Kõige rohkem on puudega kaetud riigi idapoolsed alad. Enamus metsadest asuvad lõunapoolsel sisemaal. Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glåma jõe vahel Oslost idas. Umber pool Østlandetist on kaetud metsaga. Seal on ka enamus Norra metsa-varudest Trøndelagist on metsaga kaetud umbes kolmandik. 7 Metsa kasutus Kokku on tootlikku okaspuumetsa 7,2 miljonit hektarit. Kask on oluline küttepuu ning samuti on kasutusel ka tselluloosi- ning laevatehastes. Norra metsi on kasutatud intensiivselt ümarpuidu ekspordiks, saematerjali ja puutõrva tootmiseks sadu aastaid. Riigist eksporditakse puitu, paberit, mööblit, ehitusmaterjale, tselluloosi jm. 8 Metsatööstus Metsad ja teised puudega kaetud alad katavad ligikaudu 37% ehk 119 000 km2 Norra maismaast. Tootlik mets on jaotatud 125 000 metsaomandi vahel. Keskmine metsaomandi suurus on 36ha.
Kõige rohkem on puudega kaetud riigi idapoolsed alad. Enamus metsadest asuvad lõunapoolsel sisemaal. Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glåma jõe vahel Oslost idas. Umber pool Østlandetist on kaetud metsaga. Seal on ka enamus Norra metsa-varudest Trøndelagist on metsaga kaetud umbes kolmandik. 7 Metsa kasutus Kokku on tootlikku okaspuumetsa 7,2 miljonit hektarit. Kask on oluline küttepuu ning samuti on kasutusel ka tselluloosi- ning laevatehastes. Norra metsi on kasutatud intensiivselt ümarpuidu ekspordiks, saematerjali ja puutõrva tootmiseks sadu aastaid. Riigist eksporditakse puitu, paberit, mööblit, ehitusmaterjale, tselluloosi jm. 8 Metsatööstus Metsad ja teised puudega kaetud alad katavad ligikaudu 37% ehk 119 000 km2 Norra maismaast. Tootlik mets on jaotatud 125 000 metsaomandi vahel. Keskmine metsaomandi suurus on 36ha.
pilt on erinevate klimaatiliste ja topograafiliste tingimuste tulemuseks ning mõnes kohas on see tingitud ka põllumajandusliku surve tõttu. Kokku on tootlikku okaspuumetsa 7,2 miljon hektarit, kus põhilisteks liikideks on harilik kuusk ja harilik mänd ja võib öelda, et kuuse osatähtsus aastatega aina kasvab. Ainult harilik kuusk, harilik mänd ning läänerannikul ka sitka kuusk on majanduslikult olulised. Kask on Norras oluline küttepuu ning on samuti kasutusel ka tselluloosi ning laevatehastes .Enamik metsadest asuvad lõunapoolsel sisemaal, kuna Põhja-Norra on liiga mägine. Põhjapoolsel sisemaal domineerivad madala kvaliteediga kased, aga mõnes paremas ja soodsamas kasvukohas on ka mändi. 4 Trollide mets Norras Norras eristatakse nelja regiooni: 1. Skandinaavia ranniku okaspuumetsad 2. Skandinaavia mägised kasemetsad ja rohumaad 3. Sarmaatia segametsad 4. Skandinaavia ja Vene taiga
Rongiplatvormidel olid kahurid ning rongid olid varustatud kuulipildujatega. Esimene soomusrong valmis 27.novembril 1918. Esimene soomusrong polnud eriti kaitset pakkuv ning see tõttu järgmiseid soomusronge täiendati. Seinte vahel ei kasutatud enam lahtist liiva, mis sõidu ajal välja pudenes vaid kasutati seinte vahel liivakotte, osa vaguneid kaeti lehtrauaga. Hiljem hakati kasutama liiva asemel niinimetatud katlarauda, mida leidus laevatehastes. Lisaks kasutati veel enamasti kitsarööpmelistel soomusrongidel vene kaevikukilpi Lahinguvaguneid oli kolme tüüpi: dessant-, kuulipilduja- ja suurtükivagunid Dessantvagunis olid eluruum ja magamisasemed. Kuulipildujavagunil oli mõlemal küljel ja nurkades luukidega suletavad laskeavad. Suurtükivagunid olid erineva konstruktsiooniga vastavalt neil paiknevate relvadega. Vägede nappuse tõttu ei olnud ülemjuhataja käsutuses piisavalt reseve, millepärast
väed vallutasid Reinimaa. See oli siiamaani Hitleri hasartmängu haripunkt. On öeldud, et Saksa armee ei oleks prantsuse vägedele vastu saanud, kui nad oleksid rünnanud, aga õnneks pidas Hitler Saksamaal samal päeval kõne, milles ta rahustas Euroopat üksteise mõistmise nimel see aga nagu näha ei olnud tõsi, ta võimaldas sellega endale ainult valmistusteks taktiliselt aega võita. Sellel ajal, kui rahvasteliit kirus Saksa juute, töötasid relvatehased nii mis jaksasid ja laevatehastes töötati pikad päevad ning Hitler uuris kaardilt kuidas teha võimalikult kummalisi ründe teid. Hitleri tõus ja häving Varsti peale Reinimaa vallutamist liideti Saksaga 1938 aastal Austria ja Tsehhoslovakkia. Kui Tsehhoslovakkia oli lõplikult vallutatud 15. III 1939, andis Hitler 11. IV käsu rünnata Poolat. Sõda algas üsna pea ja sellega liitusid varsti ka teised Euroopa riigid. Et siduda Itaaliat tihedamini Saksaga, sõlmis Hitler Itaaliaga 22. V 1939 sõjaliidu
..........................................................18 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................................19 3 4 LÜHENDID 5 SISSEJUHATUS 1.1 Laevaehitus Laevaehitus on tööstusharu, mis tegeleb veesõidukite tootmise ja remondiga laevatehastes. Laiemas tähenduses hõlmab laevaehitus ka teadusalade kompleksi, mis uurib ehitatavaid laevu ja ehitusprotsessi. Selle alla kuuluvad laevateooria, laevaarhitektuur, laevade projekteerimise teooria, laeva jõuseadmete teooria, laeva ehitusmehaanika ja laevaehituse korraldamine. Suurim valdkonna ettevõte Eestis on laevaehitus- ja -remondikontsern BLRT Grupp, millele kuuluvad laevatehased Tallinnas, Klaipedas ja Turus. Laevaehitusega tegelevad veel Reval Shipbuilding ja Baltic
· tootmine on rikkuse loomise eeldus; · otseseks rikkuse allikaks on ringlus; · rikkuse allikaks pole igasugune ringlus, vaid riikidevaheline ringlus; · ringlus on kasumi allikaks, sest kaup müüakse kallimalt kui see osteti. 11. Väljendi ,,Amsterdam on võrsunud heeringaluudel" tähendus Kuna madalmaad tegelesid innukalt heeringapüügiga ning kalalaevu ehitati peamiselt Amsterdamis · Amsterdami ja Zaandami laevatehastes ehitati laevu mitte ainult enda, vaid ka välismaa tellijatele.Kalapüügilaevastikus oli kuni 2000 laeva. 17. sajandi keskpaiku oli laevastik peaaegu kaks korda suurem kui Inglismaa ja Prantsusmaa laevastikud kokku. 12. Ida-India kaubakompanii (1602) tegevus ja õigused Tal oli õigus müntda, sõjaväge pidada, tal olid kindlused, oma kohus ja administratsioon. Esimene AS maksti dividende, algul kaupadega, hiljem rahas. Õigus ka kaubelda ja viia
annaabi.ee 
