4. Milliste seadmete abil saame tekitada kestvat elektrivoli? V: Vooluallika abil. ( aku patarei, jne) 5. Elektrivoolu kokkuleppeline suund? V: Positiivsete osakeste liikumise suund 6. Metall... V: Paiknevad ioonid, eletronid, ( ioonid paikevad metalliaatomitelt) 7. Miks on metallitükk elektriliselt neutraalne? V: Sellepärast et positiivsete ja negatiivsete osakeste arv võrdne. 8. Kui me lahustame mingisugust sooal vees, mis tekkib? V: Ioonid( sool ja kristallid jagunevad) 9. Kuidas käitus magnetnõel, kuid keridaümber traat? Mis juhtub soolaga soolavees? V: Nõela üks ots pöördub elektrisuunas. 10. Mida tähendab keemiline toime? V: mingi aine muudab keemiliselt . 11. Millest seisneb( elektrivoolu) soojuslik toime? V: Vooluallolevjuht soojeneb. 12. Voolutugevuse tähis: I 13. Voolutugevuse ühik: 1 amper , põhivalem: I= q:t ( t on aeg) 14
1. Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest.Ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. 2. Kasutatud töövahendid Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. 3. Kasutatud ained Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105°C juures konstantse kaaluni. 4. Töö käik Lahustame kaalutud segu vees, et leida selles liiva-soola segus keedusoola protsendiline sisaldus. Mõõdame saadud filtraadi tiheduse areomeetri abil. Filtraadi tiheduse järgi leiam ette antud tabelist NaCl protsendilise sisalduse. 5. Katse andmed Lahuse tihedus ρ = 1,015 kg/m3 Maht 250ml 6. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs a)Leian lahuse tihedusele vastava NaCl sisalduse lahuses. Kasutan lineaarset interpoleerimist
Katse 1.3.1 Rasvapleki proov. · Teooria: Kõik lipiidid lahustuvad organilistes lahustites. Kui näiteks kanda lippidi sisaldava lauhust paberile, ja aurustama vedeliku, jääb paberil rasvaplekk, sel kohal pabri läbipaistvus suureneb. · Töö käik: Me uuritame kaks tahket materjali, ainult üks sisaldab lipiidi. Võtame kaks katseklaasi ja lisame 1g tahket ainet igaühele. Lahustame tahke aine 0,5 orgaanilises lahustis( näiteks atsetoonis) Ootame 5 minutut. Võtame kaks filtripaberit ja kandme meie proovid nendele. Laseme kuivada Vaatame paberi peale vastu valgust. Tegime järeldus, mis paberil on lipiid. · Töö tulemus: Esimese proovi kandmisel paberile, läbipaistvus on suurem kui teisel, kui vaadata valgu vastu. Siis tegime järeldust et esimene proov sisaldub rasva, mis oli
2 probleem on joogipulber õiges vahekorras lahustada. Kindlasti on oluline ka spordijoogi maitse, see peab olema kasutaja jaoks meeldiv. Spordijoogi kasutamine on vajalik kindlasti siis , kui koormus on pikem kui 45 minutit. Energiadepoode täieliku tühjendamise oht on väiksem siis, kui oleme 3,5 - 4 tundi enne treeningut teinud korralikult toitunud. Spordijook peaks olema 6 - 8 protsendiline, selleks lahustame 60 - 80 grammi joogipulbrit liitris vees. Liialt kange lahus ei imendu ja võib tekitada häireid seedesüsteemis. 15 - 30 min enne kestvat treeningkoormust soovitatakse juua 300 - 500 ml spordijooki. Koormuse ajal tuleks juua iga 15 - 20 min järel 150 - 200 ml spordijooki. Lühiaegsetel pingutustel ei ole koormuse ajal joomine hädavajalik. Ka aeroobika treeningul, mis 45 min kestab, ei ole parema treenitusega inimestel keset tundi joomine ilmtingimata vajalik
Töö vahendid: Keeduklaas, mõõtekolb, kooniline kolb, bürett. Töö reaktiivid: metüülpunane, vesinikkloriidhape, naatriumhüdroksiid Töö käik: 1. Leiame vajaliku naatriumhüdroksiidi koguse, eeldusega, et meil on vaja saada 0,25cm3 0,1M lahust: 1 liitris 0,1M lahuses on 0.1 mooli ainet. 0,25cm3 lahuses on 0,025 mooli ainet. M(NaOH)=40 g/mol Järelikult, 0,025 mooli kaal on 40*0,025 = 1g m(NaOH)= 1g 2. Lahustame 1g NaOH 50cm3 dest. vees 3. Jahtunult kallame saadud lahuse 250cm3 mõõtekolbi ning lahjendame dest. veega mõõtejooneni, sulgeme kolb korgiga ning hoolega loksutame lahust. 4. Saadud lahusest pipeteerime 25 cm3 koonilisse kolbi ning lisame sellesse sama palju dest. vett. 5. Saadud lahusesse lisame 3 tilka metüülpunast. 6. Büretti loputame ning täidame vesinikkloriidhappega. 7. Tiitrime naatriumhüdraksüüdi lhust 8
3µl EtBr DNA visualiseerimise reagent (lõppkontsentratsioon 0,05µg/ml) Arvutused: 1,5 0,05× 300 Agaroosi pulber: 300 × =4,5 g EtBr: =0,0015 ml=1,5 µ l 100 10000 , aga meie paneme EtBr 2x rohkem, kuna õppejõud ütles nii. Parem karta kui kahetseda. Töö käik: Lahustame agaroosi pulbri TAE puhvris Kuumutame seda mikrolaineahjus, et kõik pulber lahustuks Jahutame ja seejärel lisame EtBr. Kanname segu geelialusele, kuhu on eelnevalt lisatud hammaste tekkimiseks „kamm“ Jälgida, et mulle ei tekiks ja eemaldada need. Millise % geeli valasime? Miks? Vaatasime lk 32 olemat tabelit nr. 6 ja otsustasime teha 1,5% geeli. Tabel näitab,
ülemise valge osa kududa. Sukakirjades kasutatakse viit värvi lõnga: valget, lambamusta, madarapunast, potisinist, kollast (lehekolnõ või putkõ-õiõkolnõ) Kollane: putkeõied, kaselehed, paakspuulehed, maarjajää. Kollast annavad ka sibulakoored. Värvimine: Kõigepealt teeme kolletuse: kuumutame vee keema ning valame värvinõusse. Lisame maarjajää: 1 liitrile supilusikatäis maarjajääd (võib olla ka veidi vähem). Segame, lahustame. Paneme puhtaks pestud lõnga ööseks vedelikku likku, vahetevahel segame, et lõng oleks ühtlaselt hapu. Öeldakse, et lõng on kollotusõs.Hommikul keedame vees putkeõisi või paakspuulehti. Lehti korjatakse, kui need on noored (kevadepoole) siis tuleb ilusam värv. Korjan ikka keskmise korvitäie putkeõisi või puulehti, siis panen veega keema. Kui vesi on kollane, pigistame lõnga maarjajää lahusest tahedamaks ning asetame lõnga vette ja keedame kuni 30 minutit
sisaldavatele molekulidele. Paljud molekulid sisaldavad aga mitut ioniseeritavat rühma ja omavad seetõttu ka keerukamaid tiitrimiskõveraid. Molekuli, mis sisaldab samaaegselt nii happelise kui aluselise pKa väärtusega ioniseeritavat rühma nimetatakse amfolüüdiks. Vaatame näiteks aminohapet glütsiin, H2N-CH2- COOH. Glütsiini karboksüülrühma ja aminorühma pKa väärtused on vastavalt 2,3 ja 9,6. Kui me lahustame glütsiini väga happelises keskkonnas (näit. pH = 1,0), siis on nii glütsiini karboksüülrühm kui aminorühm protoneeritud ja molekul omab summaarset laengut +1. Hakates nüüd lahuse pH-d tõstama (näit NaOH lisamise teel) hakkab toimuma prootoni dissotsiatsioon vastavalt järgmisele skeemile: Seega toimub glütsiini tiitrimine kahes astmes. Kõigepealt loovutab prootoni karboksüülrühm ja
annaabi.ee 
