kuid võib selleks tulevikus saada). Passiivse varu eraldamisel tuleb selle põhjus ära märkida. Maavarana kaevandada saab ainult aktiivset tarbevaru. Maa-ainest tohib oma maalt omaks tarbeks kaevandada ilma loata, müügi korral saadakse luba kohalikust omavalitsusest, mille saamise protsess võrreldes maavaraga on palju lihtsam. 9. Turbalasundi stratigraafia täpsustamiseks kirjeldatakse igal sihil 3 punktis turba botaanilist koostist ja lagunemisastet kogu läbilõike ulatusese. Kännususe uurimiseks rajatakse proovipunktide juurde prooviplatsid arvestusega 2 platsi 100 ha kohta, kuid vähemalt 3 platsi uuringuala kohta. Kännususe prooviplatsi suurus on 100×1 m või 50×2 m, sellel tehakse 100 määrangut kogu turbalasundi läbilõike ulatuses. Laboratoorsete tööde hulka kuulub turba üldtehniline analüüs (botaaniline koostis, tuhasus, happesus, lagunemisaste protsentides ja looduslik niiskus), kütteväärtuse ja raskemetallide ning
võtta. Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Jagunevad: a. Leostunud gleimullad (G0). Mullaprofiiliga A-T-Bm-G-C-G b. Leetjad gleimullad 3) Gleimullad. Lubarikka põhjavee mõjutusel välja kujunenud a. Küllastunud gleimullad b. Küllastumata gleimullad 4) Turvastunud gleimullad. a. Küllastunud turvastunud gleimullad b. Küllastumata turvastunud gleimullad VIII Soomullad. Soode puhul peame teadma turba liiki ja lagunemisastet. Turbaliigi määrab ära taimkate, milles turvas moodustub. Jagunevad kolmeks: 1) Madalsoo 2) Siirdesoo 3) Raba IX Lammimullad X Sooldunud rannikumullad 1) Rannikugleimullad 2) Turvastunud rannikumullad 3) Ranniku madalsoo Erodeeritud mullad: 1) Nõrgalt 2) Keskmiselt 3) Tugevalt Deluviaalmullad ehk pealeuhtemullad (D). Vee reziimi alusel jagunevad: 1) kamardeluviaal mullad e. parasniisked D 2) niisked e gleistunud deluviaalmullad 3) deluviaalgleimullad
võtta. Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Jagunevad: a. Leostunud gleimullad (G0). Mullaprofiiliga A-T-Bm-G-C-G b. Leetjad gleimullad 3) Gleimullad. Lubarikka põhjavee mõjutusel välja kujunenud a. Küllastunud gleimullad b. Küllastumata gleimullad 4) Turvastunud gleimullad. a. Küllastunud turvastunud gleimullad b. Küllastumata turvastunud gleimullad VIII Soomullad. Soode puhul peame teadma turba liiki ja lagunemisastet. Turbaliigi määrab ära taimkate, milles turvas moodustub. Jagunevad kolmeks: 1) Madalsoo 2) Siirdesoo 3) Raba IX Lammimullad X Sooldunud rannikumullad 1) Rannikugleimullad 2) Turvastunud rannikumullad 3) Ranniku madalsoo Erodeeritud mullad: 1) Nõrgalt 2) Keskmiselt 3) Tugevalt Deluviaalmullad ehk pealeuhtemullad (D). Vee reziimi alusel jagunevad: 1) kamardeluviaal mullad e. parasniisked D 2) niisked e gleistunud deluviaalmullad 3) deluviaalgleimullad
muldakattest on ca 6,3%. Kõige enam leidub turvastunud leedemuldi. Levik peamiselt koos glei- ja turvasmuldadega. VII Tüüp Soomullad ehk turvasmullad Mullad, millel turbahorisondi tüsedus on üle 30 cm. Tekivad: (1) glei- ja turvastunud muldade edasise soostumise tulemusena, (2) veekogude kinnikasvamise tulemusena (põhjast või pinnalt õõtsiksood). Juhtiv mullatekkeprotsess: turvastumine. Turbal eraldatakse 3 lagunemisastet hästi (üle 40%), keskmiselt (20-40%) ja halvasti (alla 20%) lagunenud. Lagunemisaste väljendab turbakihi orgaanilise osa mineraliseerumise (lagunemise) astet ja määratakse välitöödel turbast väljapigistatava vee värvuse, selle eraldumise raskuse, käe määrdumise järgi pigistamisel ning turbas eristatavate taimejäänuste märgatavuse alusel. Lisaks sellele võidakse turbahorisondi täpsemal uurimisel eristada turvast kujundanud taimejäänuste botaanilise koosseisu alusel. 1
muldakattest on ca 6,3%. Kõige enam leidub turvastunud leedemuldi. Levik peamiselt koos glei- ja turvasmuldadega. VII Tüüp Soomullad ehk turvasmullad Mullad, millel turbahorisondi tüsedus on üle 30 cm. Tekivad: (1) glei- ja turvastunud muldade edasise soostumise tulemusena, (2) veekogude kinnikasvamise tulemusena (põhjast või pinnalt õõtsiksood). Juhtiv mullatekkeprotsess: turvastumine. Turbal eraldatakse 3 lagunemisastet hästi (üle 40%), keskmiselt (20-40%) ja halvasti (alla 20%) lagunenud. Lagunemisaste väljendab turbakihi orgaanilise osa mineraliseerumise (lagunemise) astet ja määratakse välitöödel turbast väljapigistatava vee värvuse, selle eraldumise raskuse, käe määrdumise järgi pigistamisel ning turbas eristatavate taimejäänuste märgatavuse alusel. Lisaks sellele võidakse turbahorisondi täpsemal uurimisel eristada turvast kujundanud taimejäänuste botaanilise koosseisu alusel. 1
muldakattest on ca 6,3%. Kõige enam leidub turvastunud leedemuldi. Levik peamiselt koos glei- ja turvasmuldadega. VII Tüüp Soomullad ehk turvasmullad Mullad, millel turbahorisondi tüsedus on üle 30 cm. Tekivad: (1) glei- ja turvastunud muldade edasise soostumise tulemusena, (2) veekogude kinnikasvamise tulemusena (põhjast või pinnalt õõtsiksood). Juhtiv mullatekkeprotsess: turvastumine. Turbal eraldatakse 3 lagunemisastet hästi (üle 40%), keskmiselt (20-40%) ja halvasti (alla 20%) lagunenud. Lagunemisaste väljendab turbakihi orgaanilise osa mineraliseerumise (lagunemise) astet ja määratakse välitöödel turbast väljapigistatava vee värvuse, selle eraldumise raskuse, käe määrdumise järgi pigistamisel ning turbas eristatavate taimejäänuste märgatavuse alusel. Lisaks sellele võidakse turbahorisondi täpsemal uurimisel eristada turvast kujundanud taimejäänuste botaanilise koosseisu alusel. 1
Raba mullastikku iseloomustab kõrge happelisus ja toitainete vaesus. Rabamuld on küllastunud 14 oligotroofsest sademeteveest, sisaldades seda oma massist tavaliselt üle 90%. Äärmiselt vähe on mullas puudele vajalikke mineraalseid toitaineid ning mida tüsedam on rabaturbahorisont, seda halvemad on tavaliselt tingimused puude kasvuks (Valk 2005: 62). Rabamulla toiteväärtuse üheks iseloomustavaks näitajaks peetakse turba lagunemisastet. Mida rohkem on turvas lagunenud, seda suurem on ka turba tihedus ja seda enam on temas tavaliselt toitaineid. Turba kõrge happelisus halvendab aga mullas mikrobioloogilist tegevust ja seega ka orgaanilise massi lagunemist ning mulla viljakuse tõusu (Valk 2005: 65). Puude kasvule soodustavalt mõjub rabade kuivendamine. On rohkesti andmeid, mis näitavad puude kasvu sõltuvust soovee taseme sügavusest. Mida maapinna lähedasem on rabavesi, seda halvemini kasvavad puud
annaabi.ee 
