Sõnajalad on arenenumad kui samblad. Sammaldel on juurte asemel risaidid erinevalt sõnajalgadest. Sõnajalgadel on puitunud kestaga rakud, aga sammaldel pole. 7.Mõistab vee tähtsust sammalde elus(miks hädavajalik). 8.Teab, kuidas on tekkinud turvas ja kivisüsi ning oskab nimetada nende kasutusalasid. Pooleldi lagunenud turbasamblast ja teistest rabataimedest moodustubki aja jooksul rabaturvas. Turvast kasutatakse kütusena ja väetisena. Kivisöeajasutul surnud taimed ladestusid savi ja muda sisse ning ajapikku moodustus osaliselt lagunenud ja kokkusurutud taimemassist kivisüsi. Kivisüsi kasutatakse kütteainena(kütteõli, bensiin). 9.Teab kuidas jaotatakse sõnajalgtaimi ja oskab iga ühe juurde tuua ühe iseloomuliku tunnuse (mida teistel ei esine/mis teisi ei iseloomusta). Kollad - Nad on igihaljad. Osjad - Nende varred on seest õõnsad. Sõnajalad – Neil on suured mitmeti lõhestunud lehed. 10.Oskab nimetada 3 okaspuude kohastumust, mis aitavad neil
esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud mõistusega inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaar (jätk) § Esimesed nüüdisinimesed kujunesid välja umbes 30 000-40 000 aastat tagasi. § Kvaternaari setted on peaaegu kõikjal valdavaks ehitusaluseks ning muldade lähtekivimiks, nad reguleerivad sademete jaotumust põhja- ja pinnaveeks. Uusaegkond Eestis Uusaegkonna algul oli Eesti kohal soe madal meri rikkaliku elustikuga. Mere põhja ladestusid teokarbid ja vetikad, millest tekkisid lubjakivi, fosforiit ja põlevkivi. Esimesed maismaataimed siluri lõpus (psilofüüdid) Hilisemate geoloogiliste aegkondade floorast ei ole fossiilseid jäänuseid säilinud, sest1,8 miljonit aastat tagasi, maakera kliima jahenes ning algasid jääajad Jääajal oli Eesti ala mitme kilomeetri paksuse igijääga kaetud Pärast jää taandumist 14 000 kuni 12 000 aastat tagasi algas taimkatte pealetung, eriti Kagu-Eestis. Subarktiline
(jahvatatakse tsemenditehases peeneks). Taimedest esines ordoviitsiumi meres ainult vetikaid ja meie kukersiit e põlevkivi on tekkinud mikroskoopilistest sinivetikatest. Seleta, miks põlevkivi teaduslik nimetus on kukersiit. Kui paks on põlevkkivikiht? (Erinevad kaevandused, karjäärid)? SILURI ladestu 443-417 miljonit aastat tagasi. Eesti ala oli Kesk- Euroopa kohal paikneva sügava ookeani põhjapoolseim laht. Sellesse merre ladestusid karbonaatsed setted (lubikojad) ja sügavamal argilliidid. Karbonaatkivimite kogupaksus on aukartustäratav - isegi üle 400 m. Kogu siluri ladestu kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, millest igaüht iseloomustab kindel kivististe kooslus. Lubjakivide kõrval esineb ka dolomiite - Raikküla lade Paidest idas ja Jaagarahu, Rootsiküla ning Paadla lademed Saaremaal ja Lääne-Eestis, mis sobivad suurepäraselt ehituskiviks
· Täiendama ja täpsustama olemasolevaid kaarte ja tekste. 15. saj lõpp nn suurte maadeavastuste aeg - avastati terveid uusi ookeaneid ja mandreid, täpsustusid kaardid ja kirjeldused. Paranesid kartograafilise kujutamise meetodid, võeti kasutusele mõõteriistu. 18. saj algul viidi läbi palju inimgeog uuringuid (rahva-, põllumaj- ja käsitööloendused), mida kaartidel ei kujutatud vaid mis ladestusid tekstidesse. Jagati regioonide järgi, millest tähtsaim oli riik. Neid andmeid hakati nimetama statistikaks ehk riigikirjeldusteks. Vanima paradigma kriis 1) 1920.-ks aastaks oli maa avastatud - vaja leida uusi ülesandeid. 2) Liiga palju oli kirjeldusi, need olid halvasti organiseeritud - teavet oli vaja hakata valima. Struktrualiseerimisega hakati juba varakult tegelema. Nt Bernhard Varenius (1622-1650) oma teoses "Geographia Generalis", kuid suri noorelt. Probleemiga tegeles ka I
Devoni liivakivid jagunevad kahte tüüpi: heredavärvuselised liivakivid ja punasevärvulised. Devoni meres elasid mitmed ürgkalad, mille kivistised on säilitnud liivakivi setetes. KeskDevonis ulatus merebassein juba vähemalt Pärnu linnaPeipsi põhjaranna jooneni. Sel ajal oli Eesti alal suhteliselt sügav meri, kus settisid dolomiitmudad. ÜlemDevonis valitsesid KaguEestis tüüpilised merelised tingimused ja seal ladestusid peamiselt karbonaatsed setendid, mis sisaldavad normaalmereliste organismide kivistisi. Madalas soojaveelises meres settisid lubimuda ja kips, millest kujunesid lubakivid, dolomiidid ja kipsilasundid. Devoni ladestu maavaradest on tähtsamad klaasiliiv ja savi. Devoni ladestu varustab LõunaEestit põhjaveega, kus vesi on enamasti reostamata ja surveline. Pärast Devoni ajastut Algas pikk, üle 350 milj
Tema ümbruses aga üleval mägedes oli selliste taimede tolmu, mis õitsevad sügisel. Itaallased väitsid ka et Ötzi suri kevadel all orus ja sügisel viidi laip mägedesse. Tegelikult polnud aga võimalik laipa nii kaua säilitada. Arvatavasti oli ta mingi aeg osaliselt või täielikult välja jääst välja sulanud ja sulaveed liigutasid teda. Selle tulemusena võisid ka ribid katki minna ja nii sai ka võib-olla omale õietolmud külge. Kuna ta sulas välja sügisel, siis kui leiti, ladestusid tema peale sellesama sügise tolmud. Ötzi naha peal on ka mingeid märke, mis võivad olla teatud tätoveeringud, aga võib-olla ka hoopis raviotstarbelised asjad. Nebra linna lähedalt leiti Nebra pronksketas. See oli tehtud pronksist, taevakehad peal olid kullast. Leidjad olid kaks aardekütti, kes üritasid seda maha müüa arheoloogidele. Sveitsis tehti neile lõks ja püüti kinni, ketas saadi kätte. Tegemist on äärmiselt haruldase esemega, midagi taolist pole kuskilt mujalt leitud
alumises ja ülemises osas on sageli punase- või kirjuvärvilised. Punasevärvilisus on kõige püsivamate mineraalide (kvartsi, tsirkooni, turmaliini) hulga suurenemises. suhteliselt süvaveelistes karbonaatkivimites seletatav suhteliselt vähearvuka Plavinase ja Dubniki eal valitsesid Kagu-Eestis tüüpilised merelised tingimused ja põhjaelustikuga, mille laguainetest ei piisanud rauaühendite täielikuks taandamiseks seal ladestusid peamiselt karbonaatsed setendid, mis sisaldavad normaalmereliste diageneesiprotsessidel. organismide kivistisi. Ülemdevoni lubjakivides on dolomiidistumise tõttu kivistisi vähe Ordoviitsiumi ladestusse kuuluvad meie tähtsamad maavarad - kukersiit ja säilinud. oobulusfosforiit ning tulevikumaavara - diktüoneemaargilliit
Moreenid ehk jääsetted on tekkinud mandrijää tegevuse tagajärjel ning koosnevad sorteerumata ja kihistumata materjalist: Soomest ja Soome lahe põhjast kaasa toodud kristalsetest kivimitest ja nende murenditest, aga ka kohalikust aluspõhjast pärinevast materjalist. Need materjalid paiknesid nii mandrijää all, pinnal kui sees. Jääjõgede setted on aga jää sulamisel jää seest vabanenud ehk väljasulanud materjalid, mis sorteerusid ja ladestusid jäälõhedesse. Pärast jää lõplikku taandumist (10 … 12 tuhat aastat tagasi) moodustusid neist setetest erinevad pinnavormid, mis koosnevad liivast, kruusast, veeristest, munakatest jm. Ajapikku on nendele pinnavormidele välja kujunenud mitmekesised mullad, mis on erineva viljakusega ja erineva lõimisega. Et kasvupinnaste mineraalse komponendina on võimalik kasutada ka looduslikke ja põllumuldi, siis on
annaabi.ee 
