Silinder alumiinium 21,55 29,99 10933,033 30,5 0,00279 2789,711 Silinder vask 15,83 54,3 10681,477 95,9 0,008978 8978,159 Klots teras 25,47 7,94 39,68 8024,558 62,8 0,007826 7825,976 Toru messing 23,79 14,38 26,82 7562,062 63,8 0,008437 8436,853 5. Kontrollarvutused koos kõikide kasutatud valemite ja füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega Alumiinium silinder: Sp = 3,14 * 10,7752 = 364,556mm2 V = 364,556* 29,99 = 10933,033 30,5 D 0,00279 10933,033 D = 0,00279(g/mm³)*1000000000(mm³)/1000(g) = 2790(kg/m³) Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega: Tiheduse valem: D= kus D – katsekeha materjali tihedus m – katsekeha mass V – katsekeha ruumala
LABORATOOTSED TÖÖD Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: TLI-11 Üliõpilane: Indrek Kaar Kontrollis: lektor Peeter Otsnik Tallinn 2008 HELI KIIRUS. 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3.Töö teoreetilised alused. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega. Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: kus v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f sagedus. Meie arvutustes on f konstantne 4813 Hz Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R - universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ), T - absoluutne temperatuur( °K) , µ - moolmass (õhu jaoks µ =29·10 3 kg/mol).
1.Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised. Antud töös mõõdeti erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aega ja arvutati nende inertsmomendid. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega. Wk = Wk- Kineetiline energia m- silindri mass(kg) v- masskeskme kulgeva liikumise kiirus(m/s) I- inertsmoment - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes (rad/s) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: Mgh= h- kaldpinna kõrgus I= mr2 l- kaldpinna pikkus g- raskuskiirendus (9.81 m/s ) t- allaveeremise aeg 2
1. 0,66 1,3307 0,407 0,037 6,3*10-5 6,69*10-5 2. 0,66 1,3078 0,03 0,021 1,31*10-6 1,65*10-6 3. 0,66 1,3110 0,064 0,0328 6,97*10-6 8,6*10-6 4. 0,66 1,3255 0,154 0,025 1,04*10-5 1,2*10-5 4. Täidetud katseandmete tabel 5. Kontrollarvutused koos kõikide kasutatud valemite ja füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega. It = mr² /2 mgh = + I = mr² m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) g – 9,81 (conts) sin – 0,08 (conts) 6. Järeldus, hinnang töö tulemusele Võrreldes nelja katse tulemust, mille kaldpinna pikkus on sama, kuid massid, kiirused ja diameetrid erinevad, jõuame järeldusele, et I ja It väärtused sarnanevad.
Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Elektrooniline kaal,nihik,mõõdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Elektroonseid kaalusid,mille täpsused on korged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil. Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega . D=m/v S=a*b*c D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala S pindala 5. Täidetud arvutus tabel. Katse- materjal D1(mm) D2(mm) H(mm) V(mm3) M(g)/(kg) D(kg/m3) keha Al 56,12m 12,35m 6mm 14122,7mm 39g/0,039kg 2,76*103 3 m m
Töö ülesanne Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid Elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed (sfäär). 3. Töö teoreetilised alused. On tähtis mäletada, et nihiku viga on kuskil 1 mikromeeter ehk 0,001mm ning tehniliste kaalude viga on 0,001 mg. Lisandub ka mõõtmisel võimalik inimviga. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega Katsekeha tiheduse saab arvutada järgmise valemiga: D= m/V Selles valemis D on katsekeha materjali tihedus, M on katsekeha mass, V on katsekeha ruumala. Sfääri ruumala saab arvutada järgmise valemi abil: V = (4/3)* r* 3 = ( /6) D3 , kus D on sfääri diameeter. 5. Täidetud arvutus tabelid. Tabel 1 Keha mõõtmise tulemused Mõõdud d1 , mm d2 ,mm V, mm3 m, g D, kg/m3
m katsekeha mass V katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4. 2. 1. 3. 5. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega: Tiheduse valem: D= kus D katsekeha materjali tihedus m katsekeha mass V katsekeha ruumala Silinder: 2 Sp = kus Sp põhjapindala pii ja r2 raadius ruudus. V = Sp(h) kus V ruumala Sp pindalade vahe ja h kõrgus Kera: 3 V= kus V ruumala ja r3 raadius kuubis Nelinurk: V = a*b*h kus a külg b külg ja h kõrgus 5. Täidetud arvutus tabelid.
Selle laboritöö käigus arvutatakse just matemaatilist pendlit, mille arvutamise valemiks on . Valem kehtib ainult väikeste võnkeamplituudide korral, kui võnkumist võib lugeda harmooniliseks. Matematelise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (vt joonis 1). Joonis1. Matematelise pendli kinnitusviisi skeem 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega Matemaatilise pendli võnkeperiood T saab arvutada järgmise avalduse abil: 1 , kus 2 l on pendli pikkus ja g on raskuskiirendus. T= tkesk/n, kus tkesk keskmine täisvõngete kestvuse aeg 10 täisvõngete juures ja n täisvõngete arv T2= 42l/g, kus l on pendli pikkus ja g on raskuskiirendus maapinna lähedal (9, 81 m/s) gl=42l/ T2, kus l on pendli pikkus
kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arrteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ära kasutada elektomehaanilisi või elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged. Joonised Keha 1 Keha 2 Keha 3 Keha 4 Keha 5 Keha 6 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega Kera ruumala valem V=4/3R3, kus R on ringi raadus. Risttahuka ruumala valem V=abc, kus a,b ja c tähistavad risttahuka külgesid. Silindri ruumala valem V=R2H, kus R on silindri põhjaraadius ja H on silindri kõrgus. Tihedus D=m/v, kus m on keha mass ja v ruumala. 5. Täidetud arvutuste tabel. Vt. lisalehte 6. Kontrollarvutused Keha 1 V= 4/3R3 = 4/312,283 =7756,82mm3 D= m/v= 7,83g/mm3= 0,0078 g/mm3=7,8103 kg/m3 Keha 2 V=abc = 39,697,8125,48 = 7898,27mm3
kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil sirgjoont mingi kaldega. Seega lainepikkuse määramiseks selles laboritöös leiutakse mikrofooni valjuhääldi selline vastastikune asend, kus ellips muutub sirgjooneks. Jälgides ostsilloskoobi kujutis. Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega v= * f (m/s), kus on lainepikkus ja f- laine sagedus. v0 = v/ (1+0,002t), kus v on laine levimise kiirus ja t on gaasi temperatuur C° kraadides. =v2/RT,kus on moolmass (õhu jaoks 29*10-3 kg/mg), R universaalne gaasikonstant (= 8,31J/mol*K), T absoluutne temperatuur (Kelveni kraadides). 5. Täidetud arvutus tabelid. Tabel 1 Katse tulemuste tabel Katse nr f, Hz l0, cm ln, cm ln, cm , m
Miniauto 0,103 0,311 0,51 0,2132 2,3921 2,564 0,314243 0,29469528 0,33856594 (roheline 7 ) Miniauto 0,153 0,311 0,51 0,2145 2,3776 2,564 0,466789 0,432461245 0,50291834 (punane) 2 5. Kontrollarvutused koos kõikide kasutatud valemite ja füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega. Kollane miniauto (katse A): Kiirus (m/s) v=l/t l – teepikkus (m) t – aeg (s) v=0,51/0,2569=1,9852 (m/s) Potentsiaalne energia (J) Ep=mgh m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m). Ep=0,053*9,81*0,217=0,1128 (J) Kineetiline energia (J) Ek=mv2/2 m - keha mass (kg) v - keha kiirus (m/s) Ek=0,053*1,98522/2=0,1044 (J) 6
Sõltuvalt riigi seadusest ja tellija soovist korraldatakse projekti ekspertiis, mille eesmärgiks on välja selgitada, kas konstruktsiooni projekteeritud parameetrid sobivad ehituseks ja siis konstruktsiooni kasutuseks. Projekteerijal üks võimalusi oma projekt kaitsta on tuua kirjalikult dokumenteerituna oma arvutuste vastavus Eurocode'le 2 ja EN-1991 standartidele. See tagatatakse arvutuse põhjaliku lahtikirjutamisega ja vormistamisega koos viidamisega standardi valemile, nõuele, väärtusele. Põhimõtteliselt standardid ongi projekteerijale tugi tema tegevuses. Minu kogemuses pole veel ühtegi ekspertiisi minu projektidele tellitud, kuid dokumentatsioon on mul kogu aeg valmis esitamiseks, kus on märgitud kõik rakendatud standardid ja määrused. Kokkuvõte Olen valinud see teema oma essee teemaks, sest ise tegelen erinevatega
meenuvad. ● Nüüd tuleb raskeim osa: proovi teha kava, paiguta teemaga seostuvad mõtted loogilisse järjekorda – millest kirjutad alustuseks, millest teisena jne. ● Kirjuta valmis sissejuhatus. ● Alusta kavapunktide lahtikirjutamisega. Jälgi hoolega mõtete loogilisust, teemaga kattumist. Vaata, et ühelt kavapunktilt/mõttelt teisele üleminek oleks loogiline, et säiliks seos nende vahel. ● Ära unusta taandridu – neid võib julgelt kasutada. ● Kirjuta kokkuvõte. KONTROLLI OMA TÖÖ ÜLE!
TEE NII: Mõtlega hoolega läbi, mis teemal sa oskaksid kõige paremini kaasa rääkida, millise puhul oleks sul enim seisukohti ja näiteid tuua. Pane lühidalt (näiteks märksõnadena) kirja, mis mõtted jne sul antud teemaga seoses meenuvad. Nüüd tuleb raskeim osa: proovi teha kava, paiguta teemaga seostuvad mõtted loogilisse järjekorda millest kirjutad alustuseks, millest teisena jne. Kirjuta valmis sissejuhatus (äärmisel juhul võid seda ka hiljem teha). Alusta kavapunktide lahtikirjutamisega. Jälgi hoolega mõtete loogilisust, teemaga kattumist. Vaata, et ühelt kavapunktilt/mõttelt teisele üleminek oleks loogiline, et säiliks seos nende vahel. Ära unusta taandridu neid võib julgelt kasutada. Kirjuta kokkuvõte. LOOGIKA- JA SEOSEVEAD kirjandites * Sissejuhatuses mainitakse asjaolusid, millest hilisemas kirjandis juttu ei tehta, või kui tehakse, siis ebasobivas mahus, st mainimise tasandil. Alustuses esitatav materjal peab olema
b) Mõõdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mõõtmed; c) Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi; d) Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise; e) Vordleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses tooduga; · Alumiinium - 2,7 · 103 kg/m³ · Messing - 8,5 · 103 kg/m³ · Vask - 8,9 · 103 kg/m³ · Teras - 7,9 · 103 kg/m³ Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega: · Tiheduse valem: D = , kus D katsekeha materjali tihedus, m katsekeha mass, V ruumala; · Silinder: Sp = 2 , kus Sp põhjapindala, pii, r2 raadius ruudus; V = Sp · h , kus V ruumala, Sp pindalade vahe, h kõrgus; · Kera: V = 3 , kus V ruumala, r3 raadius kuubis; · Nelinurk: V = a · b · h , kus a külg, b külg, h kõrgus. Katsekeha #1
1. missiooni ja visiooni kirjeldamine/ülevaatamine; 2. välis- ja sisekeskkonna analüüsi läbiviimine: a. organisatsiooni profiili, sh olemasoleva ja turustatava turismitoote kirjeldamine; b. SWOT analüüs; c. kliendisegmentide kirjeldamine ja sihtsegmentide määratlemine; d. konkurentsianalüüs; e. sihtturgude kirjeldamine. Punktide a, d ja e osas tuleb plaani koostaja(te)le esimesel võimalusel anda ülesanne alustada info kogumisega ja punktide lahtikirjutamisega. Hiljem vaadatakse need veel kord ühiselt üle. Punktid b ja c valmivad ühistööna; 3. eesmärkide, sh turunduseesmärkide püstitamine; 4. turundusprogrammi määratlemine (ja toetuse taotlemise puhul hinnapakkumiste kogumine); 5. turundusstrateegia sõnastamine; 6. tegevuskava koostamine; 7. finantsprognooside koostamine; 8. tulemuste kontrolli meetodite kirjeldamine ja riskide analüüs; 9. sissejuhatuse ja kokkuvõtte kirjutamine.
annaabi.ee 
