Haigustekitaja tihti seotud kliiniliste tunnustega. NAKKUSE ÜLEKANDEVIISID Horisontaalne-loomalt loomale – otsene ülekanne – kaudne ülekanne-aerogeenne ülekanne Vertikaalne-Transovariaalne (sääsed nt järglastele)-in utero(emiste järglased)- kolostraalne(kolostrumi kaudu) Väga tähtis on läbi viia ANAMNEES, väga põhjaikult. Kõike uurida nii karjasiseselt, kui ka kontakte. Karjavisiit-lisainfo kogumine, lahanguleid, üldine farmi korraldus. Märkmed, salvestised, videod. Lahang tuleks teha kohe pärast surma, et vältida bakteri kadu, mis võivad kaasneda surmajärgsete muutustega. Nakkushaiguste tõrje ja ennetamine Odavam on ennetada. Kui inimene on terve on loom terve ja vastupidi. Kontroll vähendame haigestumist ja suremust. Järjepidev. Söötmis- pidamistingimused hoida head. saavutatakse läbi haigete ravimise ja ennetamisega. Elimineerimine viime haigusjuhud minimaalsele tasemele. Üksikud juhud. Täiesti lahti ei saada.
Välisel läbivaatusel tuleb otsida märke võimalikust traumast või vägivallast ja vajadusel teha röntgenülesvõte näiteks luumurdude ilmestamiseks. Laboratoorsete analüüside otstarbekus sõltub surma hetkest kulunud ajast, sest pärast surma toimuvad kehaga ja kehavedelikega muutused kiiresti ja need ei pruugi peegeldada surmaaegset seisundit. Surmast tuleb teatada politseisse. Samuti tuleb läbi viia kohtumeditsiiniline lahang, mis annab lõpliku vastuse selle kohta, kas surma põhjus selgus või mitte. Soomes ja teistes Põhjamaades esineb imikute äkksurma sagedusega 0,6 juhtu 1000 imiku kohta, mis on vähem kui lääneriikides, kus sagedus 1000 imiku kohta on 24. Perekond, kus imiku äkksurm on juhtunud, vajab toetust, sest olukorra äkilisus ja seletamatus vapustavad nii vanemaid kui pere teisi lapsi. Tihti tunnevad perekonnaliikmed end süüdi, kuigi süüdi ei ole tegelikult keegi
2) protseduure katsesüsteemi vastuvõtuks, teisaldamiseks, nõuetekohaseks paigutamiseks, iseloomustamiseks, identifitseerimiseks ja katsesüsteemi eest hoolitsemiseks; 3) katsesüsteemi ettevalmistamist, vaatlusi ja katseid enne uuringu alustamist, selle ajal ja selle lõpetamisel; 4) uuringu ajal surnuna või surevatena leitud katsesüsteemi üksikute isendite kohtlemist; 5) proovide kogumist, identifitseerimist ja käitlemist, kaasa arvatud lahang ja histopatoloogia; 6) katsesüsteemide koha valikut ja paigutamist katsealadele. Standardses töökorras käsitletakse kvaliteeditöötajate tegutsemist kontrolli planeerimisel, ajakavade koostamisel, läbiviimisel ja dokumenteerimisel ning nende kohta aruannete koostamisel. 11. Mida peab sisaldama uuringukava? Uuringukava peab võimaldama identifitseerida uuringut, katsealust ainet ja võrdlusainet. Uuringukavas peab esitama vähemalt järgmised andmed:
produktide kaudu rakkude paljunemist.Vähki võivad põhjustada DNA ja RNA viirused. DNA viiruse poolt põhjustatud kasvaja viirusgeen lülitub peremeeslooma genoomi proviirusena, ekspresseeritakse onkovalk, mis aktiveerib proto-onkogeene. neoplaasia – viirused käivitavad uudismoodististe tekke, rakkude kontrollimatu vohamine. Retroviirus – lindude leukoosi viirus Kasside leukeemia 16. Materjali kogumine viroloogiliseks ja seroloogiliseks uurimiseks Patanatoomiline lahang – muutused anatoomias ja kudedes. EKP E – küsitled omanikku K – vaatad P – lahang + L – ehk labor: * eritised – ninanõre, konjunktiviit, uriin, väljaheide, suguteede nõre, villi sisu (nt suu ja sõrataud, püsivad 24h), piimaproov, veri (vormelemendid, viiruse antigeen), koetükid hukkunud loomast. * ligeerida sooled koos lümfisõlmedega (suurenenud). * neerud – valged laigud, koos kusepõiega vaadata. Põieseinas võivad olla verevalumid.
funktsioonihäire võivad aja jooksul kas süveneda või paraneda. Haigus võib koguni üle minna teiseks haiguseks. Diagnoosimise meetodid · Klassikaline meetod (vaatlus, küsitlus) · Äratundmine · Kliinilised algoritmid · Diagnoosihüpoteeside testimine Diagnoosimise erijuhud: · Väljalülitamisdiagnoos (diagnosis per exclusionem) · Raviefektil põhinev diagnoos (diagnosis ex iuvantibus) · Jälgimise teel tehtud diagnoos (diagnosis ex observatione) Lahang surma põhjused, diagnoosi kinnitamine vead diagnoosimisel, arstlikud vead, muud haiguse põhjused Sõeluuringute ehk skriiningud: eesmärk on haiguse varajane prekliiniline avastamine spetsiaalsete testidega. Sõeluuringud tähendavad suure hulga inimeste perioodilisi läbivaatusi. Et sõelteste tuleks teha paljude ilma kaebusteta või kliinilise leiuta (sõelteste ikka tehakse inimestel, mitte inimestega) inimestel, siis on sõeltesti tulemus esialgne ja selle alusel ei saa inimest kohe
Dif.diagnoos: Sigade katk, SRRS, sigade adeno-, entero- ja reoviirusinfektsioon, Aujeszky haigus, Sigade tsirkoviroos, Sigade Aafrika katk. Diagnoosimine: Laboratoorseteks uurimisteks saadetakse hukkunud. Viiruse isoleerimiseks nakatatakse sea embrüo neeru rakukultuuri (PK-15). Viirus identifitseeritakse immunofluorestsentsimeetodiga. Antikehade määramiseks ELISA, HAPR. EKP – epizootoloogiline uuring (kuidas loomad liikusid), kliiniline pilt, patoloogiline uuring (lahang). Parvoviridae -> Perekond – Parvovirus -> Liik - Kasside parvoviirus (FPLV) -> Kasside parvoviirusinfektsioon ehk panleukopeenia ehk kasside katk Kasside panleukopeenia on ägedalt kulgev kaslaste viroos. Kasside parvoviirus on väga vastupidav väliskeskkonnas, kus säilitab eluvõime kuni aasta. Seose sellega on nakkus väga ulatusliku levikuga. Etiopatogenees: Nakkusallikaks on haiged ja viiruskandjad loomad, kes eritavad viirust rooja, uriini ja süljega
annaabi.ee 
