aastal muusikapedagoogika erialal 1934 lõpetas sama kooli kompositsiooni erialal 19371941 töötas Tallinna konservatooriumis õppejõuna 1944 asutas Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Ooperid: "Pühajärv" "Tormide rand" Teatri ja filmimuusika: S. Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad" lühifilmile "Uus elu" Kantaadid: "Kuulge, oh kuulge mu kõnet" "Laululavalt lahkuvatele kooridele" Koorilaulud: "Ehitaja laul" "Laul kevadest" Eesti Punase Risti teenetemärk Tööpunalipu orden Stalini preemia kontserdi ja interpreteerimistegevuse eest Stalini preemia ooperi "Tormine Rand" muusika eest ENSV riiklik preemia Lenini orden NSVL rahvakunstnik Orden "Austuse Märk" Lenini preemia Publitsisti ja memuaristina avaldas Gustav Ernesaks 5 raamatut: "Suu laulab, süda muretseb" Nii ajaratas ringi käib" "Kutse"
Kantaadid 1943 Sõjasarv baritonile, segakoorile, meeskoorile ja sümfooniaorkestrile ("Kalevipoeg") [lõpetamata] 1948 Laula, vaba rahvas ühendkoorile (Debora Vaarandi) [1950 seade meeskoorile klaveri/oreli saatel 1954 Tuhandeist südameist ühendkoorile (Paul Rummo) 1963 Laul, ava tiivad ühendkoorile (Enn Vetemaa) 1964 Kuulge, oh kuulge mu kõnet segakoorile ("Kalevipoeg") Puhuge, sarved ühendkoorile, kolmele trompetile ja kolmele tromboonile (Kersti Merilaas) 1967 Laululavalt lahkuvatele kooridele ühendkoorile (Mart Raud) Instrumentaalmuusika 1934 Sümfooniline süit (I ja II osa) Saatemuusika üldrühmadele poeglaste gümnaasiumide spartakiaadil klaverile 1935 Võimlemismuusika poistele klaverile 1947 Süit ooperist "Pühajärv" sümfooniaorkestrile (sdn. E. Liives)/puhkpilliorkestrile (sdn. R. Ploom) 1952 Kaks pala viiulile ja klaverile (1. Meloodia ooperist "Tormide rand". 2. Hällilaul) Võimlemismuusika tütarlastele klaverile Vokaalkammermuusika
Näiteks geograafilisest asukohast tingituna oli leedulastel lihtsam põgeneda mööda maad Saksamaale, kui meritsi Rootsi. Või siis leedulaste seas ei ole Saksa relvajõududes teeninute hulk võrreldav lätlaste ega ka eestlastega. On oletatud, et Teise maailmasõja tõttu püüdis läände pageda 80 000 eestlast. Neist kuni 6- 9% hukkus teel, huvitav on märkida, et kuidas nad selle kindlaks tegid, sest põgenemise käigus hukkunute arvu kindlaks tegemine on väga keeruline, pileteid lahkuvatele paatidele ju ei müüdud ja tormine meri ja pommirünnakud, õnnetused ja haigused nõudsid oma, seega on vaieldatavad pakutud protsendid. Erinevates mälestustes ja koguteostes toonitatakse intelligentsi, eliidi ja haritlaskonna suurt osakaalu läände läinute seas, kui palju see vastab tõele on küsitav, kuid läände läinud inimeste seas on see omaks võetud (müüt) ja seda toetas ka nõukogude propaganda. Isegi 1980. aastatel
osaleb osakonna koosolekutel; . järgib hotellis kehtivaid turva- ja ohutusreegleid; . teavitab ülemusi kõikidest ebatavalistest olukordadest. 11 PORTJEE Ametinimetus: Portjee Struktuuriüksus: Vastuvõtuosakond Alluvus: Vastuvõtujuht Asendab: Portjee Asendaja: Portjee Esmane ülesanne: Pakkuda hotelli sisenevatele ja hotellist lahkuvatele külalistele tõhusat ja viisakat abi, et külaliste rahulolu oleks maksimaalne. Töökohustused: . Jälgib rangelt oma head väljanägemist ja kannab asjakohast vormirõivastust; . Pakub hotellikülalistele abi nende pagasi kandmisel; . Edastab külalistele faksi- ja muid sõnumeid, pakke jms; . Kutsub hotelli fuajees või konverentsiruumidest külalisi välja; . Täiendab vajadusel reklaammaterjalide kogust; . Hoiab korda hotelli sissekäigualal või fuajees;
tee meie rahvamuusika varasalvede juurde."7 Vastates ajakirjanike küsimusele ,,Millisena kujutate ette juubelilaulupidu 200. aastapäeval?" ütleb Gustav Ernesaks: ,,Mida laulame? Ei oska öelda. Võib-olla, et mõni helilooja kujundab kogu peo, alates avasignaalist kuni finaalini, muidugi mitte ainult oma lauludest. Midagi sellele lähedast võib kujuneda ehk ka eeloleval laulupeol, kus Veljo Tormise ,,Laulu algus" oma I üldlaulupeol lauldud ,,Sind surmani" motiivi ja minu ,,Laululavalt lahkuvatele kooridele" oma ,,Koidu", ,,Leelo" ja ,,Kaunimate laulude" motiividega peaksid pidu sobivalt raamima." 8 Ernesaks omistas suurt tähtsust heliloojate ja interpreetide omavahelisele koostööle. ,,Heliloojale on väga tähtis, et ta saaks oma uut teost ka kuulata ja vajaduse korral veel viimistleda või ümber teha. Kollektiivide ja autorite omavaheline koostöö on aja jooksul andnud otse hiilgavaid tulemusi (Tormis, Mägi, Marguste jt.)"9 Jällegi on Tormis see, keda Ernesaks esile tõstab.
tööd kooskõlastada. Autokraatliku liidristiili kasutamine aga pidurdab ettevõtte 39 arengut ning koostööd. Nii arvasid ka ettevõtte töötajad, kuna põhilisteks juhtimise vigadeks ja probleemideks olid märgitud just halb infovahetus ning allüksuste töö koordineerimatus. (vt. lisa 2) Autokraatliku juhtimisstiili kasutamine toob kaasa ka lisa kulutusi. Halva töökeskkonna pärast lahkuvatele töötajatele tuleb leida asendajad ning paljude töö probleemide lahendamine kulutab palju aega. Samuti võib autokraatliku stiili kasutamine tuua kaasa ettevõtte kasumi vähenemise, kuna põhiline tulu saadakse kaupluste müügikäibest. Vähe motiveeritud töötajad aga ei müü nii palju, kui need, kes oma tööga rahul on. Juhid peaksid looma oma töötajatele head töötingimused ning pöörama rohkem tähelepanu nende motiveerimisele, sellest oleks moraalset abi ja ka
Paljud inimesed kaotasid töö. Uus viljasaak ei jõudnud pagariteni. Viljaga hakati spekuleerima, leivajärjekorrad muutusid tavaliseks. Nii polnud üksnes pealinnas, kuid suurlinn oli eriliselt vastuvõtlik kõiksugu kuuldustele, mida õhutas takka meedikust ajakirjanik JEAN-PAUL MARAT14 oma ajalehes L'Ami du Peuple (tõlkes: rahva sõber). 1. oktoobril vahetus Versailles'd valvav väekontingent. Nagu ikka, korraldati ka nüüd lahkuvatele ohvitseridele kuningalossis bankett. Marat' ajalehest võis lugeda, et seekord olevat seda tehtud erilise toredusega lossi ooperisaalis. Kolmevärvilisi kokarde olevat loobitud põrandale ning trambitud jalgadega, kuningannale tõotatud igavest truudust, rahvast nimetatud pööbliks. Seal olevat söödud- joodud head ja paremat, samas kui rahval ei jätkunud tavalist leiba. Marat kutsus naisi Versailles'sse minema, et kuningat Pariisi elama kutsuda
sõltuvalt ohtlik endale või teistele või kui ta pole võimeline oma seisundi tõttu ambulatoorset ravikuuri edukalt läbima. Laste sõltuvuspsühhiaatrilise akuutravi palatiblokk peaks paiknema lastele eriarstiabi osutavas haiglas. Osakond peab olema kinnine ja hästi turvatud. Statsionaarse ravi kestvus 10 15 päeva. Personal: psühhiaater, valvearst, psühhiaatriaõde. 3. Statsionaarne motiveeriva järelravi osakond. Näidustatud osale akuutravilt lahkuvatele hea prognoosiga jääkvõõrutusnähtudega patsientidele, et valmistada neid ette pikaajalisteks ambulatoorseks drug free raviprogrammideks või pikaajaliseks rehabilitatsiooniks päevakeskuses või ravikommuunis. Statsionaarse ravi kestvus 2 4 nädalat. Rakendatakse kindlaid teraapiaprogramme: individuaalne ja grupipsühhoteraapia, tegevusteraapia, taastusravi ja füüsikalise meditsiini meetodid, vajadusel psühhofarmakoteraapia
Paljud inimesed kaotasid töö. Uus viljasaak ei jõudnud pagariteni. Viljaga hakati spekuleerima, leivajärjekorrad muutusid tavaliseks. Nii polnud üksnes pealinnas, kuid suurlinn oli eriliselt vastuvõtlik kõiksugu kuuldustele, mida õhutas takka meedikust ajakirjanik JEAN-PAUL MARAT14 oma ajalehes L’Ami du Peuple (tõlkes: rahva sõber). 1. oktoobril vahetus Versailles’d valvav väekontingent. Nagu ikka, korraldati ka nüüd lahkuvatele ohvitseridele kuningalossis bankett. Marat’ ajalehest võis lugeda, et seekord olevat seda tehtud erilise toredusega lossi ooperisaalis. Kolmevärvilisi kokarde olevat loobitud põrandale ning trambitud jalgadega, kuningannale tõotatud igavest truudust, rahvast nimetatud pööbliks. Seal olevat söödud- joodud head ja paremat, samas kui rahval ei jätkunud tavalist leiba. Marat kutsus naisi Versailles’sse minema, et kuningat Pariisi elama kutsuda
annaabi.ee 
