C)keevitus mettalurgiat,Põhi-ja lisamaterjalide sobivust,keevitatavust. D)Kvaliteedi tagamist,järel valvet,Kontrolli,Personali pädevust JM. E)töökeskkonda,eralduvaidgaase,Kiirgust,müra,ergonoomikat jm. 4.keevitaja konkreetne käeline tegevus keevis õmbluse tegemisel. 5.Põkkliide,nurkliide,otsliide,katteliide,T-liide. 6.põkkõmblus BW-põkk liide otsliide Nurkõmblus FW-nurkliide katteliide T-liide 7.PA-allasend PB-allnurk PC-horisontaal seinal PD-ülanurk PE-laeasend PF-vertikaal altülesse PG-vertikaal ülevalt alla 8.keevitamiseks ettevalmistatud detailide vaheline ruum (materjali paksus ,pikkus,Pilulaius 9.Õmbluse paksus servavahemiku kohal mõõdetud risti põhimetalli pinnaga 10.Põhimetalli sulamatta osa kus esinevad mikrostruktuuri muutused.
keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud keevisõmbluse asendiga ruumis ja keevituse vooluallika liikumise suunaga. Eristatakse järgmisi keevisõmbluse põhiasendeid ja keevitusasendeid: - allasend e. põrandaasend tähis PA, (a) - rõhtasend, horisontaalasend tähis PC, (d) - laeasend tähis PE, (b) - püstasend, vertikaalasend; keevitamisel alt üles, ülalt alla, (c) - kaldasend torudele, tähistust HL-045 kasutatakse torude keevitamisel. Keevisliite tsoonid: 1 põhimetall (põhimaterjal) keevitatav metall või materjal; 2 keevismetall 3 segunemistsoon e. legeerimistsoon keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist; 4 sulamisjoon 5 termomõju tsoon (HAZ) põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused;
on tegemist nurkõmbluste koostamisega. Nurkõmbluse puhul PB asendis hoitakse elektroodi nurga keskel, kui nurk on 90°, siis elektrood liigub 45° nurga all ja liikumise suunas ca 70° nurga all. Asend PC on nn seinaasend, kus liikumine toimub horisontaalselt, elektrood on liikumise suunas kaldu ca 70°. Asend PD on ülanurkasend, Kus elektrood liigub nurga keskel. Asend PE on nn laeasend, mille puhul elektroodi kalle on liikumise suunas ca 70° Asend PF on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine toimub vertikaalselt alt üles. Elektroodi põlev ots on suunatud kergelt ülespoole ning liikumine toimub poolkaartena pilu ühest servast teise. 6 Euronormidele vastav tunnusnumber on 111. Elektroodkeevituses kasutatakse lisamaterjalina elektroode, millel on peal elektroodikate (vt joonis 1)
MAG tavaterased (S275, S355) Mix Ar + CO2 MIG/MAG terased, värvilised metallid Mix Ar + CO2 TIG kõik metallid alates 0,15mm ISO International standar organisation EN euronormatiiv EN2871 keevitaja kutsestandard EN-4063 keevitusprotsesside standard Keevituspositsioonid: 7põhipositsiooni + 2lisapositsiooni PA allasend ehk põrandaasend PB allnurk ehk põrandanurk PC horisontaalseinad PD ülanurk ehk laenurk PE laeasend ehk ülapeaasend PF vertikaal alt -> üles PG vertikaal ülevalt -> alla Minimaalne voolavuspiir elastsus läheb üle plastsusele Re Metallide keevitatavus Keevitatavuse põhikriteeriumid külmpragudekindlus tekkivad valdavalt keevisõmbluse kõrval termomõju tsoonis, keevituse ajal või kuni 48h pärast keevitamist. Tekke põhjuseks materjali karastumine kuumpragudekindlus tekkivad keevisõmbluses keevitamise ajal. Tekke põhjuseks materjali liigne elastsus.
Elektroodi asend ja liikumine olenevad õmbluse asendist ruumis. Õmbluse asendid (Joon. 17) on järgmised: a b c · horisontaa- e. põrandaasend Joon. 17 Õmbluse ruumiline asend: · vertikaal- e. püstasend a-põrandaõmblus; b-vertikaalõmblus; c-laeõmblus · laeasend Põrandaõmbluse keevitamisel võib elektrood liikuda nii enda poole kui ka endast eemale. Kui keevitamise ajal elektroodi ristsuunas ei liigutata saadakse kitsas õmblus laiusega 0,8-1,5 elektroodi läbimõõtu. Sellist moodust kasutatakse õhukese lehtmetalli keevitamisel eeldusel, et keevitatavad Joon. 18.Enamkasutatavad pinnad on tihedalt koos. Laiema õmbluse elektroodiotsa liikumise trajektoorid
Elektroodi asend ja liikumine Elektroodi asend ja liikumine olenevad õmbluse asendist ruumis. Õmbluse asendid (Joon. 17) on järgmised: a b c horisontaa- e. põrandaasend Joon. 17 Õmbluse ruumiline asend: a-põrandaõmblus; b-vertikaalõmblus; vertikaal- e. püstasend c-laeõmblus laeasend Põrandaõmbluse keevitamisel võib elektrood liikuda nii enda poole kui ka endast eemale. Kui keevitamise ajal elektroodi ristsuunas ei liigutata saadakse kitsas õmblus laiusega 0,8-1,5 elektroodi läbimõõtu. Sellist moodust kasutatakse õhukese lehtmetalli keevitamisel eeldusel, et keevitatavad Joon. pinnad on tihedalt koos. Laiema õmbluse 18.Enamkasutatavad elektroodiotsa liikumise
[1:16] Väga tihti kasutatakse mitmesuguste konstruktsioonide keevitamisel ka asendit PB, kui on tegemist nurkõmbluste koostamisega. Nurkõmbluse puhul PB asendis hoitakse elektroodi nurga keskel, kui nurk on 90°, siis elektrood liigub 45° nurga all ja liikumise suunas ca 70° nurga all. Asend PC on nn seinaasend, kus liikumine toimub horisontaalselt, elektrood on liikumise suunas kaldu ca 70°. Asend PD on ülanurkasend, Kus elektrood liigub nurga keskel. Asend PE on nn laeasend, mille puhul elektroodi kalle on liikumise suunas ca 70° Asend PF on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine toimub vertikaalselt alt üles. Elektroodi põlev ots on suunatud kergelt ülespoole ning liikumine toimub poolkaartena pilu ühest servast teise. Asend PG on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine toimub vertikaalselt ülevalt alla. Joonis 13. Skemaatiline keevitusasendite tähistamine
nurkliidetel). [1:16] Väga tihti kasutatakse mitmesuguste konstruktsioonide keevitamisel ka asendit PB, kui on tegemist nurkõmbluste koostamisega. Nurkõmbluse puhul PB asendis hoitakse elektroodi nurga keskel, kui nurk on 90°, siis elektrood liigub 45° nurga all ja liikumise suunas ca 70° nurga all. Asend PC on nn seinaasend, kus liikumine toimub horisontaalselt, elektrood on liikumise suunas kaldu ca 70°. Asend PD on ülanurkasend, Kus elektrood liigub nurga keskel. Asend PE on nn laeasend, mille puhul elektroodi kalle on liikumise suunas ca 70° Asend PF on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine toimub vertikaalselt alt üles. Elektroodi põlev ots on suunatud kergelt ülespoole ning liikumine toimub poolkaartena pilu ühest servast teise. Asend PG on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine toimub vertikaalselt ülevalt alla. MIG- keevituse tööpõhimõte Joon. 1
ja 1F nurkliidetel). [1:16] Väga tihti kasutatakse mitmesuguste konstruktsioonide keevitamisel ka asendit PB, kui on tegemist nurkõmbluste koostamisega. Nurkõmbluse puhul PB asendis hoitakseelektroodi nurga keskel, kui nurk on 90°, siis elektrood liigub 45° nurga all ja liikumise suunas ca 70° nurga all. Asend PC on nn seinaasend, kus liikumine toimub horisontaalselt, elektrood on liikumise suunas kaldu ca 70°. Asend PD on ülanurkasend, Kus elektrood liigub nurga keskel. Asend PE on nn laeasend, mille puhul elektroodi kalle on liikumise suunas ca 70° Asend PF on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine toimub vertikaalselt alt üles. Elektroodi põlev ots on suunatud kergelt ülespoole ning liikumine toimub poolkaartena pilu ühest servast teise. Asend PG on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine toimub vertikaalselt ülevalt alla. MIG- keevituse tööpõhimõte Joon. 1
keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud keevisõmbluse asendiga ruumis ja keevituse vooluallika liikumise suunaga. Eristatakse järgmisi keevisõmbluse põhiasendeid ja keevitusasendeid: - allasend e. põrandaasend - tähis PA, (a) - põranda nurk Pb - rõhtasend, horisontaalasend - tähis PC, (d) - lae- seinanurk Pd - laeasend - tähis PE, (b) - püstasend, vertikaalasend; keevitamisel alt üles PF, ülalt alla PG, (c) - kaldasend torudele, tähistust HL-045 kasutatakse torude keevitamisel. Keevisliidete tüübid Keevisliidete põhitüübid (oc ): 1. põkkliited ---------- 2. nurkliited ------------ 3. otsliited 4. katteliited 5. T-liited Keevisõmbluste asendid e. keevitusasendid ( ) KEEVITUSJOONIS.......... Põkkliide Joonis 5. Põkkliide "I" piluga [2:19]
keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud keevisõmbluse asendiga ruumis ja keevituse vooluallika liikumise suunaga. Eristatakse järgmisi keevisõmbluse põhiasendeid ja keevitusasendeid: allasend e. põrandaasend tähis PA, (a) rõhtasend, horisontaalasend tähis PC, (d) laeasend tähis PE, (b) püstasend, vertikaalasend; keevitamisel alt üles, ülalt alla, (c) kaldasend torudele, tähistust HL-045 kasutatakse torude keevitamisel. Keevisliite tsoonid: 1 põhimetall (põhimaterjal) keevitatav metall või materjal; 2 keevismetall 3 segunemistsoon e. legeerimistsoon keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist; 4 sulamisjoon 5 termomõju tsoon (HAZ) põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused;
annaabi.ee 
