Tõru pähkel, mis on alusel ümbritsetud kausikujulise lüdiga. TAMM, KIVIVILJAK Seemnis viljakest on nahkjas, ei kasva seemnekesega kokku PÄEVALLILL · Tiibvili seemnis, mille viljakestal on nahkjad või kilejad tiibjad väljakasved SAAR Jagutiibvili -VAHER · Laguvili on mitmeseemneline kuivvili, mis valminult laguneb piki- ja ristisuunas üheseemnelisteks osadeks. PÕLDRÕIGAS · Lihakvili lihaka viljakestaga, enamasti paljuseemnelised · Luuvili Viljakest eristunud õhukeseks eksokarbiks, lihakaks mesokarbiks ja puitunud endokarbiks. PLOOM, MANDEL, PAAKSPUU Kogu-luuvili apokarpsest emakkonnast luuvili VAARIKAS Kuiv luuvili harva KOOKOSPALM
Pappus soodustab seemnete levimist tuulega (aerohooriat). Nõelohaka pappus. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Pappus#/media/Fail:Cirsium_arvense_- _pappus_(aka).jpg Tiibvili on kileja tiiva või tiibadega või tiibjate lisemetega üheseemneline kuivvili. Esineb mitmetel kodumaistel puuliikidel: kaskedel, saartel, jalakatel, künnapuudel. Harilik vaher. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Pappus#/media/Fail:Cirsium_arvense_- _pappus_(aka).jpg Laguvili on mitmeseemneline kuivvili, mis valminult laguneb piki- ja ristsuunas üheseemnelisteks osadeks. Põldroigas. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5ldr%C3%B5igas Lihakviljade hulka kuuluvad: Pomerantsvili ehk tsitrusvili on näärmelise, eeterlikke õlisid sisaldava väliskesta, säsika vahekesta ja lõigustunud mahlase sisekestaga vili. Sisekest on jaotunud lõigukesteks, milles paiknevad seemned. Ehituselt on pomerantsvili mari. Pomerantsvili esineb kõikidel
Vili koosneb kahest piklikust seemnest. Aedkoriander Aedkoriandri peen vars on Aedkoriander on roheline, Mereandide, lihatoitude ja 20-60 cm kõrgune. Alumised õied valged või roosakad ja küpsetiste maitsestamiseks. lehed tavaliselt sulglõhised, valminud seemned on ülemised kaheli- või kollakaspruunid. kolmelisulgjad. Vili on kerakujuline laguvili. Meliss Melissi erinevate liikide Taime varred ja lehed on Riisi, kala ja varred on kandilised, lehed rohelised, õied kas kollased puuviljasalatite asuvad vastakalt ning on või valged. maitsestamiseks. reeglina südajad või ovaalsed. Rosmariin Rosmariini lehed on nahkjad, Värsked lehed on Pastaroogade, kala ja liha allakäändunud servaga
hüpogüünsed (sigimik ülemine), tsümoossetes (ebasarikjates) õisikutes Õiekate viietine või neljatine Kroon lahklehine, aktinomorfne või sügomorfne (ühe sümmeetriatasapinnaga) Tolmukaid 10 või mõnikord 15; kui 10, siis välimine ring kroonlehtedega vahelduvalt; Viljalehti 5 Sigimik sünkarpne (liitviljalehine) ühe emakakaelaga Vili skisokarpne (laguvili: jaguneb valmides nokaga osaviljadeks, järele jääb õiepõhjast moodustunud keskmine sammas) Erodium cicutarium - kurekael Geranium robertianum haisev kurereha Pelargoonid - Pelargonium Selts Myrtales mürdilaadsed 2 suurt sugukonda: (Mõlemas on üle 4000 liigi) sug. mürdilised (Myrtaceae) o Iseloomulik on eeterlikke õlide esinemine Syzygium aromaticum nelgipuu
väga väike või taandarenenud *õied õisikutes ühe või kahesugulised, lehekaenaldes *tuultolmlejad *viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega (valge hanemalts, punapeet, spinat, suhkrupeet, raudmalts) Ristõielised: *rohttaimed, harva poolpõõsad *õis neljatine kuue tolmukaga, kahesuguline, õiekate kaheli *lehed mitmeti lõhestunud, sageli esinevad kõrvakesed, abilehti pole *sisaldavad sinepiõli *vili kõder, kõdrake, pähklike, laguvili *kiire arenguga ja suure seemneproduktsiooniga palju umbrohtusid (kaalikas, rõigas, redis, kapsas, har litterhein, hall kogelejarohi, mädarõigas, raps, kähar peakapsas) Kanarbikulised: *enamuses igihaljad kseromorfsete lehtedega puhmastaimed *õis viietine, kroon lahk- või liitlehine, tolmukaid 10 *vili mari või kupar *eelistavad happelist mulda *palju marjataimi (rododendron, har pohl, mustikas, sinikas, sookail, hanevits)
väike või taandarenenud *õied õisikutes ühe või kahesugulised, lehekaenaldes *tuultolmlejad *viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega (valge hanemalts, punapeet, spinat, suhkrupeet, raudmalts) Ristõielised: *rohttaimed, harva poolpõõsad *õis neljatine kuue tolmukaga, kahesuguline, õiekate kaheli *lehed mitmeti lõhestunud, sageli esinevad kõrvakesed, abilehti pole *sisaldavad sinepiõli *vili kõder, kõdrake, pähklike, laguvili *kiire arenguga ja suure seemneproduktsiooniga palju umbrohtusid (kaalikas, rõigas, redis, kapsas, har litterhein, hall kogelejarohi, mädarõigas, raps, kähar peakapsas) Kanarbikulised: *enamuses igihaljad kseromorfsete lehtedega puhmastaimed *õis viietine, kroon lahk- või liitlehine, tolmukaid 10 *vili mari või kupar *eelistavad happelist mulda *palju marjataimi (rododendron, har pohl, mustikas, sinikas, sookail, hanevits)
kollane, liitlehise tupe ja krooniga. Vili: kupar. Piimmahl. N: laialehine kellukas, kurekellukas, nõgeselehine kellukas, harilik kellukas, ümaralehine kellukas, harilik sininukk, tähk-rapuntsel. Sk. Ristõielised - Rohttaimed, harva poolpõõsad. Õis neljatine kuue tolmukaga, kahesuguline, õiekate kaheli. *K2+2 C4 A4+2 G(2). Lehed mitmeti lõhestunud, sageli esinevad kõrvakesed, abilehti pole. Sisaldavad sinepiõli. Vili: kõder, kõdrake, pähklike v. laguvili. N: harilik litterhein, harilik hiirekõrv, põld-rõigas, põld-sinep, püstkollakas, hall kogelejarohi, mädarõigas, rakvereraibe ehk tõlkjas, liiv-merisinep, merikapsas, harilik sinerõigas, mets- kuukress. Sk. Kanarbikulised - Enamuses igihaljad kseromorfsete lehtedega puhmastaimed tihedalt seotud seensümbiontidega, esineb saprofüüte. Õis viietine, kroon lahk- v. liitlehine, tolmukaid 10. Vili: mari v. kupar. Eelistavad happelist pinnast.
sügomorfsed (huuljad), kaks paari tolmukaid, sigimik neljajagune, õied ebamännastena v. paarikaupa varresõlmedes, tihti võsu tipus, vili: pähklike ristõielised - Rohttaimed, harva poolpõõsad, õis neljatine kuue tolmukaga, kahesuguline, õiekate kaheli *K2+2 C4 A4+2 G(2); lehed mitmeti lõhestunud, sageli esinevad kõrvakesed, abilehti pole, suure seemneproduktsiooni ja kiire arenguga - palju umbrohtusid, sisaldavad sinepiõli, vili: kõder, kõdrake, pähklike v. laguvili; Kapsas, redis, kaalikas, rõigas. maavitsalised - rohttaimed, vahel puitunud, sageli mürgised, lehed vahelduvad, liht- v. liitlehed, abilehti pole, õis ratasjas, tupp ja kroon liitlehine, viietine, tolmukapead liituvad ümber emakakaela koonusetaoliselt, vili: kuiv kupar v. lihakas mari; kartul, tomat, paprika mailaselised rohttaimed, lehed vastakud v. vahelduvad, liht v. liitlehed, õied sügomorfsed, väga erineva kujuga, kroon ja tupp 4 v. 5 tipmega, tolmukaid 5, 4 v
mis lagunevad sinepiõlideks, mis tagavad taimedele tõhusa keemilise kaitse. Morfoloogiliselt seltsi hästi iseloomustada ei saa, küll aga sugukondi Sugukond ristõielised – Brassicaceae 4000 liiki Nüüd kuulub siia ka sug. kapparilised Rohttaimed, harva poolpõõsad, sisaldavad sinepiõli Lehed vahelduvad, sageli kõrvakestega, abilehti pole Õiekate kaheli, neljatine *K2+2 C4 A4+2 G(2) vili: kõder, kõdrake, pähklike v. laguvili Suure seemneproduktsiooniga Selts kassinaerilaadsed - Malvales Peamiselt puittaimed troopikas ja subtroopikas -tähtkarvad, soomuskarvad, limarakud ja –käigud -sõrmjalt roodunud terved või lõhestunud lehed -tolmukaid palju, kimpudena Peamised sugukonnad: kassinaerilised, kuldkannilised, näsiniinelised, kaksiktiibviljakulised Sugukond kassinaerilised – Malvaceae 3000 liiki Nüüd kuuluvad siia ka sugukonnad pärnalised, villapuulised, haisupuulised:
annaabi.ee 
