tihedamini (2 korda kuus). Vältida ülekastmist, sest on tundlik liigse niiskuse suhtes. Mulla liiga märjana hoidmine võib viia juurte vigastamiseni. Keskküttega ruumis tuleks taime aeg ajalt piserdada. Õitsemine. Kodustes tingimustes ei ole teda lihtne õitsema saada, kuna tihti jääb puudu õhuniiskusest. Paljundamine. Paljundada saab külgharudega, ladvapistikutega või tüvelõikudega Kahjurid ja haigused Lehetäi, kilptäi, villtäi ja kedriklest. Juuretäi tõrjeks võib juuri ümberistutamise ajal tupsutada piiritusega või kasutada putukatõrjevahendit Fastac jälgides sealtoodud juhiseid.
haigused nagu jahukaste ja rooste. Müntide kasvuala tuleb piirata, sest nende juured liiguvad kiirelt kõikjale, ka sinna kuhu nad ei peaks minema. Pinnase suhtes on münt vähenõudlik, kuid enne istutamist tuleb kasvukohale lisada rohkelt aiakomposti. Need taimed ei vaja erilist hoolitsust ja nad paljunevad juurevõsunditega. Kui aeda münte istudada, piisab paarist juurejupist millel igaühel on 3-4 punga, peagi saab nendest suure puhma taimi. Kevadel saab neid paljundada ladvapistikutega. Kui lehed hakkavad kolduma ja neid ei ole jõutud ära kasutada võib taime lihtsalt kasvu ergutamiseks maapinnani tagasi lõigata. Külmal talvel tuleb pügatud taimed katta turbamula või kompostiga ja kui maa külmub, katta lumekihi kogumiseks kuuseokstega. Talvel vastu kevadet võib mned võsundid välja kaevata ning istutada potti 5cm sügavusele. Toas aknalaual ilmutavad värsked lehed end peatselt ja neid on võimaliik tarvitada juba vähemalt kuu enne aiataimede tärkamist.
toasoojus. Talvel võib hoida jahedamas (10-15 kraadi). Niiskus Ei vaja olulist niiskust. Vesi Peab hoiduma ülekastmise eest. Talvel kasta harvem. Väetis Tuleks olla mõõdukas, suvel paar korda kuus ja talvel üks kord kuus. Õitsevatele taimedele mõeldud väetis ehk lahja täisväetise lahusega. Paljundamine Ladvapistikutega: võtta 1-2 lehepaariga varrelõik ning panna sooja umbes 20 kraadisesse vette. Kevadel või peale õitsemist. Kahjurid Villtäi ja kilptäi. Hävitamiseks piirituse või rohelise seebi lahus. SÕNAJALG Sõltuvalt liigist on lehed kas lainelised ja/või suuremad, väiksemad. Kodus enim kasvatatav liik on nefroleep, alljärgnevalt oleme keskendunud just sellele liigile. Kõrge nefroleep on pärit troopilistest
Valgus aitab säilitada lehtede erksa värvi. Ääris- draakonipuu talub nii otsest päikesevalgust kui ka poolvarju; lõhnav draakonipuu kasvab ka poolvarjulises kohas; käänd-draakonipuu vajab hästi valgustatud kohta. 7.4 Ümberistutamine Nooremat taime tuleks istutada iga aasta kevadel, vanemat 2-3 aasta tagant. Kasutada viljakat jämeda liivaga segatud mulda. Mullasegusse võib lisada lehtpuusöe tükke või kergkruusa. 7.5 Paljundamine Paljundada saab külgharudega, ladvapistikutega või tüvelõikudega (ca 20 cm pikkused). Viimasel juhul jälgida, et ülemine ots jääb ülespoole. Täiendavat informatsiooni paljundamise kohta leiab siit. 7.6 Kahjurid ja haigused Lehetäi, kilptäi, villtäi ja kedriklest. Juuretäi tõrjeks võib juuri ümberistutamise ajal tupsutada piiritusega või kasutada putukatõrjevahendit Fastac jälgides sealtoodud juhiseid. 15 8. PUIS-AALOE 8.1 Üldiseloomustus
Asetadataim valgesse , jahedasse paika ning hoida kuivana . Varakevadel , kui ilmuvad uued võrsed ja õisikualged , vii taim soojemasse kohta ning alusta kastmist . Kahjuriteks ja haigusteks on lehetäid , villtäid , kedriklestad ja hahkhallitus . Seda taime peetakse sagely üheaastaseks taimeks . Selline väärarusaam on tulnud sellest , et kui teda ei ole veebruaris-märtsis küllalt tugevasti tagasi lõigatud , kaotab taim oma põõsataolise kuju . Paljundatakse ladvapistikutega . Pintseerides noorte taimede võsutippe , haruneb taim rohkem . [1][2] Maranta ( Maranta ) Kasutatakse lehtdekoratiivse püstikuna siseruumides , talveaedades ning suvel verandadel . Sobib kasutamiseks pinnakattetaimena . Pärit on maranta Brasiiliast . Maranta on tihedakasvuline , ovaalsete , hallikasroheliste , ööseks kokkutõmbuvate lehtedega püsik . Kummalgi pool pearoodu , külgroodude vahel on tumepruunide laikudega rida . Valgus peaks olema varjuline kuni hajusvalgus
teravalt saagja servaga. ● Õisik on tihe, õied roosad või lillakad. ● Looduslikult ei kasva, vahel aedades metsistunult. Kasvatamine ● Eelistab toitaineterikast, kerget ja niisket mulda. ● Talub ka soomulda (pH 5,5...7,5). ● Sobib kasvatamiseks poolvarjus. ● Külmadel talvedel võib hävida (võimalusel katta kuuseokstega). ● Paljundatakse risoomi tükikestega või ka ladvapistikutega (kevadel). ● Istutatakse vahekaugusega 50 x 20 cm. ● Õitseb juulist septembrini. Saak ● Saaki koristatakse õitsemise algul. ● Taimed lõigatakse 5...7 cm kõrguselt. ● Enne kuivatamist oleks hea lehed vartest eraldada. ● Kuivatatud lehti saab 100...200 g/m2. ROHELINE MÜNT • Lad. Mentha spicata Botaaniline iseloomustus ● Spearmint. ● Võib olla piparmündist kõrgem. ● Õied hõredamas õisikus. ● Maitselt mahedam.
annaabi.ee 
