1665.a kirjeldas inglise arst Thomas Sydenham noortel inimestel muutlike liigesetursetega kulgevat ägedat haigust, mis tõi kaasa tursed jalasäärtel, hingelduse, jõuetuse ja viimaks enneaegse surma. 1797.a selgitati lahangul, et sellise haiguse korral on südameklapid paksenenud ja moondunud ning eluiga lühendab just südamepuudulikkus. 1808. a andis arst David Dundas sellele haigusele nime, mis on püsinud tänini: rheumatic fever, reumapalavik, ka südamereuma. Tollal kõlas see umbes nagu "valudega palavik". Haiguse olemusele saadi jälile hiljem. 1880 avaldati tõik, et ägedasse reumasse haigestumisele eelneb kurgumandlipõletik. 1900.a leiti
lisaks hambaarstierialad. Kuna arstiteadus on iidsete traditsioonidega ja nende erialakeeleks siiani ladina keel, on ka eriarstide ametid rahvusvaheliselt üheselt arusaadava nimetusega. ( nt. kardioloog e. südamearst, ortopeed e. luude ja liigeste arst jpt.) Kirurgid on arstid, kes teostavad operatsioone. Psühhiaater on erialaarst, kes ei tegele inimese kehaliste, vaid hinge ja vaimuhaigustega. Kohtuarsteksperdi tööks on inimese surma põhjuse tuvastamine kohtuarstlikul lahangul. TÖÖTINGIMUSED Arstide töökeskkond perearstikeskustes, polikliinikutes ja haiglates peab väga täpselt vastama tervisekaitse poolt määratletud nõuetele. Arsti kabinet on puhas, varustatud vajaliku mööbli ja diagnostikavahenditega. Tänapäeva meditsiin kasutab nii traditsioonilisi arstiriistu (spaatel, skalpell) kui ka kõrgtehnoloogilist aparatuuri (lasertehnika, kompuutertomograaf, jms). Eraldi tingimused on määratud operatsiooniruumidele
virulentsusest ja kala organismi resistentsusest ning on tavaliselt 715 päeva. Vikerforellid haigestuvad nii magedas kui ka soolases vees.VHSi kõige tüüpilisemad kliinilised tunnused on naha tumenemine, punnsilmsus, kõhu ümbermõõdu suurenemine, päraku väljasopistumine, lõpuste aneemia, uimede lagunemine, närvisüsteemi kahjustusest tingitud liikumishäired (kala pöörlemine ümber oma pikitelje), söödast loobumine ja reaktiivsuse vähenemine. Lahangul leitakse verevalumeid lõpustel, siseelundites ja eriti skeletilihastes. Neerude tagumine kolmandik on tugevalt suurenenud. Maks on kaetud tumepunaste laikudega või on kollase värvusega. Eristatakse haiguse ägedat ja kroonilist vormi. Ägeda vormi korral täheldatakse lihaskoes verevalumeid, neeru ja maksa väärastust ning suurt suremust. Kroonilise vormi korral Kalade infektsioonhaigused on peamiseks tunnuseks lõpuste aneemia ja naha tumene mine
sünnitust võtsid vastu arstid ja üliõpilased, võrreldes osakonnaga, kus töötasid ämmaemandad. Põhjus seisnes selle, et arstid ja üliõpilased tulid anatoomikumist ja ei pesnud enne sünnitajate läbivaatamist korralikult käsi. Semmelweis ei teadnud midagi mikroorganismi eksistentsi kohta. Kuid siis haigestus ja suri samasuguse haiguspildiga tema sõber, kes töötas patanatoomina ning kes oli lahangul vigastanud oma sõrme. Semmelweis oletas, et lagunevad inimorgaanilised ained põhjustavad lapsevoodipalavikku. Tema tungivaks nõudmiseks oli enne sünnitajate läbivaatust hoolikalt käsi pesta ja töödelda neid kloorlubja lahusega.Tulemused olid head ning suremus haiglas langes. Semmelweis näitas veenvalt, et käte hügieeni rakendamisega haigestumine vähenes. 2 KÄTEHÜGIEEN JA KÄTE PESEMINE 2.1 Mõisted
tavaliselt 715 päeva. Vikerforellid haigestuvad nii magedas kui ka soolases vees.VHSi kõige tüüpilisemad kliinilised tunnused on naha tumenemine, punnsilmsus, kõhu ümbermõõdu suurenemine, päraku väljasopistumine, lõpuste aneemia, uimede lagunemine, närvisüsteemi kahjustusest tingitud liikumishäired (kala pöörlemine ümber oma pikitelje), söödast loobumine ja reaktiivsuse vähenemine. Lahangul leitakse verevalu meid lõpustel, siseelundites ja eriti skeletilihastes. Neerude tagumine kolmandik on tugevalt suurenenud. Maks on kaetud tumepunaste laikudega või on kollase värvusega. Eristatakse haiguse ägedat ja kroonilist vormi. Ägeda vormi korral täheldatakse lihaskoes verevalumeid, neeru ja maksa väärastust ning suurt suremust. Kroonilise vormi korral Kalade infektsioonhaigused on peamiseks tunnuseks lõpuste aneemia ja naha tumene mine. Kalade suremus ei ole suur
Haiguse raskema kulu korral tekivad kesknärvisüsteemi kahjustused, millele järgneb surm. Koerad muutuvad raevukaks, neil esineb tugev sügelemine, paralüüsid tekivad lõua- ja farünksi piirkonnas, mille tagajärjel tekib tugev salivatsioon. Haigusnähud sarnanevad marutaudile. Dif.diagnoos: veised – marutaud, BSE (hullulehmatõbi); sead - Sigade Tescheni tõbi, Sigade katk, Sigade gripp, SRRS, Sigade parvoviroos, Söödamürgistus. Lahangul: fibronekrootiline riniit, kopsuedeem, hemorraagilised lümfisõlmed, nekroosid maksas, põrnas, meningoentsefaliit. Diagnoosimine: Viiruse isoleerimine (peaaju, maks, põrn, kopsud, l/sõlmed), Identifitseerimine (kasvab hästi rakukultuuris), NR, ELISA IFM, seroloogiline uurimine, eosinofiilsed inklusioonid neuronite ja lümfisõlme epiteeli tuumades. Viirust võib isoleerida kraniaalnärvide ganglionitest ja ajust. Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond –
47 paraneoplastiliseks sündroomiks, mille esinemissageduse vähenemine on vähetõenäoline kasvajahaiged (ka kaugelearenenud haigusega) elavad kauem ning saavad pikemat aega onkosptetsiifilist ravi, mis on ise sageli trombogeenne. (5) Erinevate uuringute hinnangul suurendavad kasvaja/kasvajavastane ravi VTE tõenäosust tavapopulatsiooniga võrreldes 4-8 korda ja haiguse ajal kujuneb VTE umbes 20%-l onkoloogilistest haigetest (lahangul leitakse VTE kuni 50%-l kasvajahaigetest). (6) VTEst põhjustatud haiguskoormus ja suremus pahaloomulise kasvajaga patsientide seas on märkimisväärne, kuid mõningate uurijate hinnangul on VTE olulisus onkoloogide seas endiselt alahinnatud. Paljud vähihaiged kuuluvad kõrgesse VTE riskigruppi ja selleks, et haigust optimaalselt ennetada on vaja tõsta teadlikkust probleemist onkoloogide seas. (7) VTE võib olla