Arhitektina juhendas ta Rooma Peetri kiriku ehitamist. Maalis teose "Pietá", mis asub Rooma Peetri kirikus. LEONARDO DA VINCI (1452-1519) Kõrgrenessansi suurmeister Itaalias. Itaalia maalikunstnik, joonistaja, skulptor, arhitekt, insener, loodusteadlane, leiutaja; meisterdas pille. Da Vinci huvideringi kuulusid kõik tolleaegsed teadused, samuti muusika ja kirjandus. Da Vinci püüdis ehitada lennuaparaati. Inimese keha tundma õppimiseks võttis ta ette lahkamisi. Maalikunsti kuulsamad teosed "Mona Lisa", "Püha õhtusöömaaeg" RAFFAEL Tema kuulsaimad teosed on "Situse Madonna", "Ateena kool" Kordamine kontrolltööks 1. Gootika sise- ja välistunnused arhitektuuris 2. Vararenessanss: Kus? Miks? Kuulsaim keskus? Firenze katedraal! Mida kujutas vararenessansi maalikunst? Kuulsamad teosed!
18. saj. Hakati tegelema üha rohkem bakteritega, hakati neid uurima rohkem. Uurima ka keskkonna mõju. Põhjuseks oli see, et epideemiaid oli palju. 19. saj. esimesel poolel hakati rajama veetorustikke, keskkonda puhastama. 19. saj. teisel poolel tuli sisse desinfitseerimine. Samas olid nakkushaigused peamiseks surma põhjuseks euroopas. 18-19. saj. Meditsiiniline teadmine kasvas märgatavalt. Ühelt poolt epidemioloogiline pool ja vajadus, teiselt poolt lubati teha lahkamisi, anatoomia ja rakutasand muutus selgemaks. Saadi aru, et haigus on seotud inimese keharakkudega. Tähtuse kaotas humoraalne teooria (yay!). Hakkas kasvama biomeditsiiniline lähenemine. Toetub faktidele, kõik häired on seletatud füsioloogia alusel. Haigus on konkreetne, kehakeskne, lokaliseeritud, määratletud. Psühholoogiline ja sotsiaalne pool jäi kõrvale. Ravimetoodika muutus tehnilisemaks. Samuti arenes diagnostiga, et täpselt määratleda haiguse koht ja ulatus.
Dante Alighieri ,, Jumalik komöödia" ; Giovanni Boccacio ,,Dekameron" Erasmus Roterdamist: Ta on omaaja silmapaistvam mõtleja. Pidas naeruväärseteks palju ameteid kui ka inimtüüpe. Kritiseeris vaimulikke ja kirikut, kuid ei eitanud katoliku kiriku vajadust. Tuntuim teos on ,,Narruse kiitus" Kunstist võeti samuti eeskujuks antiikaegne kreeka ja rooma. Kujutati alasti inimesi.Prooviti inimest kujutada võimalikul loomutruult. Sellepärast isegi tegi Leonardo da Vinci miteid lahkamisi et inimese keha paremini tunda. Uute ideede kasutuselevõtt soodustas ka trükikunsti kasutusele võtt- Johann Gutenberg. Keskaja lõpuks teadsid enamik haritlasi et Maa on kerakujuline. Varauusagsed ümbermaailmareisid kinnitasid seda.Peale seda arvati et Maa on keskne,hiljem avastas Kopernik et planeedid liiguvad ümber päikese. Kopernik kõhkles seda avaldada kuid temaga nõustus Galilei Pilet 4 *Viikingid Elukoht, tegevusalad, tähtsus Euroopas, kultuur.
.................................................. 38 ¾ Mõistuse manipuleerimise eksperimendid ................................................................... 38 ¾ Parem elu läbi biotehnoloogia? .................................................................................... 39 5 ¾ MÕNED TULNUKATEST ELUVORMID, MIDA ME TEAME................. 42 ¾ USA VALITSUS ON LÄBI VIINUD TULNUKATE LAIPADE LAHKAMISI ...... 42 ¾ UNI-TERRESTRIAL (SAMAMAINE) KOOD: UNA ............................................ 43 ¾ TULNUKARASSIDE ANTROPOLOOGILINE KIRJELDUS .............................. 44 MISSIOONI OSKUSTE JA ÜLESANNETE TABEL........................................ 46 MISSIOON........................................................................................................... 46 ¾ ULTRA-TERRESTRIAL KOOD: ULTRON...................................................
parke, sildu jpm. Palladionistlik on rotundile juurdeehitatud külgtiivad, mis lähtuvad ringhoovi motiivist.2 Anatoomikumi vajalikuse loost tuleb alustada Itaaliast. Nimetl sealses Bologna linnas toimus esimene inimkeha lahkamine aasta 1302, millega algas inimese põhjalikum uurimine. Kui seni oli tavaks, et anatoomiat õpetati loenguvormis, siis 1543. aastal Madalmaadest pärit arst Andreas Vesalius mitte ei viinud läbi inimkeha näitlikke lahkamisi, vaid lubas nendes ka üliõpilastel kätt proovida. Peagi kujunesid lahkamised populaarseteks, ent kulukateks üritusteks paljudes ülikoolides, mis sundis sundis rohkem tähelepanu pöörama lahkamisruumide arhitektuuri seostamisele konkreetsete meditsiiniliste ülesannetega. Populaarseimaks ,,anatoomiateatrite" mudeliteks sai Rooma amfiteatritest tulnud ringi kuju järgiv põhiskeem. Lähimateks eeskujudeks Tartu anatoomikumile on fuktsionaalse lahenduse
Rasedusest hoidumine oli sel etapil ilmselt tundmatu, naise sünnitasid keskmiselt 8 last, kellest 18 enamik küll suri imikueas. Võimalik, et sel perioodil hakati vältima ka sigitamist otseste sugulaste vahel. 2. Antiikkultuurid kuni keskaeg Kogu selle perioodi vältel jäid inimese sisemised suguelundid (ja füsioloogia) veel tundmatuks maaks. Peamised tähelepanekud tehti väliste vaatluste põhjal. Lahkamisi ei tehtud ning meesoost arst ei tohtinud naist läbi vaadata. Kreeka arsti Hippokratese ajal (V saj. e.Kr.) tegi läbivaatusi teine naine ja jutustas siis arstile, mida ta oli tähele pannud. Ka Vanas Hiinas tohtis arst vaid patsiendi pulssi katsuda. Kasutati poiste ümberlõikamist, mõnede Aafrika hõimude hulgas oli kasutusel ka tütarlastel kõdisti eemaldamine ja kuni abiellumiseni tupe kinniõmblemine. Suhtumine homoseksualismi oli heitlik - kord seda lubati, siis aga karistati
inglanna Florence Nightingale (1820-1910), kes sai kuulsaks Krimmi sõjas (1854-1856) korraldades haavatute eest hoolitsemist. 1860. aastal avas ta Londoni St Thomas' haiglas õdede kooli. 13 Haiglatest said teaduskeskused, seda eriti alates 19. sajandi keskpaigast, mil algas nö laboratoorse meditsiini periood, kus tähtis roll nii patoloogiaõpetusel kui mikrobioloogial jm uutel teadusharudel. Haiglates toimus enamus lahkamisi, st seal tehti teadust. Lahkamine oli haiglas kergem, sest patsiendid olid jätkuvalt vaesed (ning nende omakseid oli lihtsam mõjutada). Haiglas olijalt eeldati, et nad kannatavad ära nii valu kui muu. Tegeleti ka inimkatsete valdkonda kuuluvaga. 1900. aastal nt määrati selle eest karistus prof Albert Neisserile (1855-1916), kes uuris süüfilist. 1900. aastal kehtestati Saksamaal niisiis ka maailma esimene inimkatseid reguleeriv seadus. 19.-20
annaabi.ee 
