ag(NH3)2]Cl +KI + 2H2O AgI + KCl + 2NH3·H2O Ag(NH3)2] + I + 2H2O AgI + 2NH3·H2O
võrdlemisega. NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 (valge hõbekloriidi sade) Ag+ + Cl AgCl Soojendamisel ja aluse lisamisel: AgCl + 2NH3·H2O [Ag(NH3)2]Cl + H2O (selge lahus) Lisades KI, tekib sade. Tekkiv sade on AgI, sest Ag + ja I ioonide kokkupuutel tekib neil üksteise suhtes küllaltki stabiilne tõmme nende endi poolt tekitatud jõuväljas. See on üheks põhjuseks, miks kõige kolmest antud ,,kandidaadist" on hõbejodiid väiksema lahustuvuskorrutisega aine ja erinevus [Ag(NH3)2] kompleksi ebapüsivuskontsandiga on suurim. Järelikult on ta ka kõige püsivam ja tekitab reaktsioonis olukorra, kus lõpplahenduseks on AgI sade. Ks (AgCl) = 1,7·10-10; Ks (AgI) = 8,5 · 1017; Ks (AgOH) = 1,5 · 108 Ag(NH3)2]Cl +KI + 2H2O AgI + KCl + 2NH3·H2O Ag(NH3)2] + I + 2H2O AgI + 2NH3·H2O
lahustuvuskorrutiste võrdlemisega. NaCl + AgNO3 = AgCl + NaNO3 AgCl + 2NH3 H2O = Ag(NH3)2 Cl + 2H2O Ag(NH3)2 Cl + KI + 2H2O = AgI + KCl + N2H H2O Ag(NH3)2 - + I- +2H2O = AgI + 2N2H H2O Tekkiv sade on AgI, sest Ag+ ja I- ioonide kokkupuutel tekib neli üksteise suhtes küllaltki stabiilne tõmme nende endi poolt tekitatud jõuväljas. See on üheks põhjusels, miks kõige kolmest antud ,,kandidaadist" on hõbejodiid väiksema lahustuvuskorrutisega aine ja erinevus Ag(NH3)2 kompleksi ebapüsivuskonstandiga on suurim. Järelikult on ta ka kõige püsivam ja tekitab reaktsioonis olukorra, kus lõpplahenduseks on AgI sade. Ks (AgCl) = 1,7·10-10 Ks (AgI) = 8,5 1017 Ks (AgOH) = 1,5 108
Analoogselt lagundab NH3·H2O vesilahuse lisamine kõik tabelis ülalpool seisvad kompleksioonid. Lisaks eelpooltoodule on võimalik kompleksioone lagundada selliste ioonide viimisega kompleksioone sisaldavasse lahusesse, millised moodustavad kompleksi kuuluvate ioonidega rasklahustuvaid ühendeid. Kompleksiooni lagunemise võimalikkuse orienteeruvaks määratlemiseks võrreldakse kompleksiooni üldist ebapüsivuskonstanti võimaliku rasklahustuva ühendi lahustuvuskorrutisega (Ks). Kui ebapüsivuskonstandi väärtus on oluliselt suurem kui võimaliku rasklahustuva ühendi lahustuvuskorrutis, siis kompleksioon laguneb ja moodustub rasklahustuva ühendi sade, ning vastupidi. Määratlemine on ligikaudne seepärast, et rasklahustuva ühendi lahustuvus sõltub suuremal või vähemal määral lahuse ioontugevusest. Nii kompleksiooni tekkimise kui lagunemise võimalikkuse täpsemaks määratlemiseks tuleb arvestada lahuses kõikide ioonide kontsentratsioone. Näide:
[ Ag ( NH 3 ) 2 ] - + I - + 2 H 2 O AgI +2 N 2 H H 2 O Katse tulemus: Esmalt tekkis lahusesse piimjas sade AgI; ammooniaagi lisamisel värvus lahus valgeks. Kui lisada KJ tekib uuesti sade. Tekkiv sade on AgI, sest Ag+ ja I ioonide kokkupuutel tekib neil üksteise suhtes küllaltki stabiilne tõmme nende endi poolt tekitatud jõuväljas. See on üheks põhjuseks, miks kõige kolmest antud ,,kandidaadist" on hõbejodiid väiksema lahustuvuskorrutisega aine ja erinevus [Ag(NH 3)2] kompleksi ebapüsivuskontsandiga on suurim. Järelikult on ta ka kõige püsivam ja tekitab reaktsioonis olukorra, kus lõpplahenduseks on AgI sade. Ks (AgCl) = 1,7·10-10; Ks (AgI) = 8,5 · 1017; Ks (AgOH) = 1,5 · 108
annaabi.ee 
