Pinnatuli põletab ära puhmarinde, sambliku ja alusmetsa. Mida kiiremalt liigub pinnatuli seda vähem ta metsa kahjustab. Kui tekib püsiv pinnatuli siis see võib ära põletada kogu orgaanilise materjali. Selliste pinnatulede tagajärjel hukkuvad kuused. Pinnatule keskmiseks liikumiskiiruseks on 1-3m/min ehk püsiv pinnatuli või 3-5 m/min ülepõlev ehk liikuv pinnatuli. Ladvatuli tekib kui pinnatule teele jäävad puud mille võra ulatub madalale. Ladvatule oht suureneb põuasel ajal ja ka suure tuule tõttu. Ladvatule keskmine kiirus on 17-40 m/min. Kolmandaks tulekahju tüübiks on maatuli. See võib tekkida turbamuldades pinna või ladvatule tagajärjel ning see põleb 0,3-1,5 m sügavusel. Maatule liikumiskiirus on 7 m/ööpäevas ning see võib põleda isegi kuid. Maatuli põhjustab metsa hukkumise kuna põletab ära turba puude ümbert ning kahjustab või hävitab juurestikku. (Laas et al. 2011)
kodustest lõketest jms) tule metsa pääsuks. Eristatakse kolme põhilist metsatulekahju liiki: Pinnatule korral põleb maapinnal olev süttiv materjal: kuluhein, sammal, puhmad, põõsad, risu jms. pinnatuli võib esineda iseseisvalt või koos ladva- või maatulega. Pinnatuld võib esineda kõikjal maastikul, nt roostikus või põllul. Maatuleks nimetatakse põlengut, kus tuli on tunginud pinnasesse vähemalt 5-7 cm sügavusele. Maatuli on enamasti pinna- või ladvatule tagajärg, kuid võib väiksemal alal esineda ka iseseisvalt, olles saanud alguse nt lõkkest. Maatules põleb turvas või kõdu. Ladvatuli levib puude võrasid pidi, kuid saab levida vaid koos pinnatulega. Eestis tuleb ladvatuld ette männikutes, männi-kuuse segametsades, harvem kuusikutes. Lehtpuupuistus see ei levi, kui okasmetsas kasvavad lehtpuud või nende grupid põlevad ladvatules. Põlemine on soojuse toimel vallanduv ning protsessi käigus täiendavat soojust eraldav kiirelt
Ladvatuli Ladvatulekahjud moodustavad metsapõlengute koguarvust alla 5%. Eestis tuleb ladvatulekahjusid ette vaid männikutes, männi-kuuse segametsades, harvemini kuusikutes. Lehtpuistus ei ole ladvatulekahjul võimalik levida.18 Ladvatuli levib puude võrasid pidi ja sellepärast on selle esinemine harvikutes välistatud. Leegid ei ulatu kõrval asetsevate puudeni, sest puude võrade vahekaugused on harvikutes liiga suured. Kui mets on liiga tihe, on ladvatule levik takistatud. Võrad takistavad õhu liikumist. Pärast ladvatulekahjut on puud küll surnud, kuid tüved jäävad alles ning on kasutatavad.19 17 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 113. 18 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 113. 19 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 113-114. Tabel 4. Ladvatule kategooriad.20 Põlemise Tule levimise Puistu iseloom Põlemise iseloom Tulekahju
sealhulgas sööti jäetud põllumajandusmaadel, põua ajal ka koristusküpsetel viljapõldudel. Ladvatuli · Ladvatuli levib puude võrasid pidi, kuid saab põleda vaid koos pinnatulega. Eestis tuleb ladvatuli ette männikutes, männi-kuuse segametsades ja harva ka kuusikutes. Maatuli (pinnasetuli) · Maatuleks nimetatakse põlengut, millel tuli on tunginud turbasse või kõdukihti vähemalt 5- 7cm sügavusele. Maatuli on enamasti pinnatule või ladvatule tagajärg, kuid võib väiksemal maa-alal eksisteerida ka iseseisvalt, olles alguse saanud hooletusse jäetud lõkkest. Maatuli eeldab küllalt kuiva põleva materjali leidumist pinnases. Selleks võibki olla turvas või kõdu. · Tulest kahjustatud metsas sigivad putukkahjurid, tuli soodustab ka mõningate juuremädanikku tekitavate seente levikut. · Tulel piiratud ulatuses on oma positiivne roll metsaökosüsteemis. Tuleasemetel tärkab hea looduslik uuendus.
vahenditega kustutada vaid väiksemat pinnatuld, kui põleb sambla-, rohu- ja puhmarinne, madal põõsastik ning metsakõdu pealmine horisont. Pinnatule kustutamiseks materdatakse tuld pühkivalt; mitte ülalt alla, et löögihoog ja sädemed ei soodustaks tule levimist; luudade, okste, väiksemate puude latvadega,ning visatakse tuleliinile mulda, vett. Kiiremini kui 1 m/min leviva tule peatamiseks kasutatakse vastupõletamist. 50200 m laiune ülepõletatud ala peatab ka ladvatule,sest ladvatuli ilma pinnatule toetuseta ei levi. 78. Inimeste poolt põhjustatud ohud puudele, metsale. Inimese kahju metsale ja puudele võib olla nii otsene ehk tahtlik kui ka kaudne ehk tahtmatu. Olulist kahju metsale võib tekitada inimene oma hoolimatu või oskamatu tegevusega ning kahjustada metsa väga mitmesugusel viisil, alates metsapõlengu tekitamisest, ebaõigetest metsamajandusvõtetest, puude otsesest vigastamisest, nende kasvutingimuste halvendamisest,
levalve all. Laskepaikade sihtmärgialade ümber Metsatulekahju puhkemise korral tea- luuakse võimaliku tulekahju levimise tatakse sellest kohe telefonil 112. tõkestamiseks sobivate mõõtmetega Tuleohtlikul ajal ei tohi metsas teha puhvertsoonid (tulekaitseribad), kus lahtist tuld selleks kohandamata koh- koostöös metsa majandajaga raiutakse tades. Metsade erakordse tuleohu ladvatule leviku vältimiseks okaspuud, 178 keskkonnakaitse kaitsejõududes säilitatakse ja vajaduse korral kulti- veeritakse vähema tuleohtlikkusega lehtpuud. Metsaalune koristatakse, et vältida pinnatule teket ja võimalikku levikut. Harjutusväljaku teevõrk kujundatak- se nii, et kõik potentsiaalsed tuleoht- likud alad oleksid tuletõrjetehnikale ligipääsetavad, peale selle peab tähis- tama tuletõrje veevõtukohad.
annaabi.ee 
