Lahmuse mõis Tuule Põldsaar 2011/2012 Lahmuse mõis Aadress: Lahmuse park, Lahmuse küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond |Näita kaardil Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. 1837 a püstitatud härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemaja esise väljaku, muud majapidamisega seotud veidi tagapool - pilkupüüdvam neist on kuuele sambale toetuva löövialusega tall. 1926.aastas tegutseb peahoones kool. Ja mõis on külastajale vaadeldav vaid väljaspoolt.
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puit-ja kiviehitiste restauraator Ando Tabur KODUKOHA TUTVUSTUS Referaat Paide 2010 Sisukord · Sissejuhatus · Muuseumid Heliloojte Kapide majamuuseum Kurgi majamuuseum Mart Saare majamuuseum · Lühiülevaade Suure-Jaani suurkujudest Joosep Kapp Mart Saar Paul Kondas · Suure-Jaani vaatamisväärsused Lahmuse mõis Lehola-Lembitu linnamägi Mälestussammas Vabadussõjas langenuile Suure-Jaani järv Soomaa rahvuspark · Kasutatud allikad Sissejuhatus Suure-jaani vald moodustus 21. oktoobril 2005 endiste Suure-jaani linna, Suure-jaani valla, Olustvere valla ja Vatesmõisa valla liitumisesl. Vald paikneb Viljandimaa loode- ja põhjaosas. Suure-jaani vald on territooriumi suuruse pooles Eestis teisel kohal.
Reegoldi, mis on kõige lähem küla Olustverele. Valla majanduseelus on kesksel kohal põllumajanduslik tootmine, oluline koht on ka puidu töötlemisel. Olulisemad äriühingud on Eesti Höövelliist OÜ, Sürgavere Põllumajandusühistu, Paala OÜ, Sakala Saeveski AS, Suure-Jaani Haldus AS, Suure-Jaani Vorstitööstus OÜ, Vingi suurtalu OÜ. Suure-Jaani linnas on võimalik saada gümnaasiumiharidust, Olustvere alevikus tegutseb Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ning Lahmuse mõisas riigikool erivajadustega lastele. Lisaks on vallas neli põhikooli. Loodus Suure-Jaani vald on mitmekesise huvitava loodusega ja ulatuslike kultuuritraditsioonidega piirkond. Osa valla territooriumist hõlmab Soomaa rahvuspark. Sakala kõrgustiku põhjaosa kõrgeim punkt on Sürgavere mägi (kõrgus 128 m). Ajalugu Valla territooriumil tegutses üks esimesi ajalooürikutes nimepidi mainitud eestlasi -- Lembitu. Siin toimus Eesti ajalookulgu oluliselt määranud Madisepäeva lahing
võtta hobutegevustest. See sisaldab hobustega suhtlemist, puhastamist ja ratsutamist. Seisuga 2010 on Eestis järgnevad erikoolid: * Ahtme Kool * Haapsalu Sanatoorne Internaatkool * Helme Sanatoorne Internaatkool * Hilariuse kool * Jaagu Lasteaed-Põhikool * Kaagvere Erikool * Kaelase Kool * Kallemäe Kool * Kammeri Kool * Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool * Kiigemetsa Kool * Kosejõe Kool * Kõpu Internaatkool * Lahmuse Kool * Lasnamäe Põhikool * Mihkli Kool * Porkuni Kool * Puiatu Erikool * Põlva Roosi Kool * Päinurme Internaatkool * Pärnu Toimetulekukool * Raikküla Kool * Rakvere Lille Kool * Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskus * Salu Kool * Tallinna Heleni Kool * Tallinna I Internaatkool * Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool * Tapa Erikool * Tartu Emajõe Kool * Tartu Herbert Masingu Kool * Tartu Hiie Kool * Tartu Kroonuaia Kool * Tartu Maarja Kool * Türi Toimetulekukool
Aasta 2008 on Kappide juubelite aasta: Artur Kapp 130, Eugen Kapp 100, Villem Kapp 95. Seoses sellega pöörati nende loomingule ka eriline tähelepanu. Muusikafestival aastal 2009 Toimuvad XII muusikapäevad Suure-Jaanis, mille motoks Konservatoorium evakueerub Suure-Jaani. Tähistatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 90. aastapäeva. Paljude huvitavate kontsertide kõrval toimub Lahmuse mõisas EMTA 2009. aasta lõpetajate aktus. Toimub tsellistide konkurss. Ringi sõidab Kinobuss. Läbi kõikide aastate on muusikafestivali kunstiliseks juhiks Andres Uibo. 7 Kasutatud kirjandus: http://muusikafestival.suure-jaani.ee/ http://www.kappiyhing.ee/ http://www.kappiyhing.ee/yritused.html http://www.kappiyhing.ee/yhingust.html www.suure-jaani.ee/linn/kultuur/yhist.html 8
Ning seadusandluses oli suur rõhk invaliidide kaasamisel tootmisse. Tänased erikoolid on erikutsekoolide järglased, TÄIESTI VÄÄR väide. Viidet palun, et mõista, kuidas oskate allikamaterjali tõlgendada. Püüdke leida, milliste koolide järglased on tänases Eestis töötavad erikoolid nimedega: Kosejõe Kool, Päinurme Kool, Raikküla Kool, Tallinna Tondi Põhikool; Kammeri Kool, Lahmuse Kool, Ämmuste Kool, Kaelase Kool Millised nendest koolidest on ,,ERIKUTSEKOOLIDE järglased"? Ei tohiks olla ükski. mis avati 1960ndatel aastatel. Kaagvere Erikooli ajalugu ulatub aastasse 1965, mil avati Erikutsekooli nr 34. käitumishälvetega tüdrukute õpetamiseks ja kasvatamiseks. 1984. aastal nimetati see asutus ümber Erikutsekooliks nr 1 ja 1990. aastal reorganiseeriti kool Kaagvere Erikooliks. Tapa Erikool alustas tööd 1965
Viljandi Kamara 85 11 121 224 1257 3634 2045 Viljandi Karksi 85 14 135 226 819 4373 210 Viljandi Kindel Tee 85 20 150 252 603 4726 881 Viljandi Kolga-Jaani 85 19 135 239 820 4388 1890 Viljandi Kpu 85 17 141 233 695 4258 1420 Viljandi Krgemäe 85 12 94 204 981 3581 1587 Viljandi Kärstna 85 15 119 288 824 3878 2546 Viljandi Lahmuse 85 16 174 217 935 3787 1114 Viljandi Leie 85 17 84 186 995 3557 2486 Viljandi Lembitu 85 13 102 202 810 4525 2805 Viljandi Olustvere ST 85 20 83 242 153 3993 1575 Viljandi Paala 85 24 190 206 557 4968 1244 Viljandi Paistu 85 14 106 214 1439 3955 1604 Viljandi Suislepa 85 13 119 246 759 3753 1777
Viljandi Kamara 85 11 121 224 1257 3634 2045 Viljandi Karksi 85 14 135 226 819 4373 210 Viljandi Kindel Tee 85 20 150 252 603 4726 881 Viljandi Kolga-Jaani 85 19 135 239 820 4388 1890 Viljandi Kōpu 85 17 141 233 695 4258 1420 Viljandi Kōrgemäe 85 12 94 204 981 3581 1587 Viljandi Kärstna 85 15 119 288 824 3878 2546 Viljandi Lahmuse 85 16 174 217 935 3787 1114 Viljandi Leie 85 17 84 186 995 3557 2486 Viljandi Lembitu 85 13 102 202 810 4525 2805 Viljandi Olustvere ST 85 20 83 242 153 3993 1575 Viljandi Paala 85 24 190 206 557 4968 1244 Viljandi Paistu 85 14 106 214 1439 3955 1604 Viljandi Suislepa 85 13 119 246 759 3753 1777
annaabi.ee 
