Benthami tähtsus tänapäeval See 18. sajandil sündinud mees, kes oli nii filosoof, jurist, õigussüsteemi ja ühiskonna reformaator ning poliitiline radikaal, on oma ideedega jätnud maha olulise märgi ning paljud tema ideedest on laialt levinud ka tänapäeval. Bentham, keda võib pidada utalitarismi rajajaks, on pannud aluse tervele moraali- ning eetikakoodeksile (eriti õigusteaduses). Tema moraali ning õiguse lahushoidmise printsiip on kaasaegse juriidika aluseks. Bentham on andnud suure panuse demokraatia propageerimisele põhjendades demokraatia õigsust just utalitarismi printsiipidega ning tema ideid võiks pidada kaasaegse liberalismi aluseks. Teda tuntakse ka kui üht esimest loomade õiguste pooldajat. Ta väitis, et ületamatuks piiriks peaks olema võime kannatada, mitte võime arutleda, sest viimasel juhul peaksid õigused puuduma ka väikelastel või puuetega inimestel.
11-14) Riigivõim (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) Territoorium (riigipiiriga piiratud maismaa, territoriaal- ja siseveed, õhuruum nende kohal, maapõud nende all, atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid, kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all, sõjalaevad) Püsielanikud (kodanikud, kodakondsuseta isikud) Suveräänsus (võime astuda suhetesse teiste riikidega) 2. Võimude lahususe printsiip. Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahushoidmise põhimõte. Et võim ei koonduks ühe inimese/inimesterühma kätte. 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusnormi liigid: Üldnorm kehtib kõigile riigi territooriumil olevatele inimestele Erinorm kitsendab või juhendab üldnormi
üle jõu käima. Suurim hierarhiaüksus on autonoomsüsteem (AS, nimetatakse ka domeeniks, domain). AS-i saab jaotada piirkondadeks (area); mitme liidesega marsruuterid (nn. piirkonnapiiri marsruuterid) võivad osaleda mitmes piirkonnas; selline marsruuter hoiab iga piirkonna jaoks käigus eraldi topoloogiaandmete baasi, mis sisaldab kõigilt teistelt sama areaali marsruuteritelt saadud LSA-sid. Piirkonna topoloogia on väljapoole piirkonda nähtamatu. Piirkondade topoloogia lahushoidmise tõttu edastatakse vähem marsruutimisliiklust kui tükeldamata AS-i puhul. RIP (vt. algoritmid) ei võimaldanud hierarhilist marsruutimist kuid OSPF juba võimaldas. Tükelduse tõttu tekib kaks marsruutimistüüpi - piirkonnasisene ja piirkondadevaheline. Piirkondadevahelise marsruutimise informatsiooni jaotab OSPF-i magistraalvõrk (backbone), mis koosneb kõigi piirkondade piirimarsruuteritest, võrkudest, mis ei kuulu tervikuna ühtegi piirkonda, ja nende marsruuteritest
Erinevalt RIP-st saab OSPF töötada hierarhias. Suurim hierarhiaüksus on autonoomsüsteem (AS, nimetatakse ka domeeniks, domain). AS-i saab jaotada areaalideks (area); mitme liidesega marsruuterid (nn. areaalipiiri marsruuterid) võivad osaleda mitmes areaalis; selline marsruuter hoiab iga areaali jaoks käigus eraldi topoloogiaandmete baasi, mis sisaldab kõigilt teistelt sama areaali marsruuteritelt saadud LSA-sid. Areaali topoloogia on väljapoole areaali nähtamatu. Areaalide topoloogia lahushoidmise tõttu edastatakse vähem marsruutimisliiklust kui tükeldamata AS-i puhul. OSPF võimaldab ka võrdhinnaga mitmeteelist marsruutimist ning ülakihi teenusetüübi (TOS) nõuetel põhinevat marsruutimist. Mõõte võib olla üks või mitu; ühe mõõdu korral TOS-marsruutimist ei toetata. Alamvõrgumaskid võivad olla muutuva pikkusega, nii et IP-võrgu saab tükeldada erisuurusteks alamvõrkudeks.
21. Hierarhiline marsruutimine Suurim hierarhiaüksus on autonoomsüsteem (AS, nimetatakse ka domeeniks, domain). AS-i saab jaotada piirkondadeks (area); mitme liidesega marsruuterid (nn. piirkonnapiiri marsruuterid) võivad osaleda mitmes piirkonnas; selline marsruuter hoiab iga piirkonna jaoks käigus eraldi topoloogiaandmete baasi, mis sisaldab kõigilt teistelt sama areaali marsruuteritelt saadud LSA-sid. Piirkonna topoloogia on väljapoole piirkonda nähtamatu. Piirkondade topoloogia lahushoidmise tõttu edastatakse vähem marsruutimisliiklust kui tükeldamata AS-i puhul. RIP (vt. algoritmid) ei võimaldanud hierarhilist marsruutimist kuid OSPF juba võimaldas. Tükelduse tõttu tekib kaks marsruutimistüüpi - piirkonnasisene ja piirkondadevaheline. Piirkondadevahelise marsruutimise informatsiooni jaotab OSPF-i magistraalvõrk (backbone), mis koosneb kõigi piirkondade piirimarsruuteritest, võrkudest, mis ei kuulu tervikuna ühtegi piirkonda, ja nende marsruuteritest
Õigemini neid 200 Toimetamine, kvaliteedikontroll ja hindamine ei tohikski seal sisse viia, kuigi seda pahatihti tehakse, sest nii hakkaks käsikiri ja küljendatud tekst lahknema ja sama teksti mingil järgmisel kasutuskorral (mida tuleb sisuhalduse ajastul sageli ette) tuleks muutused teha uuesti. Teksti ja küljenduse lahushoidmine on muuseas veel üks (kuigi veidi kõrvaline) koht, kuhu rakendada siinse raamatu keskset mõtet sisu ja vormi lahushoidmise kohta. Tänapäeval on üsna vältimatu märgendada tekstides sisu, mitte vormi – näiteks et järgmine sõna on tsitaatsõna, mitte et järgmine sõna on kursiivis. Sisu märgendamise korral on küljendus automaatne protsess, mida saab muutuste sisseviimise järel kergesti korrata, mitte nädalatepikkune ja kulukas käsitöö nagu vormi märgendamise korral. Ka muutmine ise on lihtne. Juba kasutatud näide: kui siinses raamatus tahta tsitaatide märgistuses asendada
annaabi.ee 
